Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2016, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-1265
Kohtuasi
Eesti Inkasso OÜ hagi S S vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Eesti Inkasso (RK 12438291) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige August Käära Kostja: S S (pankrotis; IK XXX) Kostja esindaja RÕA korras: Andrei Matvejev Kostja pankrotihaldur Ly Müürsoo
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
2-14-1265 kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-1265 Eesti Inkasso OÜ hagi S S vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Kohus peatas 04.11.2015 määrusega menetluse kriminaalmenetluse tõttu. Sergey Safronov teatas 02.11.2015 kohtule ka sellest, et tema on esitanud pankrotiavalduse kohtusse.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kriminaalasja kohtueelne menetlus oli lõpule viidud ja kohtusse saadetud, kuid süüdistatavad ei ole seni kohtu alla antud ning asi oli mitu korda prokuratuuri tagasi saadetud. Samuti ei ole teada, millal uuesti süüdistusaktid kohtusse esitatakse ja millal menetlus toimub. Kohus leiab seega, et kriminaalmenetlus venib liiga pikalt ning käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada ootamata kriminaalmenetluse tulemust. Eeltoodu alusel uuendab kohus tsiviilasjas menetluse. TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et S S pankrot oli 18.01.2016 välja kuulutatud. Kuna antud tsiviilasjas on kostja vastu esitatud varaline nõue ja kostja pankrot on välja kuulutatud, tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta hagi läbi vaatamata.
Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 6 alusel võlgnik on kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena.
2-14-1265 Seega pidi kostja teatama haldurile käesolevast menetlusest. Samas osales ka hageja kostja pankrotimenetluses võlausaldajana, kelle nõue oli nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud. Seega leiab kohus, et ei ole õiglane jätte kõik menetluskulud hageja kanda. Kuid samas ei ole ka õiglane jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kes on pankrotis ja kelle majanduslik seisund selle tõttu veel rohkem halveneks. Seega jätab kohus kõik menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Eeltoodu ja TsMS § 190 lg 7 alusel ei mõista kohus kostjalt riigi õigusabi kulu riigituludesse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.