I. D. hagiavaldus S. D. vastu elatise suurendamise nõudes Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
I. D. (ik XXX, elukoht: XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
T. K. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX, tel XXX)
Kostja:
S. D. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada I. D. hagi.
2.Suurendada Viru Maakohtu 2.07.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-110529 S. D.lt väljamõistetud elatist ja välja mõista S. D.lt elatis I. D. kasuks 2.1 alates 8.01.2026.a. kuni 31.03.2026.a igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot); 2.2 alates 1.04.2026.a. igakuise elatusrahana 318 (kolmsada kaheksateist) 62 senti kuni I. D. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatise arvestamise aluseks on baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest ehk 40 eurot.
Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S. D. menetluse ajal (so alates 8.01.2026.a) tasutud elatisemakseid.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.I. D. esitas 8.01.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse S. D. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Pärnu Maakohtu 2.07.2018 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-18-110529 I. D. kasuks elatis 250 eurot kuus, alates 23.05.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 22.09.2033. Alates 2018. aastast on hageja vajadused oluliselt suurenenud, eelkõige seoses lapse vanusega, koolikohustuse tekkimise, huvitegevuse lisandumise ning üldise elukalliduse märkimisväärse tõusuga. Need asjaolud on tekkinud pärast 2.07.2018.a tehtud maksekäsu tegemist ning annavad aluse elatise suurendamiseks. Hageja elab püsivalt koos emaga aadressil XXX. Kogu lapse igapäevane hooldus, kasvatamine ja korraldus lasub T. K.l. Kostja ei osale lapse igapäevases hooldamises ega kasvatamises ning ei kanna vahetut hoolduskoormust. Kostja ei ole töövõimetu ning puuduvad mõistlikud alused elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja maksab alates 2018. aastast elatist 250 eurot ning hageja tunnistab, et varasem kohtumäärus (maksekäsk) on täidetud. Siiski ei vasta väljamõistetud summa enam lapse suurenenud vajadustele ja kehtivale seaduslikule elatise miinimummäärale. Hageja palub suurendada Pärnu Maakohtu 29.05.2018. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18110529 välja mõistetud elatist ja mõista S. D.lt I. D. kasuks alates hagi esitamisest, s.o 8.01.2026 kuni I. D. täisealiseks saamiseni XXX välja igakuine elatis PKS § 101 sätestatud (PKS § 101 järgi arvestatud) miinimummääras.
2.Kostja vastuväidetega hageja seaduslik esindaja ei nõustu. Kostja viitab ekslikult nagu sooviks hageja saada elatist 450 eurot kuus; hageja soov on saada kostjalt igakuist ülalpidamist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras (hagi esitamise ajal 301,74 eurot). 2018. aastal määratud elatis 250 eurot kuus ei vasta enam kehtivale seadusest tulenevale miinimumile, kuna elatise baassummat indekseeritakse igal aastal. Seetõttu on elatise suurendamine seadusest tulenevalt põhjendatud. Kostja väited tema piiratud majanduslike võimaluste kohta ei ole hageja hinnangul piisavalt tõendatud. Asjaolu, et kostja on seni maksnud elatist 250 eurot kuus, viitab regulaarse sissetuleku olemasolule või vähemalt võimele täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust miinimumsummas.
