2-25-19310 Xi hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
3456 eurot nende Hageja: X, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx Kostja I: A, isikukood: XXX; elukoht: xxx Kostja II: B, isikukood: XXX; elukoht: xxx Kostjate seaduslik esindaja: Y, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Maris Tekkel, e-posti aadress: xxx
kohtuistungil 10.02.2026, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejalt kohtuotsuse 2-11-37752 alusel välja mõistetud elatis. 2021. aastal sündis hagejal veel üks laps, keda ta ülal peab. Seoses uue lapse sünni ja üleval pidamisega ei ole võimalik hagejal enam seni välja mõistetud summas elatist tasuda, sest see seab majanduslikult kehvemasse olukorda kolmanda lapse. Hageja palub vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust 100 euroni iga kostja kohta (dtl 2-3).
2.Hageja ei ole nõus kostjate vastuväitega hagile. Hageja ei ole kunagi varjanud oma sissetulekuid. Vahepeal oli töötu ning see on põhjuseks, miks mõningal perioodil ei olnud võimalik elatist maksta. Kui hagejal tekkisid võimalused maksta, on kandnud raha laste emale vastavalt oma võimalustele. Väide, et hageja on pidevalt tööl käinud ja sellest oleks kostjale teada, ei vasta tõele. Osaühingus XXX töötas hageja 2021. aastal. Eestis töötas YYY OÜ-s ajavahemikus 01.05.2025 - 31.08.2025. Töö katkestati tervise tõttu, seetõttu ei saanud hageja töö eest tasu. Kõik hageja poolt saadud tervisekassa maksed on koheselt laekunud laste emale ning need ei kajastu hageja isiklikul pangakontol. Lisatud on firmaomaniku tõend. Hageja on alati soovinud suhelda ja toetada oma lapsi. Alates 2021. aastast on laste emal olnud takistusi hageja ja laste vahelise suhtluse korraldamisel. Kõik hageja katsed olukorda selgitada ja lahendada ei ole õnnestunud, kuna laste ema ei ole soovinud hageja kontaktidega suhelda. Hetkel ei ole hagejal võimalik maksta kostja soovitud summat elatiseks, kuna hagejal on sündinud teine laps, keda samuti ülal peab ja hageja ei ole viimased 6 kuud töötanud. On töötuna arvel ning kõik hageja töötukassast saadud toetused on koheselt laekunud kohtutäiturile. Hageja palub arvestada hageja majanduslikku olukorda ja uue lapse sündi; vähendada igakuist elatisraha summat selliselt, et hagejal oleks võimalik maksta elatist ning alustada ka varasema elatise võla tasumist; arvestada, et kõik hageja varasemad sissetulekud on olnud ausalt kajastatud ning kõik võimalikud maksed on laste emale suunatud (dtl 64).
3.Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei saa enam täiskohaga töötada. Ta on käinud operatsioonil ning peab tõenäoliselt uuesti operatsioonile minema. Tulevikus saab ta töötada osalise koormusega. Hageja taotleb töövõime hindamist, mis on pooleli, ning ei oska veel öelda selle ulatust. Varalise seisu kohta märkis hageja, et tal ei ole vara. Samuti ei olnud tal vara ka 2012. aastal. Hageja elab elukaaslase juures, kelle nimel on korter. Sõidukeid ei ole. Hageja selgitas, et ei saa oma kolmandat last huviringidesse panna rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ta ei oska teha muud tööd, kuna on xxxtööline ja seoses sellega peab olema jalgade peal. Kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (sh pangakonto väljavõtted, kulud seoses sündinud kolmanda lapsega ning selgitus, kuidas neid kulusid kaetakse, samuti elukaaslase sissetuleku andmed) (dtl 77-84).
4.Hageja esitas kohtule oma ja elukaaslase pangakonto väljavõtted ning oma tervisetõendid. Hageja selgituse kohaselt ei ole tal rohkem pangakontosid peale nende, millest on teavitanud. Soomes avatud pangakonto ei ole hageja poolt kasutuses - hagejal puudub vastava konto pangakaart ning ligipääs sellele. Nimetatud kontot ei ole kasutatud juba mitmeid aastaid, kuna selleks ei ole olnud vajadust. Seoses tervisetõendiga selgitab, et hageja perearst keeldus tõendi väljastamisest,
põhjendades seda sellega, et kohtul on õigus vastavaid andmeid küsida otse perearstilt. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik esitada perearsti poolt väljastatud tõendit. Hageja lisas väljavõtte terviseportaalist (haigusloo andmed), mis kajastab hageja tervislikku seisundit (dtl 121).
5.Hageja esitas koos lõpliku seisukohaga kohtule täiendavad selgitused ja tõendid oma materiaalse olukorra kohta. Hageja ja hageja perekonna majanduslik olukord on äärmiselt keeruline. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: hageja ja hageja elukaaslase pangakonto väljavõtted; arstitõendid; Rakvere Linnavalitsus poolt edastatud kinnitused, mille kohaselt hageja pere majanduslik seis on kriitiline; tõendid selle kohta, et kohalik omavalitsus tasub hageja lapse lasteaia kohatasu ning toidukulud; info, et hageja pere saab regulaarselt toiduabi toidupangast. Hoolimata eeltoodust ei kata hageja ja hageja elukaaslase sissetulekud igapäevaseid elamiskulusid ning nad on püsivas majanduslikus puudujäägis. Kõik majapidamise kulud (sh arved) on vormistatud hageja elukaaslase nimele, kuid tegemist on ühise leibkonna kuludega. Hageja elab ühises majapidamises koos elukaaslase ja tema kahe lapsega (hageja kasulapsed), kelle ülalpidamises osaleb hageja igapäevaselt. Kuigi tegemist ei ole hageja bioloogiliste lastega, on nad faktiliselt hageja ülalpeetavad, kuna jagame ühist majapidamist ning hageja panustab nende igapäevasesse ülalpidamisse vastavalt oma võimalustele. Seetõttu mõjutab hageja majanduslik olukord otseselt ka neid lapsi ning hageja kohustus tagada nende toimetulek. Hageja palub kohtul arvestada, et hageja tegelik maksevõime on oluliselt vähenenud ning kehtiva elatise suuruse tasumine ei ole hagejale jõukohane. Lisaks juhib hageja tähelepanu võrdse kohtlemise põhimõttele, mille kohaselt peavad kõik hageja ülalpeetavad olema võimaluste piires võrdselt koheldud. Hageja praegune majanduslik olukord ei võimalda täita elatiskohustust ühes ulatuses, kahjustamata samal ajal hageja leibkonnas elavate laste igapäevast toimetulekut. Hageja palub vähendada hageja poolt tasutavat elatist mõistlikule ja hageja tegelikule maksevõimele vastavale tasemele ning jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades mõlema poole majanduslikku olukorda. Hageja esitas lisaks kohtule hageja kulude nimekiri, mille kohaselt on hageja igakuine sissetulek 350 eurot (Töötukassa toetus). Muud püsivad sissetulekud puuduvad. Hageja elab ühises majapidamises koos elukaaslase ja kolme alaealise lapsega (üks ühine laps ja kaks kasulast). Kõik igapäevased kulud kaetakse peamiselt hageja elukaaslase sissetuleku arvelt, kuid sellest ei piisa kogu leibkonna vajaduste katmiseks. Hageja pere majanduslik olukord on keeruline, mida kinnitab ka Rakvere Linnavalitsus, kes on pidanud vajalikuks toetada hageja peret, tasudes lapse lasteaia kohatasu ja toidukulud. Lisaks saab perekond regulaarselt toiduabi toidupangast, kuid sellest ei piisa igapäevaste vajaduste katmiseks. Igakuised vältimatud kulud on järgmised: eluasemekulud: elekter: 150 €, vesi ja kanalisatsioon: 50 €, küte: 350 €, prügivedu: 10 €; internet/side: 80 €. Kokku: 640 €. Toidukulud: toit perele: ligikaudu 550 € (lisaks toiduabi). Lastega seotud kulud: riided ja jalanõud: 150 €; hügieenitarbed: 30 €; koolitarbed ja muu: 150 €; kokku: 330 €. Tervisekulud: ravimid: 45 €. Transport: kütus/ühistransport: 75 €. Kokku kulud kuus: 1640 €. Seega ületavad hageja igakuised kulud hageja sissetulekuid ligikaudu 1290 euro võrra, mistõttu ei ole hagejal võimalik tasuda elatist senises ulatuses. Leibkonna kogukuludest lähtudes on ühe lapse keskmine ülalpidamiskulu ligikaudu 370 eurot kuus. Arvestades hageja sissetulekut ning asjaolu, et hageja ülalpidamisel on lisaks veel kaks alaealist last, ei ole hagejal võimalik katta lapse ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses ilma, et see kahjustaks teiste laste igapäevast toimetulekut. Hageja ei vaidle vastu oma ülalpidamiskohustusele, kuid hageja eesmärk on täita seda kohustust vastavalt oma tegelikule maksevõimele ning tagada võimalikult võrdne kohtlemine kõigi hageja ülalpeetavate laste suhtes. Arvestades eeltoodut, on hageja võimeline panustama lapse ülalpidamisse maksimaalselt 100 euro ulatuses kuus, mis on hageja jaoks realistlik ja jätkusuutlik kohustus (dtl 142-145). Kostjate vastuväited
6.Kostjad elatise vähendamisega ei nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed
ning hageja on kohustatud kostjatele ülalpidamist andma. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kohustus maksta kostjatele elatist vastavalt tsiviilasjas 2-11-37752 tehtud lahendile või esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks summani 100 eurot kuus kostja kohta. Hageja põhjendab elatise vähendamise nõuet asjaoluga, et tal on aastal 2021 sündinud kolmas laps, kes väidetavalt jääb hagi rahuldamata jätmise korral majanduslikult kehvemasse olukorda kui teised kaks last. Kostjad on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks hagiavalduses taotletud summani. Hageja on tegelikkuses võimeline kõiki oma lapsi ülal pidama, kuid hageja hoiab juba aastaid sellest kohustusest pahatahtlikult kõrvale. Hageja ei täitnud kohtuotsust nõuetekohaselt ning kostjad olid sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kuna hageja on aastaid oma sissetulekuid varjanud, siis ei ole täitur saanud teha kinnipidamisi täies mahus (näiteks aastatel 2019 kuni 2023 puudusid tasumised täielikult ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud väga minimaalsed) ning elatise võlgnevus on 20.11.2025 seisuga 53 688,44 eurot. Kostjate emale on teada, et tegelikkuses on hageja pidevalt käinud tööl (ehitajana) ning teeninud sissetulekuid mh on isa käinud tööl ehitajana oma vennale (ehk siis kostjate onule) kuuluvas ettevõttes Osaühing XXX sh on ta käinud tööl Soomes (vt kohtutäituri 27.10.2025 e-kiri ning kinnipidamised 2017 ja 2018). Kohtutäituri 21.11.2025 e-kirjast tuleneb, et alates mai kuni august 2025 oli hageja tööl YYY OÜ-s, kes on tema eest maksnud ka sotsiaalmaksu, kuid töötasu deklareerinud ei ole. Ka YYY OÜ kuulub hageja vennale ning on tõenäoline, et ka seal hageja tegelikkuses töötasu teenis, kuid seda otsustati ametlikult mitte deklareerida. Kostjad