Võlaõigus

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagis märkinud, et on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta (dtl 121). Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 04.03.2026 kostja poolt kinnitatud meiliaadressil ning hagile vastamise tähtpäev oli 24.03.2026. Hageja 14.05.2026 vastus kohtunõudele toimetati kostjale kätte kostja poolt kinnitatud meiliaadressil 23.05.2026. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb Swedbank AS-i ja kostja vahel 23.11.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr 23083489-RK (uuesti allkirjastatud 20.11.2023 krediitkaardi aktiveerimise tõttu ja 10.01.2024 ning 11.01.2024 sularaha väljavõtu limiidi muutmise tõttu) ning 18.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-089136-VL. Lepingud kvalifitseeruvad tarbijakrediidilepinguteks. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus on kontrollinud, et lepingute krediidikulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjaga 3.11.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23-083489-RK krediidikulukuse määr on hagiavalduse kohaselt 24,61%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2023 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 50,16%. Kostjaga 18.12.2023 sõlmitud laenulepingu nr 23-089136VL krediidikulukuse määr on hagiavalduse kohaselt 14,65%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2023 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 50,16%. Hageja on hagis välja toonud, millised andmed on krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võetud. Kohus peab üldreeglina kontrollima ka seda, kas krediidiandja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõuete ümberarvestuse ja intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning viivist seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud lepingute kehtivuse ajal enammakstud intressi ja laenulepingu kehtivuse jooksul tasutud viivise põhiosa katteks. Vastuses kohtunõudele on hageja täpsustanud, et krediidkaardi kasutamise lepingu puhul on nii sularaha väljavõtmise tasu, kui ka krediitkaardi kuutasusid ümberarvestuse puhul arvestatud tasumise hetkel põhiosa katteks ning

laenulepingu puhul lepingutasu tasumise hetkel põhiosa katteks. Seega ei ole vajalik vastutustundliku põhimõtte järgimise kontrollimine kohtu poolt. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 840 eurot (dtl 121, 144). Riigilõiv 840 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.