Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A ja B hagi Y vastu elatise nõudes A nõudes 2589,48 eurot ja B nõudes 2201,04 eurot Hagejad A (isikukood XXX) ja B (isikukood XXX), hagejate lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja Y (isikukood XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt A kasuks perioodi 29.01.2024 kuni 31.10.2025 eest elatis 5163,34 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata A nõudes elatise tasumiseks alates 01.11.2025.
4.Välja mõista Ylt B kasuks ajavahemiku 29.01.2024 kuni 23.05.2026 eest elatis 5717,51 eurot ning alates 01.06.2026 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) igakuiselt elatis 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapsetoetusest).
5.Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
6.Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole nr XXXXXXXX ette vastava kuu 5. kuupäevaks, viidates selgituses aastale ja kuule, mille eest elatist makstakse.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-25-102707 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.A ja B esitasid 27.03.2025 hagi Y vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Kostja panus hagejate ülalpidamisse on olnud ebaregulaarne. Hagejad küll suhtlevad kostjaga ning viibivad aegajalt kostja juures, kuid hagejatega seotud püsikulud kannab hagejate ema. Hagejad ei saa olla kindlad, et kostja osaleb lastele vajalike kulude kandmises isegi siis, kui seda temalt palutakse. Hagejad leiavad, et kostjal on kohustus tasuda elatist perioodiliselt vähemalt seaduses sätestatud minimaalses määras. Hagejate ema on nõudnud kostjalt regulaarse ülalpidamise andmist. Kostja leiab, et ei pea maksma elatist miinimummääras, aga pole samas omapoolset nägemust elatise suuruse osas esitanud. B ei viibi kostja juures vähemalt 7 ööpäeva kuus. Lapsed on ise eelistanud elada põhiliselt ema juures. A on hakanud isa juures rohkem ööbima menetluse ajal. Alates detsembrist 2025 on A viibinud vaheldumisi kummagi vanema juures, samas on oluline osa tema põhivajadustest olnud jätkuvalt hagejate ema kanda (sh jope, jalatsite jm riiete ost). Olmekulud on pärast elukorralduse muutust jaotunud vanemate vahel ühtlasemalt. Elatise kohustus ei sõltu üksnes lapse viibimise ajalisest jaotusest. Vanemate vahel ei ole olnud kokkulepet, mille kohaselt elatist ei maksta. Vanemad on püüdnud suuremaid kulusid (nagu treeningud, võistlused) üksikolukordades jagada, kuid see ei ole alati õnnestunud. Kostja on küll panustanud laste reisidesse, aga seda alles pärast pikemat arutelu siis, kui hagejate ema on teinud juba suuremaid kulusid lastega võistlustel käimisele. Sellesisulised vestlused on kurnavad ega anna kindlustunnet, et hagejate vajadused saavad õigeaegselt kaetud. Kostja poolt viidatud kulutuste tegemist ei saa suures osas lugeda lastele ülalpidamise andmiseks. Sularahas summade maksmine on ka tõendamata. Kui lapsed viibivad kostjaga, siis tulebki kostjal neile vahetult ülalpidamist anda, samas ei ole see aluseks elatise vähendamiseks, kui suhtlus on alla 7 ööpäeva kuus. Hagejate ema on küsinud kostjalt korduvalt tagasiulatuval perioodil elatist. Hagejate ema saatis 13.03.2023 kostjale sõnumi, et kostja võiks tasuda veebruari ja märtsi 2023 eest kahe lapse peale kokku 420 eurot kuus. Kostja keeldus. Teemast on olnud korduvalt juttu, ka veel enne kohtusse pöördumist, kuid olukord jäi muutuseta. Hagejatel ei ole vastuväiteid, et elatis makstakse 5. kuupäevaks. 2(8)
2-25-102707 Kostja seisukoht