on veendunud, et isa on tahtlikult varjanud oma tulusid eesmärgiga mitte maksta elatisraha oma kahele vanemale lapsele ning hagiavaldus on esitatud üksnes eesmärgiga, et hageja elatisvõlgnevus oleks tulevikus väiksem, kui see oleks juhul, kui hageja kohustuks jätkuvalt tasuma elatist vastavalt kehtivale kohtulahendile. Hageja oleks tegelikkuseses suuteline kõiki oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid oma noorimale lapsele ning rikub tahtlikult oma kahe vanema lapse ülalpidamiskohustust. Jääb arusaamatuks, kuidas peab hageja nüüd, kui sündinud on kolmas laps, võimalikuks elatise tasumist 100 eurot kuus lapse kohta. On ilmne, et isegi kui kohus hageja taotluse rahuldab ja väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi mitte midagi maksma ning jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidmist. Selline lahendus ei oleks kostjate suhtes ei õige ega õiglane. Selleks, et kohus isa hagi rahuldada saaks, tuleks hagejal elatise vähendamise eeldusena kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saab kohus järeldada, et hageja varaline olukord on selline, mis kõikidele (hageja) lastele täies ulatuses elatise maksmist ja ülalpidamise andmist ei võimalda ning et kostjale elatise maksmise korral jääks ülejäänud ülalpidamist saama õigustatud isikud kostjatega võrreldes halvemasse olukorda. Hageja peaks seega tõendama, et milline on tema varaline olukord ning millised täpselt on hageja kolmanda lapse vajadused, sh kulutused. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Isa on ainukese tõendina esitanud oma kolmanda lapse sünnitunnistuse. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on sündinud veel üks laps ei anna aga alust hagi rahuldada. Tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada, tööd teha ning kostjatele elatist tasuda. Kostjad on veendunud, et tegelikkuses hageja sissetulekut ka teenib, kuid mitteametlikult ning hageja lihtsalt ei soovi oma kohustust täita ning hoiab pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvale. Hageja on aastaid oma tegelike sissetulekuid varjanud ning hoidnud seeläbi teadvalt kõrvale oma lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Hageja ei ole tõendanud, et esineb oluline asjaolu elatise vähendamiseks. Hagejale on küll sündinud kolmas laps, kuid ainuüksi see fakt ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud ei lapse kulusid ega enda varalist seisundit (dtl 28-31).
7.Kohtuistungil selgitasid kostjate seaduslik ja lepinguline esindaja järgmist: Laste isa olukord on keeruline, kuid ka ema olukord ei ole lihtsam, lastel on kaks vanemat, kes peavad neid ülal pidama. Sellest tulenevalt oleks elatise vähendamine 100 euroni laste ja laste ema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Kostjate väitel on hageja töötanud ning olemas on asjaolud, mis viitavad sissetuleku varjamisele, sh ka kohtutäituri eest. Mõlemad äriühingud, kus laste isa on töötanud, on seotud tema vennaga. Samuti viidati, et juba ligikaudu 10 aastat tagasi, kui Justiitsministeeriumi kaudu info Soome jõudis, tegi vend (ülemus) ettepaneku hakata tasuma töötasu otse palgast. Kui hagejal on praegu põlv haige, siis see peab olema selleks, et saaks öelda, et hageja pole üldse võimeline kuskil tööl käima, peab olema tuvastatud 100% töövõimetus (dtl 77-84).
8.Kostjate täiendava seisukoha kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu selgetele juhistele oma väiteid tõendanud ega esitanud dokumente, millest nähtuks tema tegelik majanduslik olukord, kolmanda lapse kulud või asjaolud, mis takistaksid tal töötamist ja sissetuleku teenimist. Hageja on küll esitanud enda ja oma abikaasa pangakonto väljavõtted, kuid ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid ta nende dokumentidega tõendada soovib või milliseid järeldusi peaks kohus neist tegema. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid oma kolmanda lapse tegelike vajaduste ega kulutuste kohta. Hageja ja tema abikaasa esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu ühtegi makset, mis viitaks tavapärastele perekonna püsikuludele, nagu eluasemekulud (nt üür või laenumaksed, kommunaalkulud), telekommunikatsiooniteenused ega ka kolmanda lapse lasteaiaga seotud kulud. Samas on ilmne, et sellised kulud peavad perekonnal paratamatult olema. Sellest tulenevalt ei võimalda esitatud pangakonto väljavõtted teha usaldusväärseid järeldusi hageja tegeliku majandusliku olukorra kohta. Pigem viitab see sellele, et pere tegelikud sissetulekud ja kulud ei kajastu esitatud kontodel täielikult ning neid võidakse teha teiste kontode või sularaha vahendusel (ehk et hageja perel on tegelikkuses veel varjatud sissetulekuid). Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub töövõime või et ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ja sissetulekut teenima. Hageja on piirdunud terviseportaali väljavõtte esitamisega, millest ei nähtu, et tal esineks selline tervislik seisund, mis takistaks tal töötamist või laste ülalpidamises osalemist. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes see, et talle tehti 2025. aasta novembris operatsioon ning märgitud on, et tavapärane operatsioonijärgne paranemisperiood on 4–8 nädalat. Seega on nimetatud operatsioonist taastumine ammu lõppenud. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejal esineks püsiv töövõime langus, mis takistaks tal töötada ja sissetulekut teenida. Samuti ei ole hagejale määratud töövõimetust. Eelnev kinnitab, et hagejal puuduvad tegelikkuses tervislikud takistused töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks. Seega ei ole hageja ka täiendava menetlusdokumendi esitamisega tõendanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et tema tervislik või majanduslik olukord ei võimalda tal täita kehtivast kohtulahendist tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostjad kordavad veel kord varem esitatud seisukohta, et tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks ning isa majanduslik kehv olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ei ole tõendanud takistust sissetulekut saada, tööd teha ning kostjatele elatist tasuda. Kostjad peavad oluliseks rõhutada ka seda, et kui kohus vähendaks elatise suuruse 100 euroni lapse kohta, siis väheneks ka riigi poolt makstav elatisabi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt maksab riik elatisabi maksimaalselt samas ulatuses, milles on kohtulahendiga elatis välja mõistetud. See tähendab, et kui kohus vähendaks elatise 100 euroni lapse kohta, oleks riigi poolt makstav elatisabi maksimaalselt 100 eurot lapse kohta. Arvestades hageja senist käitumist ja seda, et ta ei ole aastaid elatist maksnud, jääksid kostjad sellisel juhul tegelikkuses senisest veel halvemasse olukorda. Kokkuvõtvalt ei ole hageja ka täiendava menetlusdokumendi esitamisega tõendanud ega usutavaks teinud TsMS § 459 lg 1 mõttes selliseid uusi ja olulisi asjaolusid, mis annaksid aluse kehtiva kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja poolt nii istungil avaldatud seisukohad kui ka 23.02.2026 esitatud menetlusdokument viitavad veelkord sellele, et hageja eesmärk käesolevas menetluses on eelkõige vähendada oma elatisevõlgnevust, mitte tagada laste võrdne kohtlemine. Selline lähenemine ei ole kooskõlas laste parimate huvide ega ülalpidamiskohustuse eesmärgiga. Arvestades eeltoodut paluvad kostjad kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik poolte
menetluskulud hageja kanda (dtl 127-129).
9.Kostjate lõpliku seisukoha kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab tõendi menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid esitada varasemas menetlusetapis ning täiendavate tõendite esitamine põhjustab kostjate hinnangul ilmselgelt menetluse lahendamise viibimist. Eelnevast tulenevalt on kostjad seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid on esitatud hilinenult ning kostjad paluvad kohtul jätta hageja uued tõendid vastu võtmata. Juhul, kui kohus otsustab hageja esitatud tõendid vastu võtta, vaidlevad kostjad neile vastu ning leiavad, et esitatud tõendid ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole jätkuvalt tõendanud, et ta on täielikult või osaliselt töövõimetu ega suuda hankida oma laste ülalpidamiseks vajaliku sissetulekut. Kostjad jäävad selle juurde, et varem esitatud arstitõendid ei kinnita, et hageja ei ole võimeline töötama ega tulu teenima. Hageja väidab, et tema leibkonna kogukulud on summas 1640 eurot kuus, kuid olulises osas on kulude suurus jätkuvalt tõendamata. Lisaks nähtub hageja esitatust, et kohaliku omavalitsuse poolt kaetakse tema noorima lapse lasteaiakulud, mis vähendab leibkonna tegelikku kulukoormust. Hageja on seisukohal, et kuna tema leibkonnas elavad ka abikaasa kaks last, keda ta peab faktiliselt ülal, siis tuleb selle asjaoluga arvestada hagiavalduse lahendamisel. Kostjad vaidlevad sellisele väitele vastu. Hagejal puudub seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kasulaste ees ning hageja kasulaste ülalpidamise kohustus lasub nende bioloogilistel vanematel. Vabatahtlikult võetud kohustused ei saa piirata ega vähendada hagejale seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Samuti leiavad kostjad, et olukorras, kus hageja väidab end olevat majanduslikes raskustes, peab ta eelisjärjekorras täitma oma seadusjärgset ülalpidamiskohustust kostjate ees, mitte jagama piiratud ressursse vabatahtlikult teiste isikute vahel. Hageja viitab võrdse kohtlemise põhimõttele, väites, et kõik tema „ülalpeetavad“ peavad olema võrdselt koheldud. Kostjad märgivad, et ka võrdse kohtlemise põhimõte laieneb eelkõige hageja enda alaealistele lastele ning see ei laiene isikutele, kelle suhtes hagejal puudub ülalpidamiskohustus (kasulapsed). Kokkuvõtvalt ei ole hageja jätkuvalt tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist mh ei ole hageja tõendanud oma töövõimetust ega sissetuleku teenimise takistust ega oma tegelikke ja vältimatuid kulusid. Seetõttu puudub alus kehtiva elatise vähendamiseks (dtl 150152). Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt suuliselt ja kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Kostjate lõppseisukoha kohaselt on hageja 20.04.2026 esitanud täiesti uued tõendid (pangakonto väljavõtted, kohaliku omavalitsuse kinnitused jne) ning seda menetluse staadiumis, kus kohus on asja
20.04.2026 määranud kirjalikku menetlusse ning palunud pooltel esitada üksnes lõplikud seisukohad koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid esitada varasemas menetlusetapis ning täiendavate tõendite esitamine põhjustab kostjate hinnangul ilmselgelt menetluse lahendamise viibimist. Eelnevast tulenevalt on kostjad seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid on esitatud hilinenult ning kostjad paluvad kohtul jätta hageja uued tõendid vastu võtmata. Juhul, kui kohus otsustab hageja esitatud tõendid vastu võtta, vaidlevad kostjad neile vastu ning leiavad, et esitatud tõendid ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 06.04.2026 määrusega otsustas kohus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses ning selgitas, et pooltel on võimalik esitada oma lõplikud seisukohad hiljemalt 20.04.2026. Määruse punktis 4 selgitas kohus hagejale käesolevas tsiviilasjas lasuvat tõendamiskoormust ning märkis, et hagejal on võimalik nimetatud asjaolusid tõendada kohtule lõppseisukoha esitamisel. Eeltoodust nähtub, et hageja esitas täiendavad tõendid lähtudes kohtu 06.04.2026 määruses antud selgitustest tõendamiskoormuse kohta ning kasutades kohtult antud võimalust tõendada nimetatud asjaolusid lõppseisukoha esitamisel. Samuti nähtub kostjate lõppseisukohtadest, et kostjad on hageja poolt esitatud tõenditega tutvunud ning esitanud nende kohta oma vastuväited ja arvamused. Seega ei leia kohus, et nimetatud tõendite menetlusse võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt võtab kohus hageja poolt esitatud täiendavad tõendid menetlusse.