Hageja rõhutab, et lapse ülalpidamiskohustus on vanema seadusest tulenev ja prioriteetne kohustus, mis tuleb täita enne muid isiklikke kulutusi. Riigikohtu praktika kohaselt ei asenda juhuslikud kingitused ega esemete ostmine regulaarset elatise maksmise kohustust. II
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja S. D. ei tunnista hagi ning leiab, et elatise suurendamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et hageja viidatud asjaolud ei tõenda, et lapse ülalpidamiskulud oleksid suurenenud määral, mis õigustaks elatise märkimisväärset tõstmist. Kompromissi sõlmimist ei pea kostja võimalikuks, kuna poolte vahel puudub igasugune toimiv suhtlus. Kostja selgitab, et hageja takistab järjepidevalt tema suhtlemist pojaga ning kasvatab last viisil, mis taandab isa rolli üksnes rahalisele panusele. Kostja sõnul küsib laps temalt valdavalt taskuraha, mida kostja on alati võimaluste piires andnud, summades vahemikus 20 kuni 50 eurot. Lisaks regulaarsele elatisemaksele on kostja lapse heaks teinud märkimisväärseid lisakulutusi. Kostja toob välja, et 2025. aasta suvel ostis ta poja palvel pojale elektritõukeratta hinnaga 450 eurot. Tegemist oli konkreetse ja eesmärgipärase kingitusega, mis tehti lapse soovil. Ostutšekk ei ole säilinud, kuna tellimus tehti interneti teel. Kostja tegi selle kingituse pojale tema palvel. Lisaks märgib kostja, et tal on täisealine tütar Jana, kellele ta hiljuti ostis 400 euro väärtuses kuldsõrmuse, vältimaks laste ebavõrdset kohtlemist. Kostja kinnitab, et tema suhtumine mõlemasse lapsesse on hooliv ning ta ei nõustu hageja väitega, nagu ta ei hooliks oma pojast või ei sooviks temaga suhelda. Kostja väitel on suhtlemise takistamise aluseks hageja seadusliku esindaja käitumine. Hageja esitatud andmete kohaselt jäävad lapse vajadused vahemikku 454–494 eurot kuus. Kostja maksab igakuiselt elatist 250 eurot ning teeb lisaks regulaarseid rahalisi ülekandeid lapsele ja hagejale, samuti katab täiendavaid kulutusi. Seega ületab kostja tegelik rahaline panus 500 eurot kuus, mistõttu ei ole hageja poolt nõutav täiendav 450 euro suurune igakuine summa tema arvutustest arusaadavalt põhjendatud. Kostja on tellinud pangakonto väljavõtte, millest nähtub regulaarne raha ülekandmine pojale ning mitmel korral ka hagejale. Samuti selgub hageja pangaväljavõttest, et 13.11.2025 tegi kostja hagejale ülekande summas 10 eurot märkega „A“, millega kostja tähistab lisaülekandeid väljaspool elatist. Kostja rõhutab, et ta ei ole kunagi keeldunud raha andmisest lapse ravimite või muude vajalike kulude katteks. Kostja leiab, et laps on käesoleval ajal piisavalt ülal peetud ning elatise suurendamiseks puudub õiguslik ja faktiline alus, seda enam, et kostja on töötu. Kostja varasem töö välismaal lõppes töömahu vähenemise tõttu ning Eestisse naastes registreeris ta end 23.02.2026 Töötukassas töötuna. Vastav tõend on kohtule esitatud. Kostjal puudub kinnisvara ning ainsaks varaks on 2008. aasta Honda Accord (registrinumber XXX), mille väärtus on ligikaudu 2000 eurot. Sõiduk on vana ja vajab remonti, kuid on kostjale vajalik tööotsingutel ja igapäevaseks liikumiseks. Sellega kaasnevad vältimatud kindlustus-, kütuse- ja remondikulud. Kostja elab korteris, mis kuulus tema hiljuti surnud emale ning mille pärimismenetlus ei ole veel lõpetatud. Korter asub Kohtla-Järvel, on remontimata ja madala turuväärtusega. Kostja igakuised elamiskulud ületavad 1000 eurot ning hõlmavad muu hulgas eluasemekulusid, toitu, töövahendeid, transpordi- ja ravimikulusid ning minimaalseid kulutusi puhkuseks ja tervise taastamiseks. Hetkel katab kostja need kulud säästudest. Kostja lükkab ümber hageja väite, et laps käib spordiringis ja sellega kaasnevad täiendavad kulud. Kostja esitatud tõendi kohaselt ei ole poeg alates 2025. aasta septembrist poksitreeningutel osalenud (dtl 49). Kostja kinnitab, et hoolib oma pojast, täidab korrektselt elatise maksmise kohustust ning panustab lapse ülalpidamisse oluliselt ka elatisest väljaspool. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud poolte enda kanda.
III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.2.07.2018.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-18-110529 mõistis kohus S. D.lt hageja I. D. kasuks elatise alates 23.05.2018.a. kuni 22.09.2033.a. (kuni lapse täisealiseks saamiseni) igakuiselt 250 eurot (dtl 7-8).
7.Käesolevas tsiviilasjas nõuab I. D. Pärnu Maakohtu 2.07.2018 määrusega väljamõistetud elatise suurendamist perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud (arvestatud) määrani. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka maksekäsu määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 2018. aastal oli elatise miinimummäär ühe lapse kohta 250 eurot (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ehk poole 500 eurost) 1.01.2022.a muutus PKS elatise regulatsioon. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu § 217 2 lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist (suurendamist) ka tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul viitab hageja lapse vajaduste suurenemisele ja senise elatisemakse ebapiisavusele.
