2-26-7390
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 11. mai 2026, Narva 2-26-7390 H.R hagi P.L-i vastu isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja H.R (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja D.B (isikukood XXX) Kostja P.L (isikukood XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hageja esitas 01.04.2026 Viru Maakohtule hagi kostja vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Hageja palus tuvastada, et kostja on hageja (sünniaeg 06.03.2026) isa ning mõista 1(3)
2-26-7390 kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras koos igaaastase indekseerimisega, alates hageja sünnist. Kohus 01.04.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Viru Maakohus 06.05.2026 määrusega jättis hageja nõude isaduse tuvastamiseks läbi vaatamata. Pooled lahendasid vaidluse kohtuväliselt. Isadus on ametlikult vormistatud. Rahvastikuregistris on hageja perekonnaandmetes 04.05.3036 tehtud isaduse omaksvõtu kanne ja lapse isaks on kantud kostja. Hageja esitas 06.05.2026 kohtule kompromissileping. Teatab, et pooled on saavutanud järgmise kompromissi: Kostja kohustub tasuma alaealise D.B ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras koos iga-aastase indekseerimisega alates lapse sünnist hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, kandes elatise lapse ema pangakontole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kostja kinnitas 06.05.2026 kohtule kirjalikult, et nõustub täielikult hageja poolt esitatud kompromissiga ja palub kohtul kompromiss kinnitada.
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav. Kohus kinnitab poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel. Selguse ja täidetavuse huvides täiendab kohus poolte kompromissi elatise arvutamise alustega, lähtudes perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäärast ning selle iga-aastasest indekseerimisest. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 2(3)
2-26-7390 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.