13.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-21-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal vanemal laste ülalpidamiskohustus. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi
esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise seisundi tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Ühetaoliselt kasutamine ei tähenda aritmeetilist jagamist ülalpeetavate isikute arvuga, vaid vahendite võrdväärset kasutamist kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.2). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on toodud näidisloetelu, mitte ammendav loetelu (07.02.2018, 2-16-118651/31, p 12; 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 18). Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Elatise suuruse muutmise hagi aluseks võib olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud, mis võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud (29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 10; 13.12.2011, 3-2-1-125-11, p 15). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17, p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.
14.Hageja palub vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust 100 euroni iga kostja kohta. Hageja tugineb elatise vähendamise nõue järgmistele väidetele: pärast varasema kohtulahendi tegemist on tema perekondlik olukord oluliselt muutunud seoses uue lapse sünniga ning kõiki lapsi tuleb ülal pidada võrdselt; hageja majanduslik olukord on ka halvenenud, tal puudub püsiv töö ja piisav sissetulek ning ei võimalda senine maksevõime tasuda elatist varasemalt väljamõistetud suuruses; hageja tervislik seisund piirab tema töövõimet ja võimalusi senisel erialal töötada; hageja osaleb faktiliselt ühises majapidamises elavate kasulaste ülalpidamises; hageja on tegutsenud heauskselt, teinud võimaluste piires makseid ning ei ole oma sissetulekuid varjanud. Nende asjaoludele tuginedes leiab hageja, et esinevad alused vähendada kostjate kasuks väljamõistetud elatist summani 100 eurot kuus lapse kohta. Kostjad ei nõustu elatise vähendamisega ning esitavad hageja nõudele vastu järgmised vastuväited: hageja ei ole tõendanud tegelikku maksevõimetust ning esinevad asjaolud viitavad võimalikele varjatud või deklareerimata sissetulekutele; hageja vabatahtlik osalemine kasulaste ülalpidamises ei vähenda tema seadusjärgset ülalpidamiskohustust oma laste ees; hageja ei ole piisavalt tõendanud, et
pärast varasema kohtulahendi tegemist oleks toimunud selline oluline asjaolude muutus, mis õigustaks elatise vähendamist soovitud ulatuses; elatise vähendamine kahjustaks kostjate ja laste majanduslikku olukorda ning vähendaks ka riigipoolse elatisabi suurust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjate vanem; kostjad elavad ema juures; Viru Maakohtu 17.01.2012 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-37752 on hagejalt kostjate kasuks elatis välja mõistetud ning et hagejal on pärast Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsust sündinud 23.04.2021 kolmas laps (C). Viru Maakohtu 17.01.2012 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-37752 (B ja A hagi Xi vastu elatise nõudes) mõisteti välja hagejalt elatis kostjate ülalpidamiseks kostjate seadusliku esindaja Yi kasuks alates 11.08.2011 -31.12.2011 kokku summas 278,02 eurot, s.o kummalegi lapsele 139.01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a kuni laste täisealiseks saamiseni summas 290 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäraara lapse kohta kuus. Kohtuotsus jõustus 24.07.2012. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega lasub hagejal kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus lapse kohta, kokku 584 eurot kuus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 mõttes on hagejal elatise alla miinimummäära vähendamiseks mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustus (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2). Teisalt tuleneb hagejal tõendamiskoormis ka TsMS § 459 sätestatust, mille kohaselt tuleb hagejal tõendada, et asjaolud võrreldes Viru Maakohtu 17.01.2012 otsuse (tsiviilasi nr 2-11-37752) tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist. Elatise vähendamise aluste tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja peab oma väiteid tõendama, sh esitama usaldusväärsed tõendid oma majandusliku olukorra kohta, andmed kolmanda lapse vajaduste ja kulutuste kohta ning selgitused, kuidas nimetatud kulud kaetakse. Samuti peab hageja tõendama, et tal ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik sissetulekut teenida.
