Jätta rahuldamata hageja, N.P taotlus temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks.
Jätta menetlusse võtmata N.P hagi M.N-i, O.W ja G.W vastu elatise maksmisest vabastamiseks, elatise võla maksmisest vabastamiseks ja makstud elatise tagastamiseks.
Jätta hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud hageja kanda. Hageja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Toimetada määrus kätte hagejale ja saata teadmiseks kostjatele.
Edasikaebamise kord Määruse peale on hagejal õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
N.P (hageja) esitas 07.12.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse M.N-i (kostja I), O.W (kostja II) ja G.W (kostja III) vastu elatise maksmisest vabastamiseks, elatise võla maksmisest vabastamiseks ja senini makstud elatise tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX alaealiste M.N-i, O.W ja G.W hagi N.P vastu elatise nõudes. Kohus kinnitas selles tsiviilasjas 02.09.2025. a määrusega poolte kompromissi, mille kohaselt peab N.P tasuma lastele M.N-ile, O.W-le ja G.W-le alates 14.01.2025. a elatist igaühele 50 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. N.P oli selle kompromissi eelnevalt allkirjastanud. N.P-le oli selle tsiviilasja menetluses määratud riigi õigusabi korras esindaja, advokaat Rein Napa. Esindaja käis N.P juures kodus ja luges kokkuleppe temale kiiresti ette. Kuigi N.P ei saanud midagi aru, kirjutas ta kokkuleppele alla. Samuti käskis esindaja tal kirjutada, et ta loobub edasikaebeõigusest. Kokkulepet allkirjastades ei saanud N.P aru, et peab hakkama maksma elatist kokku 150 eurot kuus. Ta sai aru, et peab maksma elatist kolmele lapsele kokku 50 eurot kuus. N.P-l on raske vaimupuue ja tema allkiri on kehtetu. Kokkuleppe allkirjastamise juures ei olnud tema eestkostja Setomaa Vallavalitsus, kes oleks pidanud talle olukorda selgitama. Eestkostja oleks pidanud selle tehingu ka heaks kiitma ja alles siis oleks tohtinud riigi poolt määratud esindaja kompromissi kohtule esitada. Setomaa Vallavalitsus on ka laste M.N-i, O.W ja G.W eestkostja ning esindas tsiviilasja menetluses nii lapsi kui ka N.P. Setomaa Vallavalitsus viis teadlikult kohtu eksitusse ja ei teavitanud kohut, et N.P-l on 29.03.2025. a sündinud veel neljas laps, N.O, kes viibib tema juures. N.P leiab, et Setomaa Vallavalitsus vaikis lapse N.O maha selleks maha, et kohus igal juhul kompromissi kinnitaks. N.O oli kompromissi kinnitamise määruse tegemise ajal juba 5-kuune, aga nii Setomaa Vallavalitsus kui ka N.P-le riigi poolt määratud esindaja, advokaat Rein Napa varjasid seda kohtu eest. N.P-l on tuvastatud raske vaimupuue ja tuvastatud puuduv töövõime. Tema sissetulekuks on igakuiselt puuduva töövõime toetus 673,34 eurot ja sotsiaaltoetus 50 eurot, kokku sissetulek 723,34 eurot kuus. Pärast elatise maksmist 150 eurot kuus, ei jää N.P-le kätte enam seadusest tulenevat absoluutset elatusmiinimumi enda ja oma neljanda lapse N.O ülalpidamiseks. N.O ainukeseks sissetulekuks on igakuine lapsetoetus 80 eurot, mis laekub tema isa N.O kontole. N.P kolm eelnevat last M.N, O.W ja G.W on hooldusperedes ja nemad saavad igaüks lisaks igakuisele lapsetoetusele 80 eurot ka igakuiselt 240 eurot hoolduspere toetust, mistõttu on nemad on varaliselt palju paremini kindlustatud kui N.P neljas laps N.O. Eeltoodut arvestades palub N.P vabastada teda täielikult elatise ja elatise võla maksmisest M.N-i , O.W ja G.W kasuks, samuti tagastada temale tema poolt seni makstud elatis M.N-ile, O.W-le ja G.W-le summas 750 eurot.
2.Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.07.2022. a määrusega tsiviilasjas nr XXX on määratud hagejale, N.P-le eestkostjaks Setomaa Vallavalitsus tähtajaga kuni 07.07.2027. a. Eestkoste on seatud kõigi N.P asjade ajamiseks ja isikul ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid. Kohus luges, et hageja, N.P on piiratud teovõimega isik, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Arvestades seda, et hageja eestkostja ja seaduslik esindaja, Setomaa Vallavalitsus on ka kostjate eestkostja ja seaduslik esindaja, siis otsustas kohus 29.12.2025. a määrusega määrata hagejale tsiviilasja menetluses esindajaks advokaadi riigi õigusabi korras. Kohus andis sama määrusega hagejale määratavale esindajale tähtaja vajadusel hagiavalduse täiendamiseks ja seisukohtade ning taotluste esitamiseks 30 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Advokatuur määras hagejale riigi õigusabi osutajaks, vandeadvokaat Kristina Söödi. Advokaat kinnitas, et sai määruse kätte 06.01.2026. a. Seega saabus hageja esindajale hagiavalduse täiendamiseks, seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud tähtaeg 05.02.2026. a.