2.Kostja leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Pärast vanemate lahutust aastal 2023 leppisid vanemad kokku, et lapsed on vanemate juures enamvähem võrdselt ning elatist kumbki vanem teisele ei maksa. Vanemate vahel on vaidlus hagejate emale kuuluva ja hagejate elukohaks oleva kinnisvaraga seotud kulude kandmise osas ühisvara arvelt. Tõele ei vasta, et kostja panus hagejate ülalpidamisse on olnud ebaregulaarne. Ka ei kanna hagejate püsikulusid üksnes nende ema. Kostja suhtleb regulaarselt mõlema lapsega isiklikult, vahetult ja igapäevaselt, kannab lastega seotud kulusid vahetult nii ajal, mil lapsed viibivad kostjaga kui ka laste kulusid, mis vanemate juures viibimisest ei sõltu. Hagejad viibivad sageli kostjaga. Kostja tasub hagejate treeningukulusid, samuti hagejate treeningutele viimise ja toomisega seonduvaid transpordikulusid. Kostja transpordib lapsi ka mujale ning kannab kulud ise. Kostja on andnud hagejatele sularaha ning teinud ülekandeid hagejatele nende konkreetsete kulude kandmiseks. Kostja kannab hagejate kulusid (söögikulu, vaba aja veetmise kulu jms) vahetult ka siis, kui hagejad koos kostjaga viibivad. Tagasiulatuva perioodi eest elatise nõudmine ei ole põhjendatud ja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna vanemate vahel oli kokkulepe, et vanemad kannavad lastega seotud kulusid vahetult ja elatist teineteisele ei maksa. Hagejate ema ei ole kostjalt hagis nõutud tagasiulatuval perioodil elatise tasumist ka küsinud. Kostja palub juhul, kui kohus peab võimalikuks elatise välja mõista, mõista elatis välja alates asjas lahendi tegemisest edaspidi või maksimaalselt alates hagi esitamisest, et mitte tekitada kostjale tagasiulatuva perioodi osas elatise väljamõistmisega põhjendamatut võlgnevust ja majanduslikult rasket olukorda. Kostja on vahetult lapsi ülal pidanud ning tal ei ole piisavat sissetulekut, et tagasiulatuvat elatist tasuda. Võlgnevuse tekkimine ei aita kaasa ka lastele jooksva elatise maksmisele. Kostja varaline seis ei võimalda tal maksta miinimummääras elatist. Kostja sissetulek aastal 2024 oli 16 121,36 eurot. Kostja töötasu kuus on keskmiselt 1132,52 eurot, millest üür on keskmiselt 683,90 eurot, seega jääb kostjale muude vältimatute püsikulude kandmiseks igakuiselt ca 447,60 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulud on ca 590-600 eurot, sh Bondora väikelaen kuni 06.03.2028. a 88,50 eurot kuus, sidekulud ca 20 eurot kuus, sõiduauto kindlustused ja kütus ca 290 eurot kuus, toidu- ja olmekulud ca 200 eurot kuus. Kuna kostja igakuine sissetulek on ebapiisav, et igakuiseid vältimatuid kulusid kanda, siis teeb kostja võimalusel lisatööd tööampsudena ja aitavad kostjat vanemad ning ka sõbrad, sellest ka kostja kontole tehtud ülekanded erinevate isikute poolt. Tõele ei vasta, et kostja on jätnud lisasissetulekud avaldamata. Lisasissetulekute teenimine põhitöökoha kõrvalt ei ole kostjal regulaarne ega igakuine ja püsiv sissetulek, vaid hädavajadus. Ka ei saa ettevõtte sissetulekuid võrdsustada kostja sissetulekuga. Kostja palub arvestada, et tema töötasu laekub iga kuu 5ndal kuupäeval. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja 3(8)
2-25-102707 tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
5.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejad kostja lapsed. Vaidlus puudub selles, et vähemalt hagi esitamise ajal elasid hagejad kostjast lahus. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
6.Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Tuvastamaks, kas kostja on andnud ülalpidamist nõutud ulatuses, tuleb kohtul teha kindlaks, milline on hagejate puhul elatise miinimummäär, arvestades PKS § 101 lg-test 4-7 tulenevaid erisusi.
7.Miinimumelatise suurust võivad mõjutada eeskätt PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud. Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et laste kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus. Kohaldamisele kuulub ka PKS § 101 lg 7 ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusesevahe on väiksem kui kolm aastat.