8.Kostja S. D. leiab, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta nii kostja poolt tehtud elatise makseid, taskuraha makseid ja kingitusi kui ka tema majanduslikku olukorda, ehk asjaolu, et kostja varasem töö välismaal on lõppenud töömahu vähenemise tõttu ning kostja on registreeritud 23.02.2026 Töötukassas töötuna. Seega puudub kostja arvates alus elatise suurendamiseks.
9.Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12415, p 11). Pärnu Maakohtu määrusega 2018.a. elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud.
10.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Hageja nõuab elatist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras, seega ei pea hageja vajadusi menetluses eraldi tõendama. Kui kohustatud vanem leiab, et ta on PKS § 102 lg 2 olukorras, kus on õigustatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära, tuleb neid asjaolusid tõendada.
12.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist muutuva suurusena (dtl 37). Hagiavaldus esitati kohtule 8.01.2026.a.
13.Elatist muutuva suurusena arvutatakse järgmiselt: 13.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassumma ühe lapse kohta oli /on alates 01.04.2025-31.03.2026 282,31 eurot, alates 1.04.2026 295,86 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 13.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 2024. aastal oli keskmine brutokuupalk 1981 eurot; 2025. aastal oli 2092 eurot Arvestus kujuneb järgmiselt: - 1.04.2025-31.03.2026 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. - alates 1.04.2026 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot 13.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. PKS § 101 järgi arvestatud igakuise elatise miinimummäär oli/on - 1.04.2025-31.03.2026 341,74 – 40 = 301,74 eurot; - alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 13.4 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt hageja arvestatavat osa kuust isa juures ei viibi, seega PKS § 101 lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.
14.S. D. poja elatise suurendamise nõuet ei tunnista kuna tasub igakuiselt elatist 250 eurot kuus ning annab lisaks sellele taskuraha ja teeb kingitusi. Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kui kostja väidab, et on PKS § 102 lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (st mõjuv põhjus), tuli kostjal seda ka tõendada. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise
väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjal alaealisi lapsi peale hageja ning alaealine laps on ülalpidamise saamisel eelisseisundis täisealise lapse ees. Kostja ei ole töövõimetu, kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle kohta et kostjal oleks töövõime osaliselt piiratud, mis võiks raskendada tema võimalusi tööturul. Samuti ei ole vanemal teist alaealist last, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks varaliselt vähem kindlustatuks võrreldes elatist saava lapsega.
15.02.07.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-110529 on välja mõistetud S. D.lt elatis poja I.i ülalpidamiseks 250 eurot kuus kuni I.i täisealiseks saamiseni XXX (dtl 7-8). Kostja esitatud kontoväljavõttelt nähtuvad elatisemaksed I.i ülalpidamiseks 250 eurot kuus ja taskuraha maksed erinevates summades vahemikus 10-50 eurot (dtl 47). Eesti Töötukassa 16.04.2026 vastuse kohaselt on S. D. töötuna registreeritud alates 23.02.2026 ning ta on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. Eesti Töötukassa 17.04.2026 vastuse kohaselt saab S. D. töötuna arveloleku ajal sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist perioodil 02.03.2026-28.08.2026, päevamäärad on järgmised: hüvitise suurus kalendripäevas alates 02.03.2026 kuni 09.06.2026 (bruto) - 27.85 eurot; hüvitise suurus kalendripäevas alates 10.06.2026 kuni 28.08.2026 (bruto) – 18,57 eurot. TÖR-i andmete kohaselt töötab S. D. OÜ-s X alates 15.04.2026 (dtl 402) kuni 15.06.2026, heliisoleerija ametikohal. S. D. esitatud kontoväljavõttelt (dtl 51) nähtub töötasu X OÜ-st 3016,27 eurot 08.08.2025; august 2025 tasu ja lõpparve 1305,70 eurot 10.09.2025; A-Force OÜ-st töötasu 689 eurot 15.10.2025; 611 eurot 14.11.2025; Jatic