lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-19001/33

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-19001/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1602
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19001

Tsiviilasi

Q Qi hagi W We vastu ühisvara jagamise nõudes E We avaldus kohtu nõusoleku saamiseks täisealise eestkostetava W We nimel tehingute tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Q Q (isikukood xxx; e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: A J (e-post xxx) Kostja (puudutatud isik): W W (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja (avaldaja): eestkostja E W (isikukood xxx; e-post:xxx) Kostja (avaldaja) lepinguline esindaja: K S (e-post: xxx) Kostja (puudutatud isiku) riigi poolt määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Elizaveta Pärnoja; e-post: xxx Tallinna Linnavalitsus; e-post: xxx

Kohalik omavalitsus Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine, tehinguteks nõusoleku andmine, menetluse lõpetamine,

RESOLUTSIOON

1.Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel sõlmida Q Qi (edaspidi ka hageja) ja W We (edaspidi ka kostja) vahel tsiviilasjas 2-25-19001 kompromiss ühisvara jagamiseks ja vajalike tahteavalduste andmiseks ning vara käsutamiseks järgmistel tingimustel:
1.1.Hageja ja kostja ühisomandisse kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx, mille kohalik keskmine turuhind on 195 000 eurot.
1.1.1.Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu esemeks oleva korteriomandi suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kinnistusregistri registriossa nr xxx, selle ainuomandi üleandmises Q Qile (isikukood xxx).

1.1.2.W W (isikukood xxx) ja Q Q (isikukood xxx) avaldavad soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Q Q (isikukood xxx).
1.1.3.Q Qi ja W We tahtevaldust/nõusolekut kinnistusraamatu kannete tegemiseks asendab kompromissi kinnitamise määrus käesolevas tsiviilasjas.
1.1.4.Hageja ja kostja hindavad omandavale poolele ülemineva lepingu eseme väärtuseks 97 500 eurot.
1.1.5.Riigilõivu omanikukande muutmise eest tasuvad hageja ja kostja võrdsetes osades.
1.2.Hageja ja kostja ühisomandisse kuuluvad xxx-i (registrikood xxx) 22 aktsiat.
1.2.1.Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu esemeks olevate aktsiate suhtes, mis on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse, selliselt, et Q Qi (isikukood xxx) ainuomandisse jääb 11 xxx-i (registrikood xxx) aktsiat ja W We (isikukood xxx) ainuomandisse jääb 11 xxx-i (registrikood xxx) aktsiat.
1.3.Hageja ja kostja ühisomandisse kuulub sõidauto xxx, reg.numbriga xxx, mille kohalik keskmine turuhind on keskmiselt 6000 eurot (täpne väärtus selgitatakse poolte kokkuleppel sõiduauto müügil kolmandale isikule).
1.3.1.Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamises lepingu esemeks oleva sõiduauto xxx, reg.numbriga xxx, suhtes ja lepingu eseme ainuomandi üleandmises Q Qile (isikukood xxx).
1.4.Hageja ja kostja ühisomandisse kuuluvad rahalised vahendid kokku 1 100 873,53 eurot.
1.4.1.Hageja ja kostja on kokku leppinud ühisomandi lõpetamise lepingu esemeks olevate rahaliste vahendite suhtes selliselt, et Q Qi (isikukood xxx) ainuomandisse jäävad tema nimel olevatel arveldus- ja hoiukontodel olevad rahalised vahendid ning W We (isikukood xxx) ainuomandisse jäävad tema nimel olevatel arveldus-, hoiu- ja investeerimiskontodel olevad rahalised vahendid.
1.5.W W kohustub tasuma Q Qile ühisvara jagamisel käesolevas kokkuleppes nimetatud viisil hüvitist 342 626,50 eurot 10 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
1.6.Q Q kohustub abikaasade ühisomandisse kuulunud sõiduauto xxx, reg.number xxx, võõrandamisel tasuma W Wele hüvitist 50% müügihinnast, mis ületab 6000 eurot, 10 kalendripäeva jooksul võõrandamistehingust arvates.
1.7.Kompromissilepingu allkirjastamisega kinnitavad hageja ja kostja, et neil puuduvad ühisvara jagamisest tulenevalt kompromissis nimetamata nõuded üksteise vastu.
1.8.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Kinnitada Q Qi ja W We vahel tsiviilasjas 2-25-19001 sõlmitud kompromiss käesoleva määruse punktides 1.1 kuni 1.8 märgitud tingimustel.
3.Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel W We rahalisi vahendeid käsutades W We nimele korteriomandi omandamiseks hinnaga kuni 200 000 eurot ning selleks vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks.
4.Anda E Wele (isikukood xxx) kohtu nõusolek W We (isikukood xxx) nimel käesoleva määruse punkti 3 järgi omandatud korteriomandi üürileandmiseks hinnaga mitte vähem kui 550 eurot kuus tingimusel, et üüritasu laekub W We kontole.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19001 Q Qi hagi W We vastu ühisvara jagamise nõudes.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a W Wele riigi poolt määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
7.Tagastada Q Qi pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot ja kanda Q Qi arvelduskontole nr xxx selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine ts.asjas 2-2519001“. Edasikaebamise kord Määruse peale ühisvara jagamise kokkuleppe kinnitavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu poolte kokkuleppel kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut puudutavas osas on edasikaebeõigusest loobutud. Asjaolud Harju Maakohus võttis 19.11.2025 menetlusse Q Qi hagi W We vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 13.02.2026 lahutas kohus osaotsusega Q Qi ja W We abielu, mis oli registreeritud xxx. 30.03.2026 esitasid hageja ja kostja kompromisslepingu ühisvara jagamiseks, sh taotluse hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Samal kuupäeval esitas E W avalduse kohtu nõusoleku saamiseks täisealise eestkostetava W We nimel tehingute tegemiseks – W We nimel tema rahalistest vahenditest korteriomandi ostmiseks ja selle välja üürimiseks. Kohus võttis 31.03.2026 määrusega menetlusse E We avalduse kohtu nõusoleku saamiseks täisealise eestkostetava W We nimel tehingute tegemiseks, andis W Wele riigi õigusabi ja kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Tallinna Linnavalitsuse. W Wele riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus toetasid E Wele nõusoleku andmist W We nimel 30.03.2026 kompromisslepingu sõlmimist, W We rahalistest vahendtest uue korteriomandi ostmist ja selle välja üürimist avalduses avaldatud tingimustel. Kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja selgitas kohtunõudel ühisvara jagamise kokkuleppe sisu 21.04.2026. W Wele määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus loobusid eestkostetava nimel eestkostjale tehinguteks kohtu nõusolekut puudutavas osas edasikaebeõigusest. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 202 sätestab, et täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS 207 lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 207 lg 2 p 2 järgi vajab eestkostja kohtu nõusolekut ka üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. PKS § 187 lg 1 p 1-5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:



käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;



käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;



kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;



sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;



anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

PKS § 188 lg 1 p 1, 3, 9, 10 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 

teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.



sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;



teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;



sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;

Kohus andis W Wele riigi õigusabi ning kaasas arvamuse andmiseks Tallinna Linnavalitsuse. W Wele riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus leidsid, et 30.03.2026 kompromissleping ei kahjusta W We huve ning toetasid E Wele W We nimel kompromisslepingu sõlmimiseks kompromisslepingus kokkulepitud tingimustel kohtu nõusoleku andmist. Ühtlasi toetas riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus E Wele W We nimel kohtu nõusoleku andmist W We nimele korteriomandi ostmiseks ning selle välja üürimiseks avalduses toodud tingimustel. Kohus tutvunud avalduse, W Wele määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsuse arvamusega ning täiendavate selgitustega, leiab, et kompromisslepingu sõlmimine kompromisslepingus kokku lepitud tingimustel ja uue korteriomandi ostmine ning välja üürimine ei kahjusta W We huve, mistõttu annab kohus E Wele nõusoleku W We nimel ühisvara jagamiseks kompromisslepingu sõlmimiseks, sh nõusoleku W We nimel omandada W We nimele tema rahaliste vahendite arvelt uue korteriomandi ostmiseks ja selle väljaüürimiseks tingimusel, et üüritasu laekub W We kontole. Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas ühisvara jagamise nõudes menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad

kompromissis, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palus tagastatava riigilõivu kanda tema arvelduskontole, millelt on riigilõiv tasutud. Hageja taotlusel tagastada riigilõiv 210 eurot hageja kontole. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et lühendavad edasikaebeõigust kolmele tööpäevale. W Wele riigi poolt määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsus loobusid W We nimel eestkostjale tehingute tegemiseks nõusoleku andmist puuduvas osas edasikaebeõigusest. Hageja ja kostja paluvad esitada kohtul kompromissi kinnitava kohtumääruse kompromissilepingu p-s 3.2.1 kokku lepitud omanikukannete muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et kohus saadab hageja taotlusel registripidajale üksnes hagi tagamise määruse (TsMS § 387 lg 2). Käesoleval juhul on tegemist kompromissiga, mistõttu peavad pooled kannete tegemiseks ise Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole pöörduma. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-26-12029/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-26-4738/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja