Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Hageja lepingulised esindajad: Vesterinen ja Olga Väina-Kesler
Andrei
Kostja: Y (isikukood XXX) Menetluse liik
Kohtuistung 16.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.09.2025 otsus muutmata.
2.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (laps, hageja) isa C (lapse isa) esitas Harju Maakohtule hagi Y (kostja, lapse ema) vastu, milles nõudis kostjalt elatist alates 11.02.2025 200 eurot kuus ning tagasiulatuvat elatise võlga ajavahemiku eest 12.07.2024 kuni 10.02.2025 summas 1400,46 eurot. Hageja sündis XX.XX.XXXX ja on alaealine laps. Hageja asus 12.07.2024 elama püsivalt isa juurde ning isa korraldas alates sellest kuupäevast lapse igapäevaelu ja kandis ülalpidamiskulud. Lapse kogukulud on umbes 1050 eurot kuus. Hageja taotles elatise tasumist iga kuu 10. kuupäevaks isa pangakontole ning pidas vajalikuks tagada lapse igapäevaste vajaduste katmine. Kostja vastuväited
2-25-2281
2.Kostja vaidles hagile vastu. Lapse isa viis lapse ära 08.07.2024 ning sellest ajast alates ei ole kostja last näinud. Kostja sissetulek on töötutoetus 575,96 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 42 eurot kuus. Igakuine elektrikulu oli 51,05 eurot ning korteri halduskulud 159,72 eurot. Sidekulud olid 70,32 eurot ja televisiooniteenus 13,11 eurot kuus. Ravimitele kulus 121,38 eurot kuus. Kostja esitas 11.10.2022 tehtud Sotsiaalkindlustusameti otsuse, mille kohaselt talle määrati keskmine puue kuni 15.10.2025. Alates 16.10.2025 määras Sotsiaalkindlustusamet töövõime puuduvaks kuni 15.10.2030. Kostja selgitas, et tal on autoimmuunhaigused ja liikumisraskused. Nende tõttu ei saa ta töötada ega püsivat sissetulekut teenida. Kostja selgitas, et tal ei ole kinnisvara ega sääste. Kostja osaleb äriühingutes, kuid ei teeni sealt püsivat tulu ning teeb tööd vähesel määral või tasuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 11.02.2025 kuni 11.04.2042. Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva nõude 1400,46 eurot ja jättis menetluskulud poolte kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja on alaealine laps, kelle vanemad on hageja isa ja kostja. Maakohus tuvastas, et hageja elab alates 12.07.2024 isa juures ning isa korraldab lapse igapäevaelu. Kostja ei ela lapsega koos ega kata igapäevaselt lapse vajadusi.
3.2.Maakohus leidis, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 kohaselt alaealisel lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Maakohus tuvastas, et lapse igakuised kulud ületasid miinimumelatise määra. Maakohus lähtus PKS § 101 regulatsioonist ja leidis, et miinimumelatise puhul ei ole kulude detailne tõendamine vajalik.
3.3.Maakohus hindas hageja esitatud kulusid ja leidis, et lapse vajadused ületavad miinimumelatise taset. Maakohus arvestas, et seaduslik miinimumelatis PKS § 101 lg 1 järgi ulatus 2025. aastal ligikaudu 300 euroni kuus, kuid hageja taotles väiksemat summat. Maakohus tuvastas, et isa teenis üüritulu ligikaudu 1200 eurot kuus ning maaklerituluna 1500 kuni 2000 eurot kuus. Isa sai isapalka umbes 1080 eurot ja lapsetoetust 80 eurot kuus. Isale kuulus mitu kinnistut ja äriühingut ning varaline seis oli hea.
3.4.Maakohus analüüsis kostja majanduslikku seisundit. Maakohus tuvastas, et kostja igakuine sissetulek on 678,17 eurot. Maakohus lahutas sellest kulud summas 415,58 eurot ning leidis, et alles jäi ligikaudu 262,89 eurot. Maakohus arvestas, et kostjal oli keskmine puue ning osaline töövõime. Kostja väited tasustamata tegevuse kohta ei olnud eluliselt usutavad.