14.1.Hageja tugineb sellele, et tema perekondlik olukord on pärast varasema kohtuotsuse tegemist oluliselt muutunud seoses uue lapse sünniga ning et kostjatele elatise maksmise jätkamisel senises ulatuses satub tema kolmas laps võrreldes kostjatega (s.o hageja teiste lastega) halvemasse olukorda. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hagejal on sündinud veel üks laps, ei ole piisav haginõude rahuldamiseks ja elatise vähendamiseks. Hageja peab tõendama, millised on tema kolmanda lapse vajadused, sh kulud, et kohus saaks hinnata, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist saavate lastega (kostjatega) varaliselt halvemasse olukorda asetatud. Hageja peab tõendama, et ta kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja esitas kohtule tõenditena oma ja elukaaslase pangakonto väljavõtted, kohaliku omavalitsuse tõendi ning hageja kulude nimekirja (dtl 87-116, 122-125, 142-143 ja 148). Kohus nõustub kostjate arvamusega, et hageja ja tema abikaasa esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu ühtegi makset, mis viitaks tavapärastele perekonna püsikuludele, nagu eluasemekulud (nt üür või laenumaksed, kommunaalkulud), telekommunikatsiooniteenused ega ka kolmanda lapse
lasteaiaga seotud kulud. Kohtu hinnangul ei võimalda esitatud pangakonto väljavõtted hinnata kolmanda lapse kulutuste suurust ega tema tegelikke vajadusi, kuna neist ei nähtu selgelt püsikuludega seotud makseid. Samuti puuduvad hageja selgitused pangakontodel tehtud ülekannete kohta, mis oleksid otseselt seotud kolmanda lapse ülalpidamise ja vajaduste katmisega. Rakvere Linnavalituse tõendi kohaselt on Qle (s.o hageja elukaaslane ja hageja lapse ema) linnavalitsuse sotsiaalosakonna poolt määratud lastega perede sotsiaaltoetus lapse C lasteaia koha- ja toidumaksumuse hüvitamiseks 100% ulatuses. Lisaks on Qle vähekindlustatuse tõttu määratud toiduabiteenus üks kord nädalas. Kohtu hinnangul ei ole esitatud ainus tõend piisav, et järeldada, et hageja kolmas laps satuks võrreldes kostjate (st hageja teiste lastega) ebasoodsamasse olukorda. Samuti ei ole selle tõendiga tõendatud kolmanda lapse tegelikud vajadused ega temale tehtavad kulutused. Kohus nõustub ka kostjatega, et kohaliku omavalitsuse poolt kaetavad noorima lapse lasteaiakulud vähendavad hageja leibkonna tegelikku kulukoormust. Hageja kulude nimekirja kohaselt elab hageja ühises majapidamises koos elukaaslase ja kolme alaealise lapsega (üks ühine laps ja kaks kasulast). Igakuised vältimatud kulud on järgmised: eluasemekulud: elekter: 150 eurot, vesi ja kanalisatsioon: 50 eurot, küte: 350 eurot, prügivedu: 10 eurot; internet/side: 80 eurot. Kokku: 640 eurot. Toidukulud: toit perele: ligikaudu 550 eurot (lisaks toiduabi). Lastega seotud kulud: riided ja jalanõud: 150 eurot; hügieenitarbed: 30 eurot; koolitarbed ja muu: 150 eurot; kokku: 330 eurot. Tervisekulud: ravimid: 45 eurot. Transport: kütus/ühistransport: 75 eurot. Kokku kulud kuus: 1640 eurot. Nimekirjale on lisatud arved elektrienergia tarbimise kohta. Kohtu hinnangul on hageja viidatud kulud olulises osas tõendamata, kuna tõenditena on esitatud üksnes elektrienergia arved ning linnavalitsuse tõend lasteaiakulude kohta. Lastega seotud kulud on esitatud üldistatult kolme lapse kohta (s.o ühine laps ja kaks kasulast), mistõttu ei ole võimalik hinnata kolmanda lapse kulutuste suurust ega tema tegelikke vajadusi. Puudub ülevaade ja selgitus selle kohta, millised on konkreetsed kulutused kolmanda lapse ülalpidamiseks. Samuti ei saa nende andmete põhjal teha järeldusi selle kohta, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist saavate lastega (kostjatega) varaliselt ebasoodsamasse olukorda asetatud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele (kohtuistungil ja kirjalikus menetluses tehtud määrustes) esitanud andmeid ega tõendeid kolmanda lapse konkreetsete ja tegelike vajaduste ning kulutuste kohta, mis võimaldaksid hinnata vahendite ühetaolist kasutamist PKS § 102 lg 2 tähenduses ning teha järeldusi selle kohta, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist saavate lastega (kostjatega) varaliselt ebasoodsamasse olukorda asetatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, ega seda, et kolmas laps jääks teiste lastega võrreldes kehvemasse olukorda, kui elatist ei vähendata.
14.2.Hageja on seisukohal, et kuna tema leibkonnas elavad ka abikaasa kaks last, keda ta peab faktiliselt ülal, siis tuleb selle asjaoluga arvestada hagiavalduse lahendamisel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. PKS § 96 lg 1 ja § 97 kohaselt on ülalpidamiskohustus üksnes sugulaste (alanejad ja ülenejad) ning abikaasade vahel. Kasulapsed ei kuulu seadusjärgsete ülalpeetavate hulka. PKS § 98 lg 1 kohaselt eelistatakse ülalpidamise andmisel alaealisi lapsi teistele õigustatud isikutele. Hagejal puudub seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kasulaste ees ning
kasulaste ülalpidamise kohustus lasub nende bioloogilistel vanematel. Seetõttu ei saa kasulaste väidetav ülalpidamine vähendada hageja kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi ning puudub alus elatise vähendamiseks sellele asjaolule tuginedes.