Scandinavia AB-st töötasu 1907,51 eurot 25.11.2025, 1598,48 eurot 22.12.2025, 2488,63 eurot 27.01.2026. Swedbank AS esitatud väljavõttelt nähtuvad ka kanded endale 03.08.2025 65 eurot, 06.08.2025 280 eurot, ja 31.03.2026 400 eurot (dtl 120-183). Seega ei ole kostja esitanud oma kõikide kontode väljavõtteid ning tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Honda Accord reg nr. XXX omanik, registreerimistunnistus väljastatud 29.09.2017.a. (dtl 408). Kinnistusraamatu andmetel ei ole S. D. kinnisvara omanik. Vaidlust ei ole selles, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vastavalt 2018.a väljamõistetud lahendile, kuid see ei tähenda, et hageja ei ole õigustatud saama elatist praegu kehtivas miinimummääras ning nõudma selleks väljamõistetud elatise suuruse muutmist. On üldteada, et lapse kasvades suurenevad tema vajadused, samuti on üldteada riigis üldise elukalliduse kasv ning et lapsega kooselava vanema koormus lapse hooldamisel ja ülalpidamisel on vältimatult suurem kui lahus elaval vanemal. Kohus nõustub, et kostja teeb lisaks pojale rahaülekandeid väiksemates summades (ja see nähtub ka kontoväljavõttelt), on ülekandeid teinud üksikud korrad hageja seaduslikule esindajale suuremas summas kui 2018.a kohtulahendiga väljamõistetud elatis 250 eurot, samas märgib kohus, et juhuslikud lisamaksed ei taga stabiilset ülalpidamist ning juhuslike maksete puhul on keeruline kuu eelarvet arvestada. Kohus märgib ka seda, et lapsele taskuraha andmist ei saa lugeda elatisraha hulka, mida laps vajab oma igakuiste põhisvajaduste katteks. Lisaks eeltoodule märgib kohus tuginedes kontoväljavõtetelt nähtuvatele andmetele, et kostja ei ole esitanud täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Näiteks nähtub kostja esitatud kontoväljavõttest 31.03.2026 tehtud sissekanne summas 400 eurot, kuid ei nähtu Eesti Töötukassa
poolt makstav töötuskindlustushüvitis. Eesti Töötukassa 17.04.2026 vastuse kohaselt saab S. D. töötuna arveloleku ajal töötuskindlustushüvitist perioodil 2.03.2026–28.08.2026.
16.Võttes arvesse menetluses kogutud andmeid kostja majandusliku seisundi kohta, sh Eesti Töötukassa makstavat töötuskindlustushüvitist, TÖR-i andmeid töötamise kohta ning kostja enda selgitusi säästudest elamise ja igakuiste kulude kohta, leiab kohus, et kostja on suuteline tasuma poja ülalpidamiseks igakuiselt elatist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 olukorda, mis õigustaks elatist väljamõistmist alla miinimummäära ja suurendamise nõude rahuldamata jätmist, kostja tõendanud ei ole. Kohus märgib ka seda, et kostjale ei saanud 2018. aastal väljamõistetud elatise määrusest tekkida põhjendatud ootust, et toona 3 aastase poja ülalpidamiskulu jääb kuni tema 18-aastaseks saamiseni muutumatuks (250 eurot), või on võimalik kulude ja vajaduste suurenemist toetada väikeste taskuraha maksetega.
17.T. K. töötab alates 01.02.2026 A:X OÜ-s ning tema keskmine netotöötasu on ca xxx eurot kuus, sellele lisandub lastetoetus 160 eurot kuus (dtl 295). T. K. omandis on kinnisvara, s.o korteriomand aadressil xxx, mis on tema ja hageja alaline elukoht. T. K. majanduslikku seisundit iseloomustavatest ei nähtu, et tema seisund oleks oluliselt parem lahuselava vanema majanduslikust seisundist, mille puhul võiks kaaluda tema kanda jätta suuremat osa lapse ülalpidamiskuludest. Alusetu on kostja arvamus justkui sooviks hageja seaduslik esindaja jätta kogu poja ülalpidamiskulu kostja kanda. 11-aastase kasvava lapse ülalpidamiskulu ühes kuus ei ole 250 eurot, ega ei ole ka 318 eurot, vaid Riigikohtu seisukoha järgi eelduslikult kahekordne miinimumelatis.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise suurendamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal (alates 8.01.2026) S. D. tasutud elatise makseid.
19.Kostja väitel ei võimaldata tal hagejaga suhelda. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui kostja on olukorras, kus tal on põhjendamatult takistatud lapsega suhtlemine, on asjakohane esitada kohtule suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. Samas ei tähenda suhtluse puudumine ülalpidamiskohustuse puudumist.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.