Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-52723
Tsiviilasi
AS-i POOHTECH hagi HT vastu kahju ja väärtuse hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i POOHTECH apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
82 370 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant AS
POOHTECH
(registrikood 11257334), lepinguline esindaja v/adv Kristi Rande Kostja/vastustaja HT (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Valter Võhma ja Urmas Kiik
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2016
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.03.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista AS-lt POOHTECH HT kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude (esindajatasu) hüvitamiseks 1956 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.05.2014 esitas hageja maakohtule hagi ja 01.12.2014 selle täienduse. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise kokku 60 361.84 eurot, õiguse rikkumise teel saadu hariliku väärtuse 33 761.73 eurot, viivise 1256.77 eurot ning viivise kahju ja väärtuse hüvitiselt (94 123.57 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 01.12.2014 kuni nõuete tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning valdusfirmade tegevus. 2012.a oli põhitegevuseks investeeringute haldamine. Kuni 03.08.2014 olid hageja aktsionärideks OÜ HT Management (registrikood 10408088) ja Activity OÜ (registrikood 10675383), millele mõlemale kuulus 50% aktsiakapitalist. OÜ HT Management ainuosanikuks on kostja. Activity OÜ ainuosanikuks on TA.
3.Kostja kanti äriregistrisse hageja juhatuse liikmena alates äriühingu asutamisest 24.05.2006. Hageja 03.11.2009 nõukogu otsusega pikendati kostja volitusi juhatuse liikmena järgmiseks kolmeks aastaks. Vastavalt äriregistrile on alates 13.08.2014 hageja juhatuse liikmeks IL.
4.Ajavahemikul 03.11.2012–12.12.2013 tegi kostja hageja kontolt kandeid 60 361.84 euro ulatuses, sellest OÜ-le HT Management juhtimistasuna 52 920 eurot, sõidu- ja majutuskuludena 5510.40 eurot, konverentsidel osalemisega seotud kuludena 1485.37 eurot ja kuludena kauplustes ning restoranides 446.07 eurot.
5.Hageja leidis, et kostja volitused juhatuse liikmena lõppesid 03.11.2012. Juhatuse liikme määramine on nõukogu pädevuses, mistõttu aktsionäride kokkulepped ei oma tähendust. Nõukogu ei ole väljendanud heakskiitu kostja jätkamisele hageja juhatuse liikmena. Puudub nõukogu otsus tasu määramiseks või korraldus hageja juhtimiseks kostja viidatud väidetava käsunduslepingu vms alusel. Kostja kasutas hageja kontol olevaid rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks, omamata õigust raha kasutada. Activity OÜ-l puudus ligipääs Google docs-i kontole, kus kostja arvepidamist teostas. Kostja tegutses väljaspool juhatuse liikme ametiaega ja volitusi ning põhjustas oma tegevusega hagejale varalist kahju. Kostja tehtud kulutused ei ole seostatavad hageja majandustegevusega, ei ole kantud hageja huvides ja on põhjendamatud. Hageja raha kasutamist saab käsitleda kostja seisukohast kui nn tarbimislaenu võtmist, millelt kostja peab maksma saadud kasutuseelisena intressi. Hagejal on õigus arvestada viivist nii kahju kui väärtuse hüvitamise nõudelt. Maksude tasumine on hageja ja riigi vaheline suhe, mistõttu on asjakohatu kostja viide käibemaksu maha arvutamisele nõudesummast.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tema ametiaeg juhatuse liikmena pikenes peale 03.11.2012. Viidatud väljamaksed olid seaduslikud ja tehtud õiguslikul alusel. Aktsionäride vahel olid hageja juhtimise osas suulised kokkulepped. Nõukogu oli formaalsus, mille vajadus tulenes äriseadustikust. Kuna nõukogu hageja juhtimisel mingit sisulist rolli ei omanud, tuleb kõikide kokkulepete tuvastamisel lähtuda aktsionäride tahtest ning tavadest, mis aktsionäride vahel hageja juhtimisega seonduvalt välja kujunesid. Aktsionärid aktsepteerisid kostjat juhatuse liikmena vähemalt kuni 25.11.2013 aktsionäride erakorralise üldkoosolekuni. Hageja ja OÜ HT Management vahel oli suuline käsundusleping juhtimisteenuse osutamiseks. Activity OÜ andis vaikivalt heakskiidu juhtimistasude maksmiseks. OÜ-l HT Management oli õigus saada tasu, mis vastas turutingimustele. Muud kulutused olid tehtud seoses hageja ettevõtlusega. Kostja on juhtinud hagejat, täitnud hageja kohustusi ning kandnud juhtimisega seotud ning äritegevuseks vajalikke majandamiskulusid, st täitnud neid kohustusi, mida hoolsalt juhatuse liikmelt oodatakse. Juhtimistasu maksti OÜ-le HT Management, mistõttu ei ole kostja kasutuseelist saanud. Hageja viited kiirlaenu/tarbimislaenu intressidele on asjakohatud. Viivisenõue on põhjendamatu. Esimese astme kohtu otsus
7.09.03.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 18 000 eurot, viivise 2588.67 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 09.03.2016 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kohus jättis kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 1796.80 eurot ja hagejalt kostjale välja menetluskulud 9121.92 eurot ning tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud, mõistes hagejalt kostjale välja menetluskulud 7325.12 eurot.
8.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ja valdusfirmade tegevus. 2012.a põhitegevuseks oli investeeringute haldamine (t I kd lk 15-30). Kuni 03.08.2014 olid hageja aktsionärideks OÜ HT Management (registrikood 10408088) ja Activity OÜ (registrikood 10675383), millele mõlemale kuulus 50% aktsiakapitalist (t I kd lk 115). OÜ HT Management ainuosanikuks on kostja (t I kd lk 117-118). Activity OÜ ainuosanikuks on TA (t I kd lk 119-120). Kostja kanti äriregistrisse hageja juhatuse liikmena alates äriühingu asutamisest 24.05.2006. Hageja 03.11.2009 nõukogu otsusega pikendati kostja volitusi juhatuse liikmena järgmiseks kolmeks aastaks (t I kd lk 31-32). Ajavahemikul 03.11.2012–12.12.2013 tegi kostja hageja kontolt kandeid kokku 60 361.84 eurot, sellest OÜ-le HT Management juhtimistasuna 52 920 eurot, sõidu- ja majutuskuludena 5510.40 eurot, konverentsidel osalemisega seotud kuludena 1485.37 eurot ja kuludena kauplustes ning restoranides 446.07 eurot (t I kd lk 33-41).
9.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja ametiaeg juhatuse liikmena pikenes pärast 03.11.2012, kas kostja on põhjustanud hagejale kahju ning on kohustatud kahju ja saadu hariliku väärtuse hüvitama.
10.Hageja kahju hüvitamise nõue tugineb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudele vastavalt VÕS §-le 1043 ja § 1045 lõike 1 punktile 5. Esmalt võttis kohus seisukoha, kas kostja ametiaeg juhatuse liikmena pikenes pärast 03.11.2012. Juhul, kui ametiaeg ei pikenenud, saaks kostja vastutada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel, kuna kostja ja hageja vahel puudus lepinguline suhe.
11.Hageja 03.11.2009 nõukogu otsusega pikendati kostja juhatuse liikme volitusi juhatuse liikmena järgmiseks kolmeks aastaks (t I kd lk 31-32). Puudub vaidlus selles, et pärast eelnevalt nimetatud tähtaja möödumist kostja juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks sarnast kirjalikku nõukogu otsust ei vormistatud. Kostja leidis, et tema ametiaeg juhatuse liikmena pikenes vähemalt kuni 25.11.2013 aktsionäride erakorralise üldkoosolekuni, kuna aktsionäride vahel olid suulised kokkulepped. Kostja märkis, et nõukogu oli formaalsus, mille vajadus tulenes äriseadustikust. Hageja leidis, et kostja ametiaeg ei pikenenud, kuna sellekohast nõukogu otsust vastu ei võetud ning aktsionäride omavahelised suhted ei oma seejuures tähtsust.
12.Maakohus viitas äriseadustiku (ÄS) § 309 lõikele 1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-6508 punktis 34 leidnud, et osaühingu puhul võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 3 alusel (või ka VÕS § 1 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist.
13.Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikele 3 ja VÕS § 1 lõikele 1 ning § 9 lõikele 1. Kohus leiab, et Riigikohtu viidatud otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt võib osaühingu juhatuse liikme ametiaeg pikeneda ka kaudse tahteavaldusega, on kohaldatav ka aktsiaseltside puhul. Puudub vaidlus selles, et hageja puhul oli tegemist n-ö kahemehe aktsiaseltsiga. Hageja aktsionärideks olid vaidlusalusel ajal võrdsetes osades OÜ HT Management ja OÜ Activity. Esimene neist kuulus ainuisikuliselt kostjale ja teine TA-le. Kostja vande all antud ütluste kohaselt sai ta TA-ga tuttavaks 2005.a ja 2006.a asutati hageja. Kostja tegeles hageja juhtimisega, TA oli nõukogu esimees ja aitas kaasa. Suuremad otsused tehti koos. Tegemist oli kahe isikuga, juhiti usalduslikul põhimõttel. Suhtlus käis Skype’i sõnumite ja juristi-assistendi kaudu. Hagejal teisi töötajaid ei olnud. Pärast 03.11.2012 käitus kostja äriõiguslikult heas usus, ei olnud teadlik, et volitus oli lõppenud. 2013.a juuni keskel sai kostja teada, et volitused on lõppenud. Ka hiljem pöördus TA kostja kui juhatuse liikme poole, et kutsuda kokku üldkoosolek nõukogu valimiseks (t III kd lk 97-99).
14.Kostja ja TA Skype’i vestlusest nähtub, et 22.11.2012 on TA kirjutanud, et „Poohtech – hommikul ei jõudnud mõtteid kirja panna ja päeva jooksul tuli veel juurde, siin on kokkuvõte:“. Lisaks on TA kostjalt küsinud „kas sa täna võtad PTst igakuiselt 500-650 nagu tabel näitab või millised seal kulud on?“. 01.04.2013 vestluses on TA märkinud, et „otsusta PT osas sina ise“. 14.06.2013 vestluses on kostja küsinud „kas sulle sobib, kui maksame PoohTechist 20 000 Activityle ja 20 000 HTM-ile?“. „.. pärast seda ostaks sult viimase optsiooniga olevad PT aktsiad järgmine nädal välja ca 11K eest“. TA vastab „Mõtlesingi just seda – pmst ok – “, „Pikas perspektiivis vajab vaagimist see et kuidas PT rahad liiguvad.“ (t I kd lk 129-132). Puudub vaidlus, et Skype’i vestlustes on PT all mõeldud hagejat. Kohtu hinnangul tõendab eelnev Skype’i vestlus, et TA pidas ning aktsepteeris kostjat hageja juhatuse liikmena. Lisaks on 01.11.2013 TA Activity OÜ juhatuse liikmena pöördunud kostja kui hageja juhatuse liikme poole ning palunud
juhatusel kutsuda kokku hageja aktsionäride erakorraline üldkoosolek 21.11.2013. Ka on TA palunud juhatusel esitada hageja 2013.a kasumiaruanne, rahavoogude plaan, kõik andmed erinevate tehtud maksete kohta, andmed kõigi ajavahemikul 01.01.2012 kuni üldkoosoleku toimumise kuupäevani tehtud toimingute kohta, mille üheks pooleks on hageja juhatuse liige kostja või temaga seotud juriidiline või füüsiline isik jms (t I kd lk 133-134).
15.Kostja vande all antud seletuste, kohtule esitatud Skype’i vestluste ja TA 01.11.2013 kirjaga on tõendatud, et kostja tegutses pärast 03.11.2012 edasi hageja juhatuse liikmena ning hageja teine aktsionär pidas kostjat 01.11.2013 seisuga kuni aktsionäride 25.11.2013 üldkoosolekuni hageja juhatuse liikmeks. Asjaolu, et TA on tunnistajana tagantjärgi antud ütlustes (t III kd lk 101-104) väitnud, et kostja pädevus juhatuse liikmena lõppes 03.11.2012, ei ole usaldusväärne ning läheb vastuollu TAe varasema käitumisega. Lisaks on TA hageja aktsionärina puudutatud isik, kelle huvides on hagi rahuldamine. TA ütluste usaldusväärsuse hindamisel mängib rolli ka asjaolu, et kostja ja TA omavahelised suhted halvenesid 2012.a (t III kd lk 104). Lisaks ei osanud TA istungil vastata kohtuniku küsimusele, millal TA volitused nõukogu liikmena lõppesid (t III kd lk 101). Eluliselt ei ole usutav, et TA mäletas 03.11.2012, et kostja juhatuse liikme ametiaeg möödus, kuid ei mäletanud, et tema ametiaeg nõukogu liikmena oli möödunud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud materjalidest, kostja ja tunnistaja ütlustest, et n-ö kahemehe aktsiaseltsi juhtimise käigus ei pannud kostja ja TA tähele kostja juhatuse liikme ametiaja möödumist ning tegutseti edasi selliselt nagu kostja oleks jätkuvalt hageja juhatuse liige. Eelnev kinnitab kohtu hinnangul pigem kostja väidet, et nõukogu oli äriseadustiku nõuetest tulenev formaalsus ning aktsiaseltsi juhiti kostja ja TAe kokkulepetel.
16.Asjaolu, et hageja nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek on varasemalt erinevaid kirjalikke otsuseid vormistanud (t II kd lk 62-89) ei välista seda, et kostja ametiaja möödumist 03.11.2012 ei märgatud. Puudub ka muu nõukogu otsus, millega oleks keegi teine isik valitud pärast 03.11.2012 hageja juhatuse liikmeks. Hageja juhatuse asendusliikmeks määrati IL Harju Maakohtu 11.08.2014 määrusega, kuna hagejal juhatus puudus (t III kd lk 29-32).
17.Kohus leidis, et tulenevalt TsÜS § 68 lõikest 3, VÕS § 1 lõikest 1 ja § 9 lõikest 1 tuleb kostja juhatuse liikme ametiaeg lugeda pikenenuks kaudse tahteavaldusega alates 03.11.2012 kuni 25.11.2013 aktsionäride üldkoosolekuni. Kohus võttis arvesse, et hageja puhul ei ole tegemist suure aktsiaseltsiga, millel on palju aktsionäre. Tegemist oli sisuliselt kahemehe aktsiaseltsiga. Kostja tegutses pärast 03.11.2012 juhatuse liikmena edasi ning kostjat pidas juhatuse liikmeks hageja teine aktsionär. Mõlema aktsionäri kaudsete tahteavaldustega pikenes kostja ametiaeg juhatuse liikmena pärast 03.11.2012.
18.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-103-08 punktis 20 märkinud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Kuna kostja oli pärast 03.11.2012 ning vaidlusaluste kannete tegemise ajal hageja juhatuse liige, ei ole võimalik hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkti 5 alusel tulenevalt VÕS § 1044 lõikest 2.
19.Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikele 7 ja § 438 lõikele 1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-81-15 punktis 19 märkinud, et kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei
ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Kohus leidis, et esitatud asjaolude pinnalt võiks hageja kahjunõue kuuluda rahuldamisele juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõudena. Kohus viitas TsÜS §-le 35, ÄS § 315 lõikele 1 ja lõike 2 teisele lausele ning VÕS § 127 lõigetele 1 ja 4. Nimetatud sätete alusel on hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks see, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lõige 1, TsÜS § 35); aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); kostja vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lõike 2 teine lause). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-20-14 punktis 11 märkinud, et ÄS § 315 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
20.Hagi kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju selles, et ajavahemikul 03.11.2012– 12.12.2013 tegi kostja 60 361.84 euro ulatuses kandeid, mis ei olnud hageja huvides. Nimetatud summast 52 920 euro ulatuses on juhtimistasuna tehtud kanded OÜ-le HT Management, 5510.40 eurot erinevad sõidu- ja majutuskulud, 1485.37 eurot konverentsidel osalemisega seotud kulud ja 446.07 eurot kulutused kauplustes ja restoranides (t I kd lk 33-41). Kostja leidis, et hageja ja OÜ HT Management vahel oli suuline käsundusleping juhtimisteenuse osutamiseks ning kostja tasus hageja nimel OÜle HT Management juhtimistasu. Kostja selgituste kohaselt tegeles kostja hageja juhtimisega alates hageja asutamisest 2006.a mais kuni 2013.a novembri lõpuni, mis teeb seitse ja pool aastat. Kostja märkis, et OÜ HT Management sai selle aja eest juhtimistasuks kokku käibemaksuta 49 950 eurot ning kui see jaotada 90 kuu peale, teeb see käibemaksuta 555 eurot kuus. Hageja leidis, et käsunduslepingu sõlmimine ei ole tõendatud ning juhatuse liikmele tasu maksmise ja tasu suuruse otsustab nõukogu. Sellist otsust tehtud ei ole.
21.Kohus leidis, et kuna kostja oli hageja juhatuse liige ning ühtlasi OÜ HT Management juhatuse liige, võis kostja hageja ja OÜ HT Managemet vahel käsunduslepingu juhtimisteenuse osutamiseks sõlmida. Kostja kinnitusel (t III kd lk 98) on ta vastava lepingu suulises vormis sõlminud ja sellest oli teadlik TA. Seadus ei näe käsunduslepingu sõlmimisele ette kirjalikku vormi. VÕS § 11 lõikest 1 tulenevalt võib lepinguid sõlmida suuliselt. Kohus viitas VÕS § 627 lõigetele 1 ja 2. Kohtule esitatud Skype’i vestlusest nähtub, et TA küsis 22.11.2012 vestluses kostjalt, et kas ta võtab PTst igakuiselt 500+650 nagu tabel näitab (t I kd lk 129). Kostja selgituste kohaselt pidas ta kulude ja tulude kohta tabelit (t I kd lk 204), mis oli kättesaadav internetikeskkonnas Google docs. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et TA-l puudus nimetatud dokumendile ligipääs. See läheb vastuollu tunnistajana üle kuulatud TA ütlustega, mille kohaselt oli tal tabelile ligipääs alates aastast 2009 kuni aastani 2014 (t III kd lk 104). Seega oli hageja teine aktsionär lisaks kostjale teadlik juhtimistasude maksmisest ning VÕS § 627 lõike 1 järgi võis OÜ HT Management tasu saada, kuna osutas juhtimisteenust oma majandustegevuses. Kohtule esitatud varasematest, so 2006.a hageja aasta eelarve ülevaate dokumentidest nähtub, et OÜ-le HT Management on juhtimistasu makstud (t II kd lk 66-68, 73-84). Kuigi kohtule ei ole esitatud hilisemaid eelarvedokumente, siis võttes arvesse, et 22.12.2012 vestluses (t I kd lk 129) küsis TA, kas kostja võtab endiselt hagejalt igakuiselt 500+650 eurot nagu tabel näitab, võib eeldada, et TA oli OÜ-le HT Management juhtimistasu maksmisest teadlik ning sellega nõus. Põhiliselt on kostja vaidlusalusel ajavahemikul tasunud OÜ-le HT Management juhtimistasusid 780 eurot kuus (t I kd lk
33-41). Puudub alus pidada seda ebamõistlikuks tasuks juhtimisteenuse eest. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis annaks seda ebamõistlikuks pidada. Ei saa eeldada, et juhtimisteenust aktsiaseltsile osutatakse tasuta. Kohus leidis, et kostja poolt OÜ-le HT Management juhtimistasude maksmist ei saa pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks ÄS § 315 lõike 1 ja TsÜS § 35 mõistes. Hageja ja OÜ HT Management vahel oli käsundusleping juhtimisteenuse osutamiseks, OÜ-l HT Management oli õigus tasu saada ning kostja täitis juhatuse liikmena hageja tasu maksmise kohustust.
22.Lisaks igakuisele 780 eurole on kostja tasunud OÜ-le HT Management 13.12.2012 12 000 eurot, 18.12.2012 6000 eurot ja 17.06.2013 24 000 eurot. Tegemist on märkimisväärselt suuremate summadega võrreldes igakuise 780-eurose juhtimistasuga. Kostja on selgitanud, et kõikidest kannetest oli TA teadlik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 14.06.2013 Skype’i vestluses on kostja TA käest küsinud, kas TA-le sobib, kui maksavad hagejast 20 000 Activityle ja 20 000 HTM-ile. Lisaks märgib kostja kirjeldatud vestluses, et on seda varemgi TA-lt küsinud ning ootab selles osas seisukohta. Kostja märgib, et kontol oleks neil vaba raha 40 000 eurot ning kostja räägib veel ka aktsiate väljaostmisest. TA vastab eelneva peale, et „Mõtlesingi just seda - pmst ok - “ ning et „Pikas perspektiivis vajab muidugi vaagimist see et kuidas PT rahad liiguvad.“ (t I kd lk 132, II kd lk 27). Kohus leidis, et kirjeldatud 14.06.2013 vestlusest nähtub, et kostja ja TA leppisid kokku 20 000 euro väljamakse tegemises OÜ-le HT Management. Kostja tegi 17.06.2013 OÜ-le HT Management väljamakse summas 24 000 eurot. Kostja selgitustest arusaadavalt oli tegemist käibemaksuga tasutud summaga (t I kd lk 180).
23.Kohus leidis, et kostja poolt OÜ-le HT Management 13.12.2012 tasutud 12 000 euro ja 18.12.2012 tasutud 6000 euro osas ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud TA või hageja nõukogu nõusolek vastavate kannete tegemiseks. Kostja ei ole põhistanud ka seda, miks oli 2012.a detsembris põhjendatud maksta OÜ-le HT Management 18 000 euro ulatuses rohkem juhtimistasu, kui eelnevate kuude jooksul või millise vastusoorituse sai hageja nii suure juhtimistasu eest. ÄS § 306 lõike 2 teise lause kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on 29.05.2013 otsuse punktis 28 märkinud, et juhatuse liige, kes teeb võimalikuks ebaseadusliku väljamakse aktsionärile, rikub oma kohustusi ja vastutab sellega tekitatud kahju eest aktsiaseltsi ees ka ÄS § 315 lõike 2 alusel. Riigikohus märkis, et ebaseadusliku ja seega keelatud väljamaksena saab käsitada igasugust olukorda, mille majanduslikuks tulemuseks on aktsionärile aktsiaseltsist väljamakse tegemine õigusliku aluseta. Kohus leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja poolt OÜ-le HT Management 13.12.2012 ja 18.12.2012 kogusummas 18 000 euro väljamaksmiseks oli õiguslik alus. Kostja on juhtimistasude maksmist selgitanud väitega, et OÜ HT Management sai seitsme ja poole aasta jooksul juhtimistasu käibemaksuta kokku 49 950 eurot ning jagades selle 90 kuu peale, teeb see 555 eurot kuus. Vastav väide ei ole tõendatud ega kontrollitav, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis kinnitaks, et 2012.a detsembris täiendavalt makstud 18 000 eurot sisaldus 49 950-euroses kogutasus. Samuti ei nähtu, millest lähtuvalt oleks võinud juhtimistasu maksta nii ebavõrdsetes proportsioonides.
24.Kohus leidis, et kostja rikkus 2012.a detsembris õigusliku aluseta tehtud 18 000-eurose väljamakse tegemisega juhatuse liikme kohustusi. Hagejale on tekkinud kahju, kuna hageja rahalised vahendid on vastava summa ulatuses vähenenud. Tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Seega on hageja kahjunõue 18 000 euro ulatuses põhjendatud.
25.Hageja kahjunõue koosneb täiendavalt ajavahemikul 03.11.2012–12.12.2013 hageja konto arvelt tehtud sõidu- ja majutuskuludest summas 5510 eurot, konverentsikuludest 1485.37 eurot ja restoranikuludest 446.07 eurot (t I kd lk 33-41). Hageja leidis, et tegemist ei ole tema majandustegevusega seotud kuludega. Kostja selgituste kohaselt olid need seotud hageja igapäevase äritegevusega. Kostja märkis, et hageja äritegevuseks oli start-up ettevõtetesse investeerimine ja sellega seonduvalt võimalike kaasinvestorite, investeeringu objektide esindajate jt isikutega kohtumine ning samadel alustel olid mõistlikud ja põhjendatud ka kulud, mis olid seotud kostja juhatuse liikme koolitamisega asjakohastel teemadel.
26.Arvestades hageja äritegevust, mis oli seotud investeerimistega, ning asjaoluga, et vastavas valdkonnas on oluline erinevate isikutega kontaktide loomine, kaasinvestorite ja investeeringu objektide esindajate ja teiste isikutega kohtumine ning samuti koolitamisvajadus, saab vastavaid kulusid pidada hageja majandustegevuses vajalikeks kuludeks. Lisaks nähtub hageja varasemast 2006.a kinnitatud eelarvedokumentidest (t II kd lk 66-68 ja lk 81-83) sarnaseid kulusid, nt Kiievi partneritele äriplaani tutvustus Helsinkis (takso, laevapilt, päevaraha) ja Nordic Localtraffic Conferense Turku 7-9.06 (osavõtutasu, laevapilet, hotell 2 ööd, autokütus, reklaammaterjalid, päevaraha). Kostja oli hageja juhatuse liikmena pädev vastavaid kuluotsustusi hageja igapäevases juhtimises tegema. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks vastavate kulutuste tegemisel rikkunud korraliku ettevõtja hoolsust ning hagejale oleks selles osas kahju tekkinud. Seega ülejäänud osas jäi hageja kahjunõue rahuldamata.
27.Hageja on lisaks esitanud väärtuse hüvitamise nõude VÕS § 1027 ja § 1037 lõike 1 alusel. Kuigi kohus tuvastas, et kostja tekitas hagejale kahju 18 000 euro ulatuses, ei ole hageja väärtuse hüvitamise nõue põhjendatud. Kostja tegi vastava summa ulatuses kanded OÜ-le HT Management, seega kasu saajaks oli osaühing, mitte kostja. Asjaolu, et kostja on OÜ HT Management ainuosanik, ei oma tähtust. Kuna ülejäänud vaidlusaluste kannete osas leidis kohus, et kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, puudub alus hageja väärtuse hüvitamise nõuet nende osas rahuldada. Puudub VÕS § 1037 lõike 1 järgne rikkumine. Seega ei ole hageja väärtuse hüvitamise nõue põhjendatud ja see jääb tervikuna rahuldamata.
28.Hageja nõuab kahjunõudelt viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni. Kohus leidis eelnevalt, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest 18 000 euro ulatuses. Seega on hageja õigustatud arvestama kahjunõudelt 18 000 eurot viivist alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ja edasi protsendina kahjunõudelt kuni kahjunõude tasumiseni. Hageja esitas hagi 30.05.2014. Ajavahemikul 30.05.2014–30.06.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas, ajavahemikul 01.07.2014–31.12.2014 oli see 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 on see olnud 8,05% aastas. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud viivis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, so kuni 08.03.2016 summas 2588.67 eurot ((8,25/365/100x18000x32) + (8,15/365/100x18000x184) + (8,05/365/100x18000x433)). Seega kuulub kostjalt hagejale otsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 2588.67 eurot ning edasi viivis kahjunõudelt 18 000 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.03.2016 kuni kahjunõude tasumiseni.
29.Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (t I kd lk 182-197) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust ja kohus jättis need tähelepanuta.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale välja kahjunõude 18 000 eurot, viivise 2588.67 eurot ja viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.03.2016 kuni kahjunõude tasumiseni.
31.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lõikega 1 jättis maakohus kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ning määras kindlaks hüvitamsiele kuuluvate kulude rahalise suuruse.