3.5.Maakohus võrdles vanemate varalist seisundit ja leidis, et isa seis oli oluliselt parem. Maakohus otsustas jaotada lapse ülalpidamiskohustuse proportsionaalselt vanemate võimalustega. Maakohus leidis, et kostja osa lapse kuludest moodustas 240 eurot kuus, millest 40 eurot kattis lapsetoetus. Maakohus määras kostja kanda 200 eurot kuus.
3.6.Maakohus analüüsis tagasiulatuva elatise nõuet ajavahemiku eest 12.07.2024 kuni 10.02.2025. Maakohus leidis, et puudusid tõendid järjepideva nõude esitamise kohta ning tagasiulatuv nõue koormaks kostjat ebamõistlikult. Apellatsioonkaebus
2-25-2281
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus või saata asi uueks arutamiseks maakohtule, alternatiivselt teha vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata põhjendamatuse tõttu.
4.1.Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel laps alates 2024. aasta suvest isa juurde elama asus. Otsuses ei ole käsitletud 08.07.2024 toimunud lapse äraviimist ega 10.07.2024 järgnenud sündmusi, kuigi need sündmused määrasid sisuliselt lapse elukoha ja elukorralduse muutuse. Otsuses ei ole arvestatud, et pärast 2024. aasta juulit puudus emal tegelik võimalus lapse elus osaleda. Kohtuotsus lähtub eeldusest, et vanem ei osale lapse kasvatamises vabatahtlikult, kuigi jäeti selgitamata, kas lapse emal oli objektiivne võimalus lapsega suhelda, kulusid kanda või lapse igapäevaelus osaleda.
4.2.Otsuses ei ole sisuliselt hinnatud lapse isale makstud vanemahüvitise, perehüvitiste ja lapsetoetuse kogumõju, kuigi need toetused olid lapse isa käsutuses perioodil, mil laps tema juures viibis. Kohtu arutlus elatise suuruse üle ei näita, kuidas riiklike toetuste olemasolu mõjutas lapse ülalpidamise tegelikku vajadust ega seda, millises osas olid lapse kulud juba kaetud avalikest vahenditest.
4.3.Otsuses ei ole arvestatud kohtuistungil 28.08.2025 antud ütlusi, mille kohaselt ei olnud hagi esitajal rahalist vajadust elatise järele ning elatisnõue ei olnud seotud lapse esmavajaduste katmisega.
4.4.Otsus tugineb järeldusele, et tegemist on osalise töövõimega isikuga, viidates Sotsiaalkindlustusameti 11.10.2022 otsusele. Samas jäeti arvestamata asjaolu, et 16.10.2025 algas uus töövõime hindamise periood, mil töövõime ulatus määrati puuduvaks kuni 15.10.2030. Otsuses ei ole hinnatud, kuidas puuduv töövõime mõjutab pikaajalist elatise maksmise võimet, ega võrreldud töövõime muutust varasema perioodiga.
4.5.Maakohus asus seisukohale, et kostja tegutseb ettevõtluses ning teenib sissetulekut, kuigi otsuses ei ole tuvastatud reaalseid väljamakseid, dividenditulu ega regulaarset tasu. Otsuses ei ole eristatud juhuslikku ja ebaregulaarset tasustamata tegevust püsivast sissetulekust. Samuti ei ole hinnatud majandusaasta aruannete puudumise tähendust ega kontrollitud, kas äriühingutel oli faktiline majandustegevus.
4.6.Otsuses on märgitud, et kostjale kuulub kolmetoaline korter Tallinnas aadressil Vabriku tn 31. Samas jäeti arvestamata esitatud tõendid, mille kohaselt kostjal puudub kinnisvara ning nimetatud eluruum ei vasta ei omandisuhetele ega korteri kirjeldatud suurusele. Selline ebatäpne faktituvastus mõjutas otseselt varalise seisundi hindamist ja elatise maksevõime arvestust.