14.3.Hageja tugineb ka sellele, et tema majanduslik olukord on halvenenud, tal puudub püsiv töö ja piisav sissetulek ning ei võimalda senine maksevõime tasuda elatist varasemalt väljamõistetud suuruses ning ka hageja tervislik seisund piirab tema töövõimet ja võimalusi senisel erialal töötada. Hageja esitas kohtule tõenditena tööandja tõendi (dtl 67) ja terviseprotaali väljavõtte (haigusloo andmed), mis kajastab hageja tervislikku seisundit (dtl 117-120). Seoses tervisetõendiga selgitas hageja, et tema perearst keeldus tõendi väljastamisest, põhjendades seda sellega, et kohtul on õigus vastavaid andmeid küsida otse perearstilt. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik esitada perearsti poolt väljastatud tõendit. Tööandja YYY OÜ tõendi kohaselt oli hageja YYY OÜ-sse tööle vormistatud 01.05-31.08.2025. Kuid tööle asuda ei saanud, kuna haigestus. Hageja oli ettevõttesse tööle vormistatud, seega täideti sotsiaalmaksu tasumise kohustust miinimumi ulatuses. Töötasu väljamakseid perioodil 01.0531.08.2025 ei toimunud. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõend piisav järeldamaks, et hageja majanduslik olukord on halvenenud või et tal puudub püsiv töö ja piisav sissetulek, kuivõrd tõend viitab üksnes konkreetsele ajavahemikule ja ühele töösuhtele. Seoses hageja väitega, et perearst keeldus terviseseisundit puudutava tõendi väljastamisest põhjendusel, et kohtul on õigus vastavad andmed perearstilt otse välja nõuda, leiab kohus, et hagejal oli võimalus selgitada kohtule oma vastustes, milliseid asjaolusid perearsti tõend pidi kinnitama ning mida ta sellega soovib tõendada, ning vajadusel esitada kohtule taotlus tõendite kogumiseks. Hageja seda ei teinud. Terviseportaali väljavõtte kohaselt oli hagejal 28.11.2025 eriarsti operatsioon seoses vana rebendi või vigastuse põhjustatud meniskikahjustusega. Anamneesi kohaselt oli patsient hospitaliseeritud parema põlveliigese valulikkuse tõttu operatiivsele ravile. Ravikokkuvõtte kohaselt soovitati 1.-3. postoperatiivsel (operatsioonijärgsel) päeval vähest füüsilist koormust ning külmaaplikatsioone 1520 minutit 2-3 korda päevas. Haavaniidid tuli eemaldada 2. postoperatiivsel nädalal perearsti juures. Alates 2. postoperatiivsest nädalast oli lubatud suurem füüsiline koormus, sh veloergomeeter, ujumine ja pikk kõnd. Vajadusel oli määratud Paracetamol 1000 mg kuni kolm korda päevas. Orienteeruv paranemisaeg oli 4-8 nädalat. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, et hageja esitatud tõendist nähtub üksnes see, et talle tehti 2025. aasta novembris operatsioon ning märgitud on, et tavapärane operatsioonijärgne paranemisperiood on 4–8 nädalat. Seega on nimetatud operatsioonist taastumine ammu lõppenud. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud dokumentidest, et hagejal esineks püsiv töövõime langus, mis takistaks tal töötada ja sissetulekut teenida. Arvestades, et operatsioon toimus 28.11.2025 ning ravikokkuvõtte kohaselt oli orienteeruv paranemisaeg 4-8 nädalat (s.o 28.12.2025-25.01.2026), on tegemist ajutise tervisehäirega, mis ei viita püsivale töövõime kaotusele ega pikaajalisele töövõimetusele. Hageja ei esitanud kohtule ei kohtuistungil ega kirjalikus menetluses määratud tähtaja jooksul täiendavaid andmeid oma terviseseisundi kohta, sh teavet selle kohta, kas tal on vajalik täiendav operatsioon või kas tema terviseseisund on halvenenud.
Hageja selgitas kohtule kohtuistungil, et ta on käinud operatsioonil ning peab tõenäoliselt uuesti operatsioonile minema. Tulevikus saab ta töötada osalise koormusega. Hageja taotleb töövõime hindamist, mis on pooleli, ning ei oska veel öelda selle ulatust. Vaatamata kohtu selgitustele täiendavate tõendite esitamise vajaduse kohta (sh hageja terviseseisundit puudutavate andmete osas) ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, kas tema terviseseisund on halvenenud, samuti selle kohta, kas ta on taotlenud töövõime hindamist ja milline on selle tulemus. Kohtu hinnangul oli ajavahemik alates operatsioonist 28.11.2025 kuni kirjalikus menetluses lõppseisukohtade ja tõendite esitamise tähtajani 04.05.2026 piisav selleks, et alustada töövõime hindamise taotlemist ning esitada kohtule andmed töövõime hindamise tulemuste ja muude hageja terviseseisundit puudutavate asjakohaste asjaolude kohta (nt eksperdiarvamus või Töötukassa otsus). Kohus selgitab, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega, kas isikul on osaline või puuduv töövõime. Hageja on esitanud terviseportaali väljavõtteid, kuid töövõime hindamise protsess on hageja väitel pooleli. Kuni pole tuvastatud osalist või puuduvat töövõimet TVTS § 5 tähenduses, on hageja eelduslikult täieliku töövõimega. Arvestades seda leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud töövõime puudumist, töövõimetuse määramist ega seda, et ta ei oleks tervislikel põhjustel võimeline töötama ja sissetulekut teenima, mis annaks aluse elatise vähendamiseks.