3.Hagejale määratud esindaja, advokaat Kristina Sööt, teatas kohtule 06.02.2026. a kirjas, et ta kohtus 19.01.2026. a esindatavaga, hageja N.P-ga. Kohtumisel osales ka hageja elukaaslane. Kohtumisel jäi esindajale mulje, et hageja ei saanud aru selgitustest ja hageja
ei osanud vastata ka esindaja küsimustele. Esindaja küsimustele vastas hageja elukaaslane, kelle sõnul koostas hageja nimel hagiavalduse elukaaslase ema N.O. N.O saatis 26.01.2026. a esindajale e-kirja, milles andis teada hageja soovist menetlusega jätkata. Hagejaga kohtumisel kogetu põhjal on ka esindaja hinnangul tõenäoline, et hageja ise hagiavaldust ei koostanud ja seda tegi hageja nimel keegi kolmas isik, ilmselt elukaaslase ema N.O. Hageja esindaja palus kohtul korraldada kohtuistung, et enne hagi menetlusse võtmise lahendamist pooled ära kuulata, sh et selgeks teha hageja enda tahe ja selgitada hagi perspektiivikust.
4.Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja määras kohtuistungi, et enne hagi menetlusse võtmise lahendamist pooled, sh hageja isiklikult, ära kuulata. Kohus määras kohtuistungi, toimumisajaga 07.04.2026. a.
5.Enne määratud kohtuistungit, 06.04.2026. a andis Setomaa Vallavalitsus kohtule teada, et eestkostetav N.P teavitas neid samal päeval, et ta on haigestunud ja ei saa kohtusse ilmuda. Setomaa Vallavalitsus teavitas eestkostetava haigestumisest tema perearsti ja on perearstilt tõendi väljastamise ootel.
6.Setomaa Vallavalitsuse teate põhjal hageja haigestumisest, otsustas kohus 07.04.2026. a kohtuistungi tühistada.
7.07.04.2026. a teatas Setomaa Vallavalitsus kohtule, et eestkostetav N.P ei olnud nõus minema perearsti vastuvõtule, mistõttu ei saanud perearst temal haigust tuvastada ja kohtu jaoks tõendit väljastada.
8.12.04.2026. a esitati hageja N.P nimel kohtule avaldus temale riigi õigusabi korras uue advokaadi määramiseks. Avalduses tuuakse välja, et advokaat Kristina Sööt on esindajana asunud algusest peale venitamise teele ja on hagejale pidevalt valetanud, mistõttu on hageja tema suhtes usalduse kaotanud. Esindaja lubas 12.01.2026. a hagejale saadetud kirjas esitada kohtule korrektse hagiavalduse 05.02.2026. a, kuid ei teinud seda. 05.02.2026. a kirjas lubas esindaja hagiavalduse kirjutamisega tegeleda järgmisel nädalal ja saata selle hagejale tutvumiseks, kuid taas esindaja oma lubadust ei täitnud. Kui hageja tundis 16.02.2026. a kirjas huvi hagiavalduse vastu, siis vastas esindaja 18.02.2026. a, et tegi kohtule taotluse istungi korraldamiseks, et hagiavalduse täpsustamiseks panna paika nõuded, mida esitada. Esindaja avaldas ka arvamust, et hagi esitatud kujul on perspektiivitu ja oluline on enne hagiavalduse esitamist hageja nõudeid ärakuulamisel arutada. Eelnevalt ei olnud esindaja hagejale hagi perspektiivitust selgitanud ja esitas kohtule taotluse istungi korraldamiseks hagejaga kooskõlastamata. Hageja leiab, et esindaja kasutab ära tema vaimupuuet, on korduvalt temale valetanud, on teadlikult hagi esitamisega venitanud ja oma töö tegemata jätnud. Seetõttu on hageja kaotanud usalduse advokaadi suhtes ja palub määrata temale riigi õigusabi korras uus esindaja.
