2-26-5888
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.04.2026. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-5888
Tsiviilasi
A.U`i hagi U.P`i vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.U (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja: U.P (sünniaeg XXX isikukood ; e-post: XXX)
Kohtuistungi aeg
a, XXX kodanik; Eesti
21.04.2026. a
puudub ühine majapidamine ja kooselu ei ole võimalik jätkata. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ega ühist vara. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega kokkuleppel.
Kohus leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja võimalik rahuldada. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja on Eesti kodanik ja tema registreeritud elukoht on Eestis, aadressil XXX. Kostja on XXX kodanik ja sündinud XXX . Kostjale on antud Eesti isikukood ja alates 11.04.2025. a on Eesti rahvastikuregistris kostja registreeritud elukoht samal aadressil, mis hagejal, s.o XXX, XXX. Rahvastikuregistri andmetel on antud kostjale Eestis viibimise õigus alates XXX a kuni XXX . a. Poolte abielu on registreeritud XXX XXX a. Kuna XXX ei kuulu Euroopa Liitu ja Eestil ei ole sõlmitud Türgiga välislepingut, siis vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RES) § 1 lg-le 2 tuleb abielulahutusele kohalduva õiguse valikul lähtuda samas seaduses sätestatust. Tulenevalt RES §§-dest 57 ja 60, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kuna poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ja hageja elab Eestis, siis kohaldub abielu lahutamisele Eesti õigus. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Poolte esitatust nähtuvalt elavad nad eri riikides, neil ei ole kooselu ja nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja kinnitusel lõppesid poolte abielulised suhted vähemalt aasta tagasi. Kostja on avaldanud soovi abielulised suhted taastada ja abielu säilitada. Hageja suhete taastamist võimalikuks ei pea ja soovib lahutust. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal saab järeldada, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja põhjendatud on abielu lahutada. Kuna hageja kooselu ega kostjaga suhete taastamist ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Kostja poolt välja toodud asjaolu, et ta soovib Eestis elamisloa pikendamist, abielu lahutamata jätmiseks alust ei anna. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lahutab poolte abielu. Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi A.U. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et A.U on hageja abielu eel kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime A.U. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.