8.Kostja väitel viibivad lapsed olulise osa ajast kostja juures. Kostja on tuginenud ka sellele, et pärast vanemate lahutust leppisid vanemad kokku, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja. Kohus leiab, et ainuüksi sellisest kokkuleppest tulenevalt ei saa kohus jätta elatist välja mõistmata, kuivõrd algne plaan ei realiseerunud ning tegelik kostja juures viibimine on olnud oluliselt väiksemas mahus. Põhjendatud ei ole lähtuda hüpoteetilisest suhtluskorrast, mis võinuks olla, vaid tegelikust olukorrast. 8.1 Aastal 2024 on hagejad viibinud kostja juures kostja väidete kohaselt (dtl 36, 100) selliselt, et A on viibinud kokku maksimaalselt 42 päeva ning B 29 päeva. Kummalgi juhul ei tee see keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Selle perioodi osas ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. 8.2 Ajavahemikus 01.01-31.10.2025 on A viibinud kostja väidete kohaselt (dtl 180, 99100, 203) kostja juures kokku 61 päeva. See on vähem, kui keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Selle perioodi osas ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kohus märgib, et kostja tabelis toodud 4(8)
2-25-102707 arvestus ei lähe kokku kostja täpsustatud kuupäevalise arvestusega. Korrektne on arvestada ööpäevi selliselt, et 06.05.2025-10.05. ja 26.05-31.05 on kokku (4+5) 9 ööpäeva, mitte 11 ööpäeva. Kui kostja on viibimise perioodi täpsustanud kuupäevaliselt, siis on kohus lähtunud arvutuste tegemisel taolisest arvestusest, mitte kostja poolt tabelis märgitud kuupäevade arvust. 8.3 Ajavahemikus 01.01.2025-31.03.2026 on B viibinud kostja väidete kohaselt (dtl 180, 99-100, 203) kostja juures kokku 57 päeva. See on vähem, kui keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega ei kuulu B puhul nii tagasiulatuval perioodil kui ka alates hagi esitamisest nõutava elatise arvestamisel PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. 8.4 Vaidlus puudub selles, et alates novembrist 2025 viibib A võrdse aja kummagi vanema juures. Kohus leiab, et alates 01.11.2025 ei ole kostjal PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt kohustust Ale elatist maksta, kuivõrd ta annab talle ülalpidamist vahetult.
9.Eeltoodust ning PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hagejate puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 29.01.2024-31.03.2024 A 260,33 eurot ja B 221,28 eurot; ajavahemikus 01.04.2024-31.03.2025 A 287,72 eurot ja B 244,56 eurot; ajavahemikus 01.04.2025-31.03.2026 A 301,74 eurot ja B 256,48 eurot; ajavahemikus 01.04.2026-31.05.2026 B puhul 270,83 eurot ning alates 01.06.2026 B puhul 318,62.
10.Vaidlus puudub selles, et kostja ei maksnud hagejatele hagi esitamisele eelnenud perioodil igakuiselt elatist. Kostja on toonud välja, et on tasunud hagejate kulutusi, samas ei ole need kulutused vähemalt miinimumelatise suuruses. Seega ei ole kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, on ülalpidamiskohustust rikkunud ja hagejate poolt kohtusse elatise nõudega pöördumine oli põhjendatud.