32.Hagiavalduses palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja 14.01.2016, 15.01.2016 ja 02.02.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista õigusabi tasu summas 8 784.50 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Avalduse kohaselt on hageja lepingulistel esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 65 t ja 51 min tunnitasuga 130 eurot ja 150 eurot (käibemaksuta). Lisaks on kahe andmete väljatrüki kulu 4 eurot. Menetluskuluks on ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 950 eurot.
33.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja poolt riigilõivu 950 eurot tasumine nähtub kohtutoimikust (t I kd lk 42). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
34.Hagejat on kohtumenetluse ajal esindanud AB LEXTAL vandeadvokaat Kristi Rande. Täiendavalt esindas 14.01.2016 kohtuistungil koos K.Randega hagejat v/adv Üllar Talviste. Hageja 15.01.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et Ü.Talvistel kulus kohtuistungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 5 tundi tasuga 750 eurot. TsMS § 175 lõike 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on lugenud tsiviilasja TsMS § 175 lõike 3 tähenduses piisavalt keeruliseks, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-112-09, punkt 17). Antud juhul ei ole tegemist sellise tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja vajadust. Samuti on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukohta, et vastaspoole hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-09, punkt 15; nr 3-2-1-14311, punkt 14). Kohus leiab, et esimese astme menetluse lõppstaadiumis teise lepingulise esindaja lisandumisest tingitud täiendavad kulud summas 750 eurot ei saanud olla kostjale ettenähtavad. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega vajalikud hageja menetluskulud summas 750 eurot ning kohus vähendab selle võrra hageja kulusid.
35.Võttes arvesse asja keerukust, mahtu, esitatud menetlusdokumente ja peetud kohtuistungit peab kohus ülejäänud osas hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja kulud 8 984.50 euro ulatuses, so 8 784.50-750+950. Võttes arvesse, et hageja menetluskulud jäid 20% ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 796.80 eurot, so 20% 8 984.50-st.
36.Kostja 14.01.2016 ja 19.01.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 11 546.40 eurot käibemaksuga. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähutvalt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 80 tundi tunnitasuga 144 eurot käibemaksuga. Lisaks on kostjal kulunud äriregistri päringutele 26.40 eurot.
37.Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
38.Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses seoses 13.01.2016 menetluskulude nimekirja koostamisega, mis kajastub arves nr 20150364 ei kuulu hüvitamisele. Riigikohus on 11.11.2014 määruse 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Arvestades kostja lepinguliste esindajate töötunni hinda vähendab kohus kostja menetluskulusid 144 euro käibemaksuga võrra.
39.Arvestades käesoleva asja keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente, hageja erinevatel õiguslikel alustel esitatud nõudeid ja peetud kohtuistungit peab kohus ülejäänud osas kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus märgib, et kuigi kostjat on menetluse kestel esindanud kaks esindajat, ei nähtu menetluskulude nimekirjast, et esindajad oleksid üksteist dubleerinud ning puudub alus pidada menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingutele kulunud aega ülemääraseks.
40.Kuna kostja on füüsiline isik, puudub tal võimalus käibemaksu tagasi arvestada ning seetõttu kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele käibemaksuga.
41.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskulusid summas 11 402.40 eurot, so 11 546.40-144. Võttes arvesse, et kostja menetluskulud jäid 80% ulatuses hageja kanda, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 9 121.92 eurot, so 80% 11 402.40-st.
42.42. TsMS § 445 lõike 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lõike 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
43.Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused käesoleva otsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 7 325.12 eurot, so 9 121.921 796.80. Apellatsioonkaebus
44.08.04.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses, st mõista kostjalt täiendavalt välja kahjuhüvitis 42 361.84 eurot ja õiguse rikkumise teel saadu harilik väärtus 33 761.73 eurot ning seadusjärgne viivis nimetatud summadelt. Menetluskulud jätta kostja kanda.
45.Kohus on rikkunud otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Kohus on seisukoha kujundamisel tuginenud üldsõnaliselt tõenditele ning valikuliselt poolte väidetele, jättes põhjendamata kostja väidete eelistamise hageja väidetele. Puudub tõendite igakülgne ja täielik analüüs. Kohus ei ole selgitanud, millistel kaalutlustel loeb kostja tõendeid ja väiteid teistest usaldusväärsemaks. Puuduvad veenvad põhistused selle kohta, miks kohus ei ole nõustunud hageja väidetega ega pea hageja esitatud tõendeid usaldusväärseks. Kohus on asjaolusid ühekülgselt ja vääralt hinnates jõudnud ebaõigete järeldusteni.
46.Kohtu seisukoht kostja kui juhatuse liikme volituste kehtivusest on vastuolus ÄS-is sätestatuga ning kohus on sellele järeldusele jõudnud ebaõigesti. Seadusest tulenevalt on aktsiaseltsi puhul juhatuse liikme määramine üksnes nõukogu pädevuses, mistõttu igasugused väidetavad aktsionäride vahelised kokkulepped (hagejale teadaolevalt sellekohased kokkulepped ka puuduvad) või tahteavaldused (millised samuti ei ole tõendamist leidnud) ei oma siinkohal tähendust. Hageja nõukogu ei ole otsusega ega ka muul viisil selgesõnaliselt väljendanud nõusolekut või heakskiitu kostja jätkamiseks hageja juhatuse liikmena peale 03.11.2012 volituste lõppemist, nimetatud asjaolu on tuvastanud ka kohus. Samuti puudub nõukogu otsus tasu määramiseks või korraldus hageja juhtimiseks kostja viidatud väidetava käsunduslepingu vms alusel. Kohus on aktsionäride pädevust täielikult ignoreerinud ning asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja juhatuse liikme volitusi on võimalik lugeda pikenenuks aktsionäride väidetavate tahteavaldustega. Väär on kohtu tuginemine selles osas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-6508, mille kohaselt osaühingu juhatuse volitusi saab lugeda pikenenuks mõlemapoolsete – osaniku ja juhatuse liikme - tahteavaldusi ja käitumist hinnates. Kui osaühingu puhul näeb seadus ette võimaluse juhatuse valimiseks osanike poolt, siis aktsiaseltsi puhul selline võimalus puudub, st seadus ei võimalda aktsionäridel omaalgatuslikult otsustada juhatuse liikmete määramise üle, vastav pädevus on üksnes nõukogul, mistõttu ei ole käsitletav kohtulahend selles osas analoogia korras kohaldatav. Ka kohtu viide, et tegemist on n-ö kahemehe aktsiaseltsiga, ei ole asjaoluks, mis seaduse või kohtupraktika kohaselt annaks võimaluse selliseks tõlgenduseks. Lisaks on viidatud lahendis nr 3-2-165-08 (punktis 34) Riigikohus öelnud, et: “Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist.” Isegi, kui lähtuda analoogiast, et aktsiaseltsi puhul oleks võimalik juhatuse liikme volitusi lugeda tagantjärele pikenenuks läbi tahteavalduste, siis sellekohased tahteavaldused peavad tulema nõukogult ning kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukoht on, et volituste tagantjärele pikendamiseks on vaja selgesõnalist otsust. Pädev organ ehk hageja nõukogu viidatud otsust ühelgi viisil väljendanud ei ole. Seega on täiesti ebaõige ka kohtu seisukoht, et asjaoludest on võimalik lugeda välja hageja tahteavaldust kostja ametiaja pikendamiseks. Asjaolu, et teine aktsionär (täpsemalt tema juhataja) on midagi öelnud või arvanud, ei oma õiguslikku tähendust. Kohtu viide TA nõudele erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks, mis oli adresseeritud kostjale kui juhatuse liikmele, ei saa olla käsitletav pädeva organi vastava otsuse väljendusena. Liiatigi on kohtu poolt viidatud dokument koostatud alles 2013.a novembris, st ligi aasta peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Kohus ei ole tuvastanud isegi TA vastavasisulist selget otsust, vaid on põhjendanud väidetava tahteavalduse esinemist asjaoluga, et ametiaja möödumist ei märgatud ning kostja jätkas tegutsemist nagu oleks jätkuvalt juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt puuduvad formaalsed eeldused, et kostja oleks saanud jätkata peale 03.11.2012 hageja juhatuse liikmena. Lisaks eeldab juhatuse liikmelt nõutav hoolsuskohustus, et ametiaja möödumisest peab juhatuse liige ise teadlik olema ning teavitama ametiaja lõppemisest ka nõukogu. Kuni nõukogu vastavasisulise otsuse tegemiseni peaks juhatuse liige ise olema see, kelle kohustus ja ka huvides on hoiduda juhtimistoimingute tegemisest ning äärmisel juhul võiks lugeda põhjendatuks üksnes selliste toimingute tegemist, milliste edasilükkamine ei ole võimalik või kahjustaks äriühingut, kuid mitte seadma oluliste edasilükkamatute toimingute hulka endale tasu maksmist olukorras, kus volituste kestvuse kohta otsus puudub. Antud juhul ongi vaidlusalused kanded kantud kostja huvidest ja seotud tema isikuga, ühegi nimetatud kulu tegemata jätmine ei oleks mingil viisil saanud kahjustada hageja huvisid.
47.Kogutud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kostja võis arvata endal olevat volitusi jätkuvalt kuni 25.11.2013. Selline järeldus tugineb kostja paljasõnalistele väidetele. Kostja on asunud tuginema väidetavatele suulistele kokkuleppetele nii volituste pikenemisest kui väidetava juhtimisteenuse osutamisest alles praeguse vaidluse käigus. Varasematel koosolekutel ei ole kostja nimetatud asjaoludele viidanud. Kostja ei ole suutnud määratleda, mis kuupäevani ja millistele kaalutlustele ning asjaoludele tuginedes luges ta endal volitusi kehtivaks. Volituste pikendamise kohta ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit. Kohtuistungil ei suutnud kostja vastata, millal tema hinnangul volitused lõppesid, tuues välja, et see võis olla nii 2013 suvel juuni keskel; siis, et TA tõi selle välja aasta teises pooles; kui ka, et TA esindaja (keda isikuliselt ei mäleta) ütles, et volitused on lõppenud. Vastuolud muudavad kostja ütlused ebausaldusväärseteks, mistõttu jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus arvanud ametiaja pikenenuks kuni 25.11.2013 ning lugenud kostja ütlused usaldusväärsemaks kui tunnistaja omad.
48.Kohtu seisukoht, et kuna hageja ja OÜ HT Management vahel oli käsundusleping, täitis kostja juhatuse liikmena tasu maksmise kohustust, tugineb tõendite erapoolikule hindamisele. Kohus on võtnud aluseks üksnes kostja väited ning kasutanud tõendina esitatud Skype-vestlusest vaid osaliselt neid lõike , mis kontekstiväliselt haakuvad kostja versiooniga, jättes kõrvale TA selgitused seoses viidatud vestlusega ning osa tekstist, mis toetavad hageja seisukohti. Kohus on jätnud tuvastamata suulise käsunduslepingu olemasolu. Kostja väitis kohtus, et väidetava suulise juhtimisteenuse osutamise lepingu sõlmimisel esindas mõlemaid pooli (hagejat ja OÜ HT Management) tema, kuid millal ja kus sõlmiti, ei mäleta. Samuti on kostja väitnud, et suuliste kokkulepete praktika on tavapärane. Nimetatud väide on vale. Hageja nimel on sõlmitud ca 40-50 kirjalikku lepingut ning hageja tegevuses on tavaks, et olulisemad otsused ja kokkulepped fikseeritakse kirjalikult (t II kd lk 55, lisad 2-10). Seega ei ole väidetava lepingu sõlmimine kooskõlas seadusega, hageja tavapraktikaga ega vasta hoolsuskohustusele ega ole ka eluliselt usutav. TA kinnitas, et viidatud suulised kokkulepped puudusid ning juhtimisteenuse osutamise lepingu olemasolust kuulis ta esmakordselt 2014.a alguses kostja advokaadilt. 25.11.2013 aktsionäride üldkoosolekul, kus paluti kostjal esitada ülevaade ja nimekiri kõigist hageja nimel sõlmitud lepingutest, ei olnud nimekirjas ega maininud kostja kordagi väidetava suulise juhtimisteenuse lepingu olemasolu. Tõendeid analüüsides saab asuda seisukohale, et kostja väited sisuliselt iseendaga juhtimisteenuse lepingu sõlmimisest teadmata ajal ja kohas ning määratlemata tingimustel on välja mõeldud tagantjärele õigustamaks enda ebaseaduslikke tegevusi hageja vara arvelt. Käsitletud vastuolud on kohus jätnud tähelepanuta. Ka ei tuvastanud kohus, milline oli vastusooritus makstud tasu eest. Ilma nimetatut tuvastamata ei ole võimalik võtta seisukohta, et tasu ei olnud ebamõistlik.
49.Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal puudus pädevus väidetava lepingu sõlmimiseks tulenevalt ÄS § 314 lõikest 1, §-dest 216 ja 317. Kohtu põhjendustest nähtuvalt oli makstu käsitletav juhatuse liikme tasuna. Lisaks on juhtimisteenuseks lepingu sõlmimine käsitletav äriühingu juhtimise korraldamisena, mis on nõukogu pädevuses. Seega tulnuks vastavasisulise lepingu sõlmimine kooskõlastada nõukoguga, mida tehtud ei ole. Ka tasu suuruse määramine on nõukogu otsustada.
50.Kohtu seisukoht teise aktsionäri nõusoleku olemasolust tasude maksmiseks ei tulene tõenditest. Kohus tugines 2006.a dokumentidele (eelarved), sealjuures mööndes, et vaidlusalust perioodi puudutavaid eelarveid ei ole esitatud, kuid ikkagi jõudis järeldusele, et ka 2013.a juhtimistasudeks oli kooskõlastus olemas. 2006.a eelarvete põhjal ei ole
võimalik teha järeldusi 2013.a osas, mil oli muutunud nii majanduslik olukord kui ka hageja sisuline tegevus. Samuti on kohus põhjendanud oma seisukohta aktsionäride vahelistest vestlusest üksikuid lauseid väljaspool konteksti kasutades. Tegelikkuses kinnitab ajavahemikul 04.12.2013–16.01.2014 toimunud kirjavahetuses (t II kd lk 22-26) TA kostjale, et tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 2012 ning sellest alates on kostja käitumine tehingute ja kulude planeerimisel muutunud, tehes konkreetseid etteheiteid vaidlusaluste isiklike kulude katmise ning juhtimistasude maksmise kohta hageja arvelt. Mainitud kirjavahetusest on välja loetav, et kostja viidatud väidetavad kokkulepped aktsionäride vahel puuduvad. Kuigi kostja on kõnealustes kirjades üritanud läbi suruda oma arvamust kooskõlastuste olemasolu kohta, on TA läbivalt kinnitanud, et temapoolsed kooskõlastused puuduvad. Skype vahendusel 11.06.2013–17.06.2013 aset leidnud vestluse (t II kd lk 27-28) tervikteksti lugedes on mõistetav, et aktsionäri esindaja küsimus kostjale „Kas sa näed tulevikku sellisena, et mulle tuleb laen+intress tagasi ja sina sellega võrdses mahus esitad sinna teenusarveid?“ on esitatud irooniaga, millele vastamist kostja väldib ning Activity OÜ esindaja poolelt nähtub ilmne rahulolematus kostja tegevuse suhtes. Rahulolematus on ka mõistetav – Activity OÜ-l oli hagejaga lepinguline suhe, millest tulenes hageja kohustus tasuda aktsionärile laenu tagasimakseid ja intresse. Kostja aga üritab korduvalt pakkuda, et maksab HT Management OÜ-le 20 000 eurot, kurtes sealjuures, et ei ole oma küsimusele vastust saanud ning vestlus lõpeb tüliga. Sellest hoolimata on 17.06.2013 kostja teinud ülekande hageja arvelt summas 24 000 eurot ja 18.06.2013 lisaks 780 eurot. 04.12.2013 saadetud e-kirjas (t II kd lk 25) märgib OÜ Activity esindaja, et kui aastaid tagasi kooskõlastas kostja iga pisikulu, siis viimasel aastal on töö maht minimiseerinud ning hageja kuludesse on võetud reise jms, mis on toimunud kooskõlastamata, lisades, et viimase aasta jooksul on kostjale korduvalt ja selgelt väljendatud seisukohta, et raha väljavõtmine ei ole vastuvõetav, ei tohi jätkuda ja seni võetud raha tuleb tagasi maksta. TA andis kohtus ütlusi, et kuni 2012 lõpuni kooskõlastas kostja kulusid, kuid 2013.a ta seda enam ei teinud. Eeltoodu pinnalt jääb arusaamatuks kohtu seisukoht väidetavast nõusolekust viidatud ulatuses maksete tegemiseks.
51.Kohtu seisukoht perioodil 03.11.2012–12.12.2013 tehtud muude kulude kohta tugineb oletustele ning kostja üldsõnalistele väidetele. Kulude kohta selgitas kostja kohtus, et käis Soomes investeerimisobjektidega tutvumas, tegi hageja võlgnikule söögi välja läbirääkimistel üle tähtaja võlgnevuse kättesaamiseks ning käis Ameerikas õppimas äriks vajalikku asja, mille elamiskulud kandis ise. Tõendeid nimetatud tegevuste seotusest hageja majandustegevusega tsiviilasjas ei ole. Isiklike õpingute finantseerimine hageja arvelt on põhjendamatu. Muude kulude kohta ei ole esitatud ühtegi selgitust ega tõendit. Kostja ei ole iga kulu kohta eraldi välja toonud, millise konkreetse hageja äritegevusega seoses kantud kuluga on tegemist. Kohus on viidanud nimetatud küsimuses 2006.a eelarvele, kus on üksikasjalikult ja nimeliselt objektide ja üritustega seotult kulud esitatud. Viidatud dokument ei saa olla tõendiks 2013.a kulude kohta, küll aga saab selle pinnalt teha järeldusi, et põhjendatud kulud on tavaliselt leidnud hageja dokumentides ka kirjalikult kajastamist. Ehk vastupidiselt kohtu arvamusele kinnitab nimetatud asjaolu, et vaidlusalused kulud olid alusetud ning seotus hagejaga tuvastamata. TA kinnitas kohtuistungil, et alates 2012.a oli uute investeerimisprojektide otsimine lõppenud. Seega kohtu seisukoht kulude põhjendatusest seoses investeeringutega on vastuolus tuvastatud asjaoludega.
52.Kohus jättis väärtuse hüvitamise nõude rahuldamata põhjusel, et kostja tegi osa summa ulatuses kanded OÜ-le HT Management, seega kasu saaja ei olnud kostja. Hageja leiab, et kuna tema õigusi rikkunud isikuks on kostja, siis rikkumise teel saadu osaliselt
kolmandatele isikutele kandmine ei välista kostja vastutust rikkumise eest ning rikkuja ja kolmanda isiku omavaheliste nõuete osas saab rikkuja kasutada nt tagasinõudeõigust. Lisaks on OÜ HT Management arvele kantu praegusel juhul käsitletav ka kostja kui viidatud äriühingu 100%-lise omaniku rikastumisena. Arvestades, et kanded olid tehtud väidetava teenuse eest, mida osutas kostja isiklikult, on seda enam alust arvata, et tegelikuks kasusaajaks oli kostja ning ei ole oluline, et sellisel viisil kasu saamine toimus läbi OÜ HT Management. Lisaks OÜ HT Management kannetele on esitatud nõue ka seoses muude kannetega, mis olid tehtud konkreetselt kostja isiklike kulude hüvitamiseks ja ka vahetuks kasusaajaks on üheselt kostja, mistõttu nimetatud alusel ei saa nõuet vähemalt muus osas jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht
53.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
54.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
55.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata (kahjuhüvitis 42 361.84 eurot ja õigusrikkumise teel saadu harilik väärtus 33 761.73 eurot ning seadusjärgne viivis nimetatud summadelt) ja jaotas menetluskulud ning määras vastavalt jaotusele kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
56.Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ega näe alust tõendite kogumile teistsuguse hinnangu andmiseks. Faktiliste asjaolude tuvastamise osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtu poolt pooltevahelisele suhtele antud kvalifitseeringuga ning selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta.
57.Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, millega kolleegium nõustub ja millised omavad tähtsust nõude kvalifitseerimisel: hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ja valdusfirmade tegevus; 2012.a põhitegevuseks oli investeeringute haldamine; kuni 03.08.2014 olid hageja aktsionärideks OÜ HT Management ja Activity OÜ, millele mõlemale kuulus 50% aktsiakapitalist; OÜ HT Management ainuosanikuks on kostja; Activity OÜ ainuosanikuks on TA; kostja kanti äriregistrisse hageja juhatuse liikmena alates asutamisest 24.05.2006; 03.11.2009 nõukogu otsusega pikendati kostja volitusi juhatuse liikmena järgmiseks kolmeks aastaks; pärast tähtaja möödumist kostja juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks kirjalikku nõukogu otsust ei vormistatud; hageja puhul oli tegemist n-ö kahemehe aktsiaseltsiga; kostja ja TA said tuttavaks 2005.a ja 2006.a asutasid nad hageja; kostja tegeles hageja juhtimisega, TA oli nõukogu esimees ja aitas kaasa, suuremad otsused tehti koos ja äriühingut juhiti usalduslikul põhimõttel, suhtlus käis Skype’i sõnumite ja jurist-assistendi kaudu, teisi töötajaid hagejal ei olnud; kostja tegutses pärast 03.11.2012 faktiliselt edasi hageja juhatuse liikmena; TA aktsepteeris kostjat ka peale 03.11.2012 hageja juhatuse liikmena; mh pöördus 01.11.2013 Activity OÜ juhatuse liikmena kostja kui hageja poole ning palus juhatusel kutsuda kokku hageja aktsionäride erakorraline üldkoosolek 21.11.2013; palus juhatusel esitada hageja 2013.a kasumiaruanne, rahavoogude plaan, kõik andmed erinevate tehtud maksete kohta. Lisaks on tsiviilasjas
kogutud tõenditega tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus, et TA volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid 2011 ja seisuga 03.11.2012 puudus hagejal nõukogu, kuna põhikirjajärgsest kolmest nõutavast liikmest olid kehtivad volitused vaid ühel (AJ-l; t I kd lk 13-14; hageja esindaja kinnitus ringkonnakohtu istungil). Kostja tegelik juhatuse liikme ülesannete täitmine ka peale 03.11.2012 kuni aktsionäride erakorralise koosoleku toimumiseni 02.12.2013 on tõendatud mh 2012.a majandusaasta aruande 30.06.2013 allkirjastamisega ja äriregistrile esitamisega (t I kd lk 15-30a), aktsionärile Activity OÜle laenulepingujärgsete tagasi maksete tegemisega (I kd lk 206, III kd lk 86-88), hageja esindajana hageja vara (osa hagejale kuulunud Ridalgo AS-i aktsiatest) võõrandamisega (t I kd lk 182-186).
58.Kolleegium nõustub apellandiga, et käesolevas asjas ei saa tuvastatud faktiliste asjaolude alusel asuda seisukohale, et kostja volitused hageja juhatuse liikmena pikenesid tulenevalt TsÜS § 68 lõikest 3 ja VÕS § 1 lõikest 1 ning § 9 lõikest 1 mõlema aktsionäri kaudsete tahteavaldustega. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Vastavasisulise tahteavalduse oleks saanud anda juhatuse liikme nimetamiseks pädev organ, milleks aktsiaseltsi puhul on ÄS § 309 lõike 1 kohaselt nõukogu. Puudub vaidlus, et äriühingul puudus 2012.a nõukogu. Ka ei ole pooled esile toonud ainsa nõukogu liikme AJ võimalikku tahteavaldust juhatuse liikme volituste pikendamiseks. Aktsiaseltsi juhatuse liikme valimine ei ole aktsionäride pädevuses, mistõttu ei ole asjakohane analoogia osaühingu osanike tahteavalduse tuvastamisega. Osaühingu juhatuse liikme valimine on ÄS § 168 lõike 1 punkti 4 kohaselt osanike pädevuses juhul, kui osaühingul ei ole nõukogu. Küll aga on tõendatud, et kostja juhtis ka peale 03.11.2012 äriühingut nagu ta oli seda teinud eelnevad 6 aastat. Samuti on tõendatud, et teist (uut) juhatuse liiget ei valitud, kuid äriühingu tegutsemisest olid eelduslikult huvitatud mõlemad aktsionärid (vähemalt ei saa poolte esiletoodud asjaoludest järeldada, et aktsionäride sooviks oleks 2012.a novembrist olnud äriühingu tegevuse lõpetamine). Samuti on tõendatud, et kostjal oli soov ajada hageja asja edasi ning juhatuse liikme olemasolu oli äriühingu edasi tegutsemiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pooltevahelist õigussuhet vaidlusalusel perioodil käsitleda käsundita asjaajamisena (VÕS § 1018 lõike 1 punkt 2). Täidetud on õigustatud käsundita asjaajamise eeldused: aetakse võõrast asja, asjaajaja tahab soodustada teist isikut, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus ning asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
59.Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude, leides, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju perioodil 19.11.2012 kuni 12.12.2013 kostjale kuuluvale aktsionärile OÜ-le HT Management juhtimistasude ülekandmisega, samuti erinevatele sõitudele, majutusele, konverentsidel osalemisele, restoranides jmt kulutuste tegemisega. Eelnevalt asus kolleegium seisukohale, et kostja poolt peale 03.11.2012 hageja faktiline juhtimine on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena. Seega saab kahjunõude materiaalõiguslikuks aluseks olla VÕS § 115 lõige 1 ja nõude rahuldamiseks peavad leidma tuvastamist: 1) kostja käsundita asjaajajana rikkus VÕS § 1022 lõikest 1 tulenevat kohustust arvestada soodustatu huve ja lähtuda tema tegelikust või eeldatavast tahtest; 2) hagejale on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1); 3) kostja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-181-15.
60.Maakohtust erinev õiguslik kvalifikatsioon ei muuda ebaõigeks vaidlustatud otsust osas, milles maakohus analüüsis kostjale etteheidetud tegevuse võimalikku õigusvastasust juhatuse liikme hoolsusstandardist lähtudes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-15
selgitanud, et faktilise ühingujuhi hoolsusstandardi sisustamisel VÕS § 1022 lõike 1 mõttes saab lähtuda äriseadustikus reguleeritud juhatuse liikme hoolsusstandardist. Seega saab käesolevas asjas pooltevahelise käsundita asjaajamise suhte puhul käsundita asjaajaja kui äriühingu faktilise juhatuse liikme tegevust hinnata aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutust reguleeriva ÄS § 315 lõike 2 alusel.
61.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles kohus asus tõendite analüüsi tulemusena seisukohale, et hagetavate tasude ülekandmisel ei rikkunud faktiline ühingujuht kohustust täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Ka on eeltooduga tuvastatud, et kostja ei rikkunud hageja poolt esiletoodud asjaoludel hageja õigusi, mistõttu puudub alus rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõuet. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda.
62.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Pooled võtsid vastastikku avaldused vastaspoole apellatsioonimenetluse kulude suuruse kohta ringkonankohtu istungil omaks. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-11-14 punktis 13, et TsMS § 175 lõike 1 tõlgendamisel tuleb arvestada mh TsMS § 231 lõigetega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu ning TsMS § 175 lõike 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastustaja esindajate ajakuluks on 10h 45min (tutvumine apellatsioonkaebusega, tõendite ja varasemate menetlusdokumentide analüüs, vastuse koostamine) +1h 30min (istungi ettevalmistamine) + 1h 20min (istungil osalemine). Seega kokku kulus taotluse kohaselt vastustaja esindamiseks apellatsioonimenetluses 12h 35min tunnihinnaga 120 eurot, millega lisandub käibemaks, kokku kulu 1548+216+192=1956 eurot.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.