14.4.Hageja väitel on ta töötuna arvel ning kõik Eesti Töötukassalt saadud toetused on koheselt laekunud kohtutäiturile. Hageja ei esitanud kohtule selle asjaolu kohta vastavat tõendit Eesti Töötukassast. Kohus tuvastas hageja esitatud pangakonto väljavõtte alusel, et hageja saab Eesti Töötukassalt töötutoetust keskmiselt 316 eurot kuus (264+330+373+300 eurot). Pangakonto väljavõttest nähtub, et 25.11.2025 laekus summa 261,60 eurot kohtutäiturile täiteasjas nr 158/2012/418. Samas nähtub, et 05.12.2025 tagastas kohtutäitur nimetatud summa hagejale TMS § 133 alusel (sissetuleku aresti alt vabastamine). Lisaks laekus 22.12.2025 kohtutäiturile samas täiteasjas summa 146,35 eurot. Muus osas puuduvad ajavahemiku jaanuarist kuni veebruarini kohta andmed töötutoetuse laekumise kohta kohtutäiturile. Kohus selgitab, et ainuüksi töötuna arvel olek ei vabasta ülalpidamiskohustusest. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks ning isa majanduslik kehv olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud maksimaalse pingutuse tegemist kõigi laste ülalpidamisel. Hageja peab näitama, et ta reaalselt püüab teenida maksimaalset võimalikku sissetulekut, mitte ei piirdu formaalse väitega, et on töötuna arvel ning et ta jaotab oma vahendeid kõigi laste vahel õiglaselt ja ühetaoliselt. Kui hageja ei saa põlvetrauma tõttu töötada ehitajana, on ta kohustatud otsima muud tema terviseseisundile vastavat tööd. Kohus leiab, et hagejal ei esine töövõimetust (tõendamata), ta on tööjõuline ja tööealine isik ning tal on töökogemus ehituse alal, mis võimaldab tal kohtu
hinnangul teenida keskmist sissetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et tal esineksid takistused töö leidmisel. Kostjate andmetel ei ole kohtutäitur saanud hagejalt elatist täies mahus kinni pidada: aastatel 20192023 puudusid tasumised täielikult ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud minimaalsed, mistõttu on elatise võlgnevus 20.11.2025 seisuga 53 688,44 eurot. Kohus leiab, et arvestades elatise võlgnevuse suurust ja kestust ning asjaolu, et kolmas laps sündis 2021. aastal ning hageja terviseprobleemid ilmnesid 2025. aastal, ei saa järeldada, et hageja oleks nimetatud ajavahemikul teinud mõistlikke pingutusi elatise tasumiseks enne lapse sündi ja terviseseisundi halvenemist. Seega on hageja juba enne väidetavate mõjuvate põhjuste (uue lapse sünd ja terviseprobleemid) ilmnemist jätnud oma ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata ega ole teinud maksimaalseid pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks.
14.5.Hageja tugineb ka sellele, et ta on tegutsenud heauskselt, teinud võimaluste piires makseid ning ei ole oma sissetulekuid varjanud. Kostjad on viidanud hageja sissetulekute varjamisele, millega hageja ei nõustu. Arvestades hageja enda väidet, et ta on töötanud ja vahepeal olnud töötu (sh töötas Osaühingus XXX 2021. aastal ning YYY OÜ-s ajavahemikul 01.05.2025-31.08.2025), ning asjaolu, et kohtutäitur ei ole saanud teha elatise kinnipidamisi täies mahus (aastatel 2019-2023 puudusid tasumised täielikult ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud minimaalsed), võib järeldada, et hageja ei esitanud kohtule usaldusväärseid andmeid oma sissetulekute kohta. Tööandja YYY OÜ tõendi kohaselt oli hageja YYY OÜ-s tööle vormistatud ajavahemikuks 01.05.2025-31.08.2025, kuid tööle asuda ta ei saanud seoses haigestumisega ning nimetatud perioodil töötasu väljamakseid ei toimunud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja töötas nimetatud ajavahemikul tasuta, arvestades, et tal on kokku kolm alaealist last ülalpidamisel. Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta. Päringutest selgus, et hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad, töötamise registri väljavõtte järgi ei ole hagejal kehtivat töösuhet (dtl 71-75). Kohus selgitab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise seisundi tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20; 24.10.2012, 3-2-1118-12, p 15). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. 14.6 Hageja viitab võrdse kohtlemise põhimõttele, et kõik ülalpeetavad peavad olema võrdselt koheldud. Kostjad leiavad, et elatise vähendamine kahjustaks kostjate ja laste majanduslikku olukorda ning vähendaks ka riigipoolse elatisabi suurust. Sellest tulenevalt oleks elatise vähendamine 100 euroni laste ja laste ema suhtes äärmiselt ebaõiglane. PKS § 102 lg 2 II lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt peab vanem tagama kõigi oma ülalpeetavate laste ühetaolise ja võrdse varalise kindlustatuse. Kohus tuvastas, et kohtuotsuse alusel lasub hagejal kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus lapse kohta, kokku 584 eurot kuus. Elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt on seaduses sätestatud minimaalne elatis alates 01.04.2026 kostjale I (16-aastane) 318,62 eurot ja kostjale II (1513
aastane) 270,83 eurot, kokku 589,45 eurot kuus. Seega on kohtuotsusega tagatud lastele seaduses sätestatud miinimumelatis. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lõike 2 alusel mõjuval põhjusel, kuid hageja ei ole käesolevas hagis viidanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 50 lg 1 II lause kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. PHS § 50 lg 4 kohaselt kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus. Seega kui kohus vähendab elatise 100 eurole lapse kohta, on riigi poolt makstav elatisabi maksimaalselt 100 eurot lapse kohta. Kohtu hinnangul kuna hageja ei ole tõendanud, et teine laps oleks seaduses sätestatud ulatuses elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatud kui kostjad, ning vanem peab tagama kõigi oma ülalpeetavate laste ühetaolise ja võrdse varalise kindlustatuse, kahjustaks elatise vähendamine kostjate majanduslikku olukorda ja vähendaks riiklikku elatisabi, mistõttu ei oleks see kooskõlas laste võrdse kohtlemise põhimõttega ning oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane.
14.7.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid ehk mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Hageja nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 100 eurot kuus. Kohtuotsusega oli iga kostja kasuks välja mõistetud elatise summaks 292 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 192 euro võrra. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3456 eurot (2*292-2*100=384*9=3456).
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.