11.Hagejate elatise nõue on esitatud seadusjärgses miinimummääras. Kostja vastuväited tuginevad osaliselt sellele, et kostja ebapiisav töötasu ei võimalda kostjal miinimummääras ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja sissetuleku ja muude varaliste vahendite piiratus. Poolte esitatud ja kohtu kogutud tõendite pinnalt ei nähtu kohtule kostja tegelik varaline seis. 11.1 Kostja töötasu aastal 2024 oli kostja kinnitusel 16 121,36 eurot. Selle tõendamiseks on kostja esitanud enda kontoväljavõtte (dtl 102), millest nähtuvalt on XXX maksnud kostjale aastal 2024 töötasu, avansi, preemia ning puhkusetasuna kokku 16 121,36 eurot, keskmiselt kuus seega 1343,45 eurot. 13.04.2026 seisukohas on kostja toonud välja enda keskmise töötasuna juba väiksema summa, s.o 1132,52 eurot kuus. Samas nähtub kostja kontoväljavõttest (dtl 146-172) et ajavahemikus 07.07.2025-07.01.2026 on kostja kontole kandnud XXX viitega töö- või puhkusetasule või avansile kokku 10 375,22 eurot, s.o keskmiselt 1729,20 eurot kuus. 11.2 Samuti nähtuvad kostja kontodelt (dtl 139-141, 146-172) kolmandatelt isikutelt laekumised, mille alus ei ole kohtu hinnangul suures ulatuses tuvastatav. Kostja selgituse kohaselt on kostja igakuine sissetulek ebapiisav, et igakuiseid vältimatuid kulusid kanda ning seetõttu teeb kostja võimalusel lisatööd tööampsudena, samuti aitavad kostjat tema vanemad ja sõbrad. Osaliselt on kostja sõnul tegemist ka kostja enda poolt antud laenu tagasimaksetega. 11.3 Hagejad on toonud välja, et kostja on teeninud aastaid lisa muusikuna, bändile tasutakse nii ülekandega YYY arvelduskontole kui ka sularahas. Kohus märgib, et YYY kuulub kostjale (dtl 119-120) ning ettevõtte põhitegevusalaks on muusikute lavaline tegevus. 5(8)
2-25-102707 Kostja kontode väljavõtetest (dt 139-141, 146-172) nähtub ülekandeid YYY-lt. Neid ülekandeid on võimalik osaliselt seostada xxx ja xxx esinemiste toimumisega (hagejate poolt esitatud kuvatõmmised). Näiteks toimus 27.10.2025 esinemine (dtl 193) ning 27.10.2025 on YYY-lt laekunud hagejale 446 eurot. 31.12.2025 toimus samuti esinemine (dtl 193) ning kontole laekus 30.12.2025 YYY-lt 600 eurot. Kostja ei ole esitanud samas teavet taolise sissetuleku kohta ning kohtul puudub seetõttu võimalus hinnata selle sissetuleku suurust. 11.4 Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja väited sissetuleku suuruse kohta ei ole tõesed. Kostja töötasu on olnud suurem, kui kostja väidab. Samuti on tal lisatulu esinemiste eest makstavate summade läbi, mille suurust ei ole kostja täpsustanud ning mille puhul võib oletada, et osaliselt toimub arveldamine kontoväliselt. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada kostja tegelikku sissetulekut ega võrrelda seda kostja põhjendatud vajadustega. Seega ei saa praegu esitatud teabe pinnalt lugeda tõendatuks, et kostjal on selline vahendite piiratus, mille korral ei ole miinimummääras elatise väljamõistmine võimalik. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole kostja vahendite piiratuse tõendamatuse tõttu põhjendatud.