9.Hagejale määratud esindaja, advokaat Kristina Sööt, esitas 21.04.2026. a kohtule seisukoha, milles leiab, et hageja etteheited tema suunal on alusetud. Esindaja leiab, et ta ei ole rikkunud riigi õigusabi osutamisel seaduse ega ka eetika norme. Arvestades tekkinud olukorda, sh seda, et hageja ise esindajaga ei suhtle, hageja e-posti kaudu esitatakse seisukohti, mis on vastuolus esindaja selgitustega, siis leiab esindaja, et hagejale riigi õigusabi osutamine tuleks lõpetada.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et hageja taotlus temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 3 1 näeb ette, et kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi
saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks. Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud asjaoludest järeldada, et temale menetluses esindajaks määratud advokaat Kristina Sööt on näidanud ennast asjatundmatuna või hooletuna. Hagejale määratud esindaja on avaldanud kohtule seisukohta, et hageja nimel esitatud hagiavaldus on perspektiivitu. Esindaja teatel kohtus ta hagejaga, et hageja nõudeid ja asjaolusid selgitada, kuid kohtumisel jäi esindajale mulje, et hageja selgitustest aru ei saanud ja esindaja küsimustele ei vastanud. Arvestades hagejaga kohtumisel kogetut, on esindaja seisukohal, et hageja ise ei ole hagiavaldust koostanud ja arvestades ka hageja elukaaslase avaldatut, koostas hagiavalduse hageja elukaaslase ema, N.O, kes on pöördunud selgituste saamiseks esindaja poole ning kes on ilmselt ka esitanud hageja nimel seisukohti. Seetõttu pidas esindaja õigeks taotleda kohtult kohtuistungi korraldamist, et hagi menetlusse võtmise lahendamiseks pooled, sh hageja isiklikult, ära kuulata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3 järgi võib kohus vajaduse korral hagi menetlusse võtmise lahendamiseks pooled ära kuulata. Kohus leiab, et antud olukorras, kus esindajal ei õnnestunud hagejalt asjaolusid selgitada, oli esindaja taotlus hagi menetlusse võtmise lahendamiseks istungi korraldamiseks kohane ja põhjendatud ning esindajale ei saa ette heita seda, et ta ei esitanud hageja nimel kohtule täiendatud hagiavaldust. Hageja puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud eestkostja kõikide tehingute tegemiseks ja kelle teovõime, s.o võime teha iseseisvalt tehinguid, samuti tsiviilkohtumenetlusteovõime, s.o võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohtustusi, on piiratud. Seega võib eeldada, et hageja ise ei suuda oma õiguste kaitseks tahet avaldada ja kohus määraski hagejale menetluses esindajaks advokaadi tema huvide kaitseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu esindaja seisukohtade või taotlustega, ei anna alust järeldada, et esindaja on riigi õigusabi osutamisel oma kohustusi rikkunud ega anna alust ka esindaja vahetamiseks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja taotluse temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks rahuldamata.
11.Arvestades menetluses ilmnenud asjaolusid, leiab kohus, et võimalik on hagi menetlusse võtmine lahendada ilma eelnevalt pooli ära kuulamata. Hagi asjaoludest nähtuvalt oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX alaealiste laste M.N-i, O.W ja G.W hagi N.P vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus tegi selles tsiviilasjas 02.09.2025. a määruse, millega kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas sel alusel menetluse. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub N.P tasuma alates 14.01.2025. a oma alaealistele lastele M.N-ile, O.W-le ja G.W-le elatist 50 eurot kuus iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus on jõustunud 02.09.2025.a. Käesolevas tsiviilasjas 07.12.2025. a esitatud hagiavalduses taotleb hageja tema vabastamist lastele M.N-ile , O.W-le ja G.W-le elatise maksmisest, samuti tema vabastamist elatise võla tasumisest ning tasutud elatise tagastamist. Kohtu hinnangul on ilmne, et hageja nõuded on perspektiivitud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki, s.o tema alaealistele lastele elatise maksmisest vabastamist, saavutada. Seadus ei näe ette ka võimalust vabastada vanemat juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ega võimalust kohtulahendi alusel tasutud elatist tagasi nõuda.
TsMS § 371 lg 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna on ilmne, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis on põhjendatud jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata. Kohus leiab, et ei vajalik ega menetlusökonoomiliselt mõistlik pooli hagi menetlusse võtmise lahendamiseks eelnevalt istungil veel ära kuulata, sest asjaolude või poolte seisukohtade täpsustamine ei saa hageja nõuete perspektiivikust mõjutada. Eeltoodut arvestades jätab kohus N.P hagi menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärus, millega kinnitati poolte kompromiss elatise maksmise kohta kuulub täitmisele. Kui oluliselt peaks muutuma elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud kohtulahend elatise väljamõistmise kohta, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse muutmiseks. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 saab kohus aga muuta elatist alates uue hagi esitamise ajast ja ei saa otsustada elatise muutmist tagasiulatuvalt. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral hagiavaldust kostjatele kätte. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 219 lg-st 4 lõpeb hagejale kohtu määratud esindaja esindusõigus menetlust lõpetava lahendi jõustumisega ning hageja, kellel tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub, saab esitada määruskaebuse kohtu määratud esindaja vahendusel.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 219 lg 6 näeb erisusena ette, et kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades menetluse asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on jätta hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole menetluses osalenud, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejale määratud esindaja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.