4.7.Otsuses ei ole põhjendatuks loetud koeraga seotud kulutusi ega taksoteenuse kasutamist. Samas ei ole hinnatud, kas nimetatud kulutused olid seotud terviseseisundiga või vältimatud eluks. Otsuses piirduti üldiste eeldustega Tallinna tasuta ühistranspordi kohta, arvestamata liikumispiiranguid ega tervislikke takistusi.
4.8.Kohtuotsuses aktsepteeriti lapse kulude summasid hüpoteetiliselt, ilma arvete, kviitungite või muude tõenditeta. Samas nõuti kostjalt detailset kulude tõendamist ja see kajastus elatise suuruse määramises ebavõrdselt. Otsuses märgiti, et osa väidetest ei oma tähtsust, kuid ei selgitatud, millistel kaalutlustel need kõrvale jäeti. Otsusest ei nähtu, et oleks hinnatud varem esitatud politseiteateid, kriminaalmenetluse olemasolu ega nendega seotud mõju vaidlusele.
2-25-2281 Vastustajate seisukohad
5.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled elatisenõude suuruse ning menetluskulude jaotuse üle. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kostja peamise väite järgi ei ole pärast elatise tasumist talle tagatud tegelik toimetulek. Kohtupraktikas on puuduse kohta selgitatud, et puuduse (ehk millal on isikul õigus riigilt midagi nõuda) on seadusandja defineerinud peamiselt toimetulekupiiri kaudu: kui inimese või perekonna sissetulek jääb alla igaks aastaks kehtestatud toimetulekupiiri, siis ei piisa sellest minimaalsete esmavajaduste rahuldamiseks ja nad kannatavad materiaalset puudust (SHS § 131 lõiked 1-3). Toimetulekupiirile vastav sissetulek peaks tagama inimese või perekonna minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131). Orientiiriks toimetulekupiiri võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaametis arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi (RKPJKo 05.05.2020, 5-20-1, p 21).
10.1.Kohtupraktikas on ka selgitatud, et elatise vähendamisel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 14).
10.2.Siinsel juhul on maakohus eelnimetatud põhimõtteid õigesti rakendanud. Maakohtu määratud elatise tasumisel on kostjale tagatud toimetulek üle põhiseadusliku puuduse orienteeruva piiri ning lapse ja vanemate ühetaoline kohtlemine. Isegi jättes kõrvale võimaluse, et kostja teenib iluteenuseid osutades lisasissetulekut, on tema toetustest koosnev sissetulek vähemalt 678,17 eurot Pärast elatise tasumist 200 eurot jääb seega kostjale kätte 478,17 eurot kuus, mis ületab elatusmiinimumi 361,40 eurot.
11.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei analüüsinud lapse ja ema suhtlemise katkemise asjaolusid. Elatise maksmise kohustus tuleneb PKS §-dest 96 ja 97 ning ei sõltu sellest, millistel asjaoludel laps ühe vanema juurde elama asus. Kui kostja leiab, et tema
2-25-2281 suhtlusõigust on piiratud õiguskaitsevahendeid.
või
rikutud,
tuleb
tal
selle
kaitseks
kasutada
eraldi
12.Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et otsuses ei ole sisuliselt hinnatud lapse isale makstud vanemahüvitise, perehüvitiste ja lapsetoetuse kogumõju ja lapse kulude summasid on arvestatud hüpoteetiliselt. Maakohus ei pidanud lapse vajadusi täiendavalt kindlaks tegema, sest hageja nõudis elatist summas, mis jäi alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise.
13.Asjakohane ei ole kostja etteheide, et maakohus eksis, kui leidis, et kostjale kuulub kolmetoaline korter Tallinnas aadressil XXX ja tegelikult kuulub korter kostja emale. Korteri suurus ja kuuluvus ei mõjutanud maakohtu järeldusi. Kui maakohus selles küsimuses eksis, ei toonud see kaasa ebaõiget lahendit. Menetluskulude jaotus
14.Kolleegium jätab ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713, p 48).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.