12.Kostja vastuväidete kohaselt on ta andnud hagejatele ülalpidamist osaliselt nende kulude kandmise läbi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt elatise nõude perioodil kantud kulusid saab lugeda elatise makseteks ning millises ulatuses on kulude kandmine tõendatud. Hagejate vastuväidete kohaselt ei ole sularaha andmine tõendatud, samuti ei ole osade kulude puhul tuvastatav, et need oli kantud seoses hagejatega. Kohtu hinnangul on võimalik taoliste kulude tasumisega lugeda ülalpidamine osaliselt antuks. 12.1 Kostja väitel tasus ta A treeningute eest sularahas 10.02.2024, 20.05.2024, ning 16.07.2024 kokku 115 eurot. Treeningute kulu saab lugeda vajalikuks ülalpidamiskuluks. B Free Flow Studio treeningute kulu kandmist sularahas 01.04.2024 ja 15.04.2024 kokku 20 eurot saab samuti pidada vajalikuks ülalpidamiskuluks. Hagejad ei ole väitnud, et nende treeningute eest on tasunud hagejate ema, seega saab kohus lugeda tasutud 115 eurot Ale ja 20 eurot Ble ülalpidamise andmiseks. Ülejäänud ulatuses ei saa kohus pidada hagejatele sularaha andmist tõendatuks. 12.2 Ble ja temaga seotult perioodil 29.01.2024-31.12.2025 kantud summadest (dtl 3940, 43, 44, 107) saab kohus lugeda ülalpidamise andmiseks rõivaste ja jalanõude raha 100 eurot, klassireisi raha (100+50+146,96) 296,96 eurot (dtl 114), treeningute jaoks kantud (60+300+270+25+10) 665 eurot, treeningriiete ostmiseks 80 eurot. Perioodil 13.10.202520.12.2025 ning 01.01.2026-01.04.2026 kantud summadest (dtl 185, 187) saab lugeda vajalikuks ja tõendatud ülalpidamiskuluks jõusaali kulu 10 eurot, vihikute kulu 8 eurot ning rõivaste kulu kokku 100 eurot (Sheen ́ist tellitud rõivaste kulu on kostja Ble küll kantud, kuid need summad on B poolt ka tagasi makstud, dtl 195). Muude summade kandmist ei saa pidada vajalikuks ja tõendatud ülalpidamiskuluks. Jalanõude ostmise kulu 85 eurot ei saa lugeda kantuks, kuivõrd hageja ja tema ema kirjavahetusest nähtuvalt (dtl 71) on see raha kostjale tagastatud. 12.3 Ale ja temaga seotult perioodil 29.01.2024-31.12.2025 kantud summadest (dtl 47, 110) saab kohus lugeda ülalpidamise andmiseks H2O Spa kulu 40 eurot, juuksur 20 eurot, varustuse (poksikindad) kulu 12 eurot. Samuti saab lugeda vajalikuks ja tõendatud ülalpidamiskuluks Aga seotud jõusaali kulu (dtl 48) summas 131,04 eurot; sealjuures ei saa arvestada mitte kogu kostja poolt kantud summaga 166,04 eurot, sest sellest on 35 eurot kostjale 18.11.2024 tagastatud. 6(8)
2-25-102707 12.4 A treeningute eest makstud 200 eurot (dtl 41) ja 60 eurot (dtl 182), õpilasmaleva tasu 105 eurot (dtl 112), klassireisi kulu 195 eurot ja õpetaja kingi raha 33,50 eurot (dtl 46), lõpueksamivihiku eest 15,15 eurot (dtl 51) saab lugeda vajalikuks ja tõendatud ülalpidamiskuluks. 12.5 Õppevahendite kulu 41,28 eurot (dtl 53) saab lugeda põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskuluks. Kuivõrd välja ei ole toodud, kumma lapsega seonduvalt on see tasutud, loeb kohus selle arvelt tasutuks elatise kummagi hageja korral 20,64 eurot. 12.6 Hagejatega koos veedetud ajal kantud restoranide ja meelelahutuse kulu, sünnipäevakingi raha, treeningutega seotud transpordikulu kandmist ei saa kohus lugeda vajalikuks ja tõendatud ülalpidamiskuluks. Samuti ei saa kohus lugeda vajalikuks ülalpidamiskuluks hagejatele taskuraha andmist. Kohus ei loe tõendatuks taolise ülalpidamiskulu kandmist, mille kohta ei ole esitatud tõendeid ja mida ei ole eelnevates punktides loetud tõendatuks. Kõigi eelnevalt käsitlemata kulude puhul (mille kohta on esitatud tõendeid) leiab kohus, et neid kas ei saa pidada vajalikuks ülalpidamiskuluks või ei nähtu esitatud tõenditest, et need on seotud just hagejatega. Rongisõidukulu 22,44 eurot (dtl 50) on kantud enne elatise nõude perioodi. 12.7 Kokkuvõtlikult loeb kohus, et kostja on täitnud ajavahemikus 29.01.2024-12.05.2026 A ülalpidamiskohustust kokku summas 947,33 eurot ning B ülalpidamiskohustust kokku summas 1300,60 eurot. Kohus arvestab need summad maha 12.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud elatisest.
