Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.J.E (hageja I), H.M (hageja II) ja Y.Q (hageja III) esitasid Tartu Maakohtule 18. septembril 2025 hagiavalduse B.Y (kostja, laste ema) vastu elatise väljamõistmiseks, mida täpsustasid 12. oktoobril 2025. Kohus võttis 24. novembri 2025 kohtumäärusega menetlusse järgmised hagejate nõuded: 1) välja mõista kostjalt J.E kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest 1367,43 eurot; 2) välja mõista kostjalt H.M-i kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest 1162,31 eurot; 3) välja mõista kostjalt Y.Q kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest 1367,43 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt viibis kostja perioodil 02.12.2024–12.05.2025 ravil sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ega osalenud laste ülalpidamiskohustuse täitmises. Lapsed elasid sel ajal isaga. Kehtis ka Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe, mille alusel oleks pidanud lapsed olema 2 nädalat isaga ja 2 nädalat emaga. Hageja I igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot; kulutused toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised kulud 288,20 eurot. Hageja II igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot; kulutused toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised kulud 288,20 eurot. Hageja III igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot; kulutused toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja III igakuised kulud 288,20 eurot. Hagejate isale laekus perioodil 02.12.2024-12.05.2025 lasterikka pere toetus 450 eurot kuus. Lisaks laekus hagejate isale lapsetoetus 100 eurot kuus iga lapse kohta. Hagejad märkisid 18.01.2026 vastuses, et kostja naasis tagasi laste juurde 12.05.2026. Hagejate isa tegi kostjale ettepaneku tasuda laste ülalpidamiskulud pärast haiglast naasmist maksegraafiku alusel või ajaliselt seda kompenseerida.
2 (6)
Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja tugineb sellele, et perioodil 02.12.2024–09.05.2025 viibis ta Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil ja lapsed jäid vastastikuse kokkuleppe alusel isaga. Ravil viibides oli kostja sissetulekuks töötukassa poolt makstav töövõimetoetus (päevamäär kuni 31.03.2025 11,7249 eurot, alates 01.04.2025 12,3918 eurot), millest igakuiselt tasus kohtutäiturile 50 eurot. Kostja märkis 26.01.2026 vastuses, et kostja naasis haiglast tagasi koju laste juurde 09.05.2025. Vanemad tegelesid lastega võrdselt nagu oli ka perelepituskokkulepe. Lisaks asus kostja tööampsudega tööle, et saaks asuda laste isast eraldi elama. Kostjal on osaline töövõime, mille kohta on töötukassa teinud otsuse. Töövõime vähenemise periood on alates 20.09.2023 kuni käesoleva ajani. Kostjal ei ole vara.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
4.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
5.PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, , p 14 viies lõik). Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, , p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, , p 14 kuues lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt 3 (6)
nt RKTKo 09.06.2017, p 21.4). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt RKTKo 25.04.2018, p 20 kolmas lõik).
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja viibis perioodil 02.12.2024–09.05.2025 Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil ja lapsed jäid vastastikuse kokkuleppe alusel isaga. Kostja nimetatud perioodil laste ülalpidamises ei osalenud. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. Kohus ei ole tuvastanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise maksmise kohta perioodiks, mil laste ema viibib haiglas ravil. Kostja on tuginenud menetluses muu hulgas sellele, et ta on osaliselt töövõimetu ning kostja varaline seisund, sh sissetulek tingituna haiglas statsionaarsel ravil viibimisest ei võimaldanud lastele perioodil 02.12.2024–12.05.2025 vajalikus suuruses elatist maksta. Kostja on tõendanud, et 02.10.2023 töötukassa otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime ja töövõime vähenemise periood on nimetatud otsuse kohaselt 20.09.2023–19.09.2025 (dtl 82– 84). Töötukassa 22.09.2025 otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime ja töövõime vähenemise periood on nimetatud otsuse kohaselt 20.09.2025–19.09.2026 (dtl 86-88). Otsusest nähtub, et kostja tervisekahjustuse iseloom on selline, et tema töövõime ühe aasta jooksul on raskesti prognoositav. Kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kostjal on psüühilise ebastabiilsuse, vaimse energia taseme alanemise, vähese motivatsiooni, tähelepanu-, psühhomotoorsete-, emotsioonide- ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirete tõttu piiratud tähelepanu koondamine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine, ohu tajumine, kodust väljaskäimine, igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek ning keeruline inimestevaheline lävimine. Kostja on tõendina esitanud kohtule töövõime hindamise eksperthinnangud (dtl 90–124). Hinnangust nähtub, et kostjal on diagnoositud depressiooniga segatüüpi ärevushäire (dtl 123). Samuti nähtub hinnangust, et kostjal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega üks aasta, kuna häire on pikaajalist kompleksravi ja rehabilitatsiooni vajav (dtl 124). Kostja on kohtule esitanud oma AS-i LHV Pank pangakonto väljavõtte ja oma alaealise lapse AS-i SEB Pank pangakonto väljavõtte, mida ta haldab. AS-i LHV Pank konto väljavõttest nähtub, et alates 2025. aasta septembrist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: septembris peretoetus 160 eurot; oktoobris töötukassalt toetus 136,31 eurot; novembris töötukassalt toetus 334,15 eurot; detsembris töötukassalt toetus 321,75 eurot; 2026. aasta jaanuaris töötukassalt toetus 334,15 eurot. AS-i SEB Pank konto väljavõttest nähtub, et alates 2025. aasta septembrist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: 2025 septembris töötukassalt toetus 322,19 eurot; oktoobris peretoetus 890 eurot, töötukassalt toetus 185,44 eurot, haigushüvitis 109,45 eurot, töötasu ja lisatasu 47,20 eurot, lõpparve 328,86 eurot; novembris peretoetus 160 eurot; detsembris peretoetus 890 eurot, linnalt toimetulekutoetus 545,64 eurot; 2026. aasta jaanuaris peretoetus 160 eurot, töötasu 38,27 eurot, töötasu 21,20 eurot, töötasu 38,67 eurot. Kohus märgib, et PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on peretoetus ette nähtud laste ülalpidamiseks ja seda ei saa käsitada kostja
4 (6)
vaba sissetulekuna. Eeltoodust nähtub, et kostja ühe kuu regulaarne keskmine sissetulek (ilma peretoetuseta) viie kuu jooksul on 552 eurot (periood september 2025 kuni jaanuar 2026). Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest. Hageja I tagasiulatuv elatise nõue on 1367,43 eurot, hageja II tagasiulatuv elatise nõue on 1162,31 eurot ja hageja III tagasiulatuv elatise nõue on 1367,43 eurot. Kokku 3897,17 eurot. Tulenevalt PKS §-st 108 saab kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 26.06.2013, , p 13; RKTKo 04.12.2013, p 13). PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 25.05.2016, , p 19). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 04.12.2013 , p 14). Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudmine kostjalt perioodi 02.12.2024– 12.05.2025 eest ei ole põhjendatud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ja ta viibis perioodil 02.12.2024–09.05.2025 haiglas. Kostjal regulaarsed töötasu sissetulekud puuduvad, kostja igakuiseks sissetulekuks on toetus töötukassalt. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine ühekordse summana kokku 3897,17 eurot asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda ja on seetõttu kostjat ebamõistlikult koormav. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal nelja lapse ülalpidamise kohustus (hagejad ja kostja juures elav kostja alaealine laps). Arvestades kostja viie kuu keskmist sissetulekut (552 eurot), siis ei jää kostjal pärast nelja lapse ülalpidamiskohtuse täitmist raha alles. Arvestades eeltoodut ja kostja varalist seisu, ei ole kostja ilmselt suuteline kogunend elatise võlga tagantjärele maksma. Samas on hagejate isal olnud piisavalt vahendeid, mille arvelt hagejatele ülalpidamist anda, mistõttu hagejate ülalpidamine tagasiulatuvalt elatise väljamõistmata jätmise tõttu ei kannata. Kohus märgib, et lastele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud laste ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik laste vajadused on olnud kaetud. Laste huvides on saada jooksvalt igakuist ülalpidamist, mitte see, et emal tekib elatise võlgnevus. Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole kinnisvara ega muud vara. Ka hagejad ei ole menetluses viidanud kostjal muu vara olemasolule. Kohus tuvastab, et kostjal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik elatise võlgnevust tasuda lisaks sissetulekule. Seega tuleks kogu summa tasuda üksnes sissetuleku arvelt. Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut (552 eurot) ja nelja lapse ülalpidamiskohustust, ei ole kostjal võimalik tasuda tagasiulatuvat elatist ilma enda ja laste toimetulekut ohtu seadmata. Kohtu hinnangul on oluline ka see, et kostja naasis pärast haiglast välja saamist laste juurde. Kostja elab lastega koos ja osaleb nende ülalpidamises vahetult. Kui kohus mõistaks kostjalt välja ühekordse suure summa (3897,17 eurot), halveneks kostja majanduslik olukord märkimisväärselt. See omakorda vähendaks kostja võimet tagada laste igapäevane ülalpidamine edaspidi. Laste huvides ei ole olukord, kus vanem, kellega nad koos elavad, satub võlgadesse ja kaotab võime katta laste jooksvaid vajadusi.
5 (6)
Arvestades kostja tervislikku seisundit, pikaaegset haiglas viibimist, osaliselt töövõimet ning kehva varalist seisu, sh madalat sissetulekut, esineb kohtu hinnangul PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus jätta kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistmata. Kohus jätab hagejate hagi kostja vastu rahuldamata.
7.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.