13.Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist nii alates hagi esitamisest kui ka tagasiulatuvalt, s.o ajavahemiku 29.01.2024-28.01.2025 eest miinimummääras. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja väite kohaselt valitses vanemate vahel arusaam, et elatist maksta ei tule ning kumbki vanem katab laste kulud siis, kui lapsed tema juures viibivad. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tagasiulatuva nõude perioodil teinud hagejate seaduslikule esindajale makseid hagejate ülalpidamiseks. 13.1 Hagejate kinnitusel on ta varasemalt korduvalt kostjalt ülalpidamist nõudnud. Hagejad on esitanud tõendi (dtl 97), mille kohaselt on hagejate seaduslik esindaja saatnud 13.03.2023 kostjale sõnumi, mille sisuks on soov saada lastele elatist. Sõnumi sisu „palun kanna ka nende kuude eest laste rahad ära 420+420“ ning viide aprillist muutuvale „sotsiaalmiinimumile“ ei võimalda teisiti tõlgendamist kui et hagejate ema on esitanud kostjale elatise nõude. Kostja on vastanud, et ei kavatse nõutud summat maksta ning maksab hoopis maja eest laenu ning alles pärast laenu „korda saamist“ saavat alimentidest rääkida. Kohtu hinnangul on antud tõendiga piisavalt tõendatud, et elatist on nõutud enne tagasiulatuvat perioodi. Seega ei saanud elatise nõue kohtumenetluses tulla üllatuslikuna ning kostjal oli võimalik sellist nõuet vältida, asudes andma ülalpidamist kokku lepitavas summas või miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka tagasiulatuva elatise nõue. 13.2 Kostja on palunud hagi võimalikul rahuldamisel mõista elatise välja alates asjas lahendi tegemisest edaspidi või maksimaalselt alates hagi esitamisest, et mitte tekitada kostjale tagasiulatuva perioodi osas elatise väljamõistmisega põhjendamatut võlgnevust ja majanduslikult rasket olukorda. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik ennetada enda sattumist majanduslikult raskesse olukorda, hakates kohe hagi kättetoimetamise järgselt tasuma nõutud elatist. Kostjal on ka praegu võimalik eelduslikult leppida hagejatega kokku võlgnevuse 7(8)
2-25-102707 tasumises maksegraafiku alusel. Kohus ei saa lugeda ka tõendatuks, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd halb, et see välistaks tagasiulatuva elatise väljamõistmise.
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A kasuks välja elatise miinimummääras perioodi 29.01.2024-31.10.2025 eest ning B kasuks miinimummääras alates 29.01.2024 kuni B täisealiseks saamiseni, arvestades ka juba tasutud ülalpidamisega. Kuna maikuus 2026 saab A täisealiseks ning seega muutub Ble makstava elatise suurus, mõistab kohus selguse mõttes elatise välja kuni 31.05.2026 (kohaldades selle kuupäevani koefitsienti 0,85) ja sealt edasi alates 01.06.2026 (ilma PKS § 101 lg 7 kohase koefitsiendita). PKS § 101 lg-tes 3, 4, 6 ja 7 sätestatust tulenevalt on A elatis ajavahemiku 29.01.2024-31.10.2025 eest kokku 6110,67 eurot ning B elatis ajavahemiku 29.01.2024-31.05.2026 eest kokku 7018,11 eurot. Lähtudes kostja vastuväidetest arvestab kohus maha need summad, mida kohus loeb ülalpidamise andmiseks. A sissenõutavaks muutunud elatise nõue on seega põhjendatud kogusummas (6110,67-947,33) 5163,34 eurot ning B elatise nõue 31.05.2026 seisuga (7018,11-1300,60) 5717,51 eurot. Kohus selgitab, et jätab hagi rahuldamata osas, milles nõutud elatis ületab tegelikult välja mõistetud elatist, samuti A hagis elatise nõudes alates 01.11.2025.
15.Alates 01.06.2026 mõistab kohus kostjalt välja B kasuks elatise 318,62 eurot. See vastab kehtivale PKS § 101 kohasele elatise määrale, arvestades lapsetoetust.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg 1 kohasest menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.