4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
30.04.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus välja S Sa pankroti.
2.16.09.2020 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: 1) Xxxx AS summas 5730,58 eurot, 2) XXXX OÜ summas 1253,55 eurot, 3) Xxxxsummas 291,22 eurot. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise.
3.26.03.2024 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: 1) XXXX OÜ tõi seisukohas välja, et kogu menetluse kestel ei ole võlgnik võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset teinud ning palub jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2) Xxxx avaldas oma seisukohas, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue on täies ulatuses tasumata. 3) Xxxx AS avaldas seisukohas, et ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja palus pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.07.2025.
Võlgnik esitas 17.09.2023 viimase aruande koos lisadega. Kohus võlgniku ärakuulamist ei korraldanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).
6.PankrS1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.
7.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi saab kohus alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kehtiva PankrS § 1933 lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 1933 lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks PankrS-i järgi pärast 1. juulit 2022 kestma kauem kui kolm aastat. Kuivõrd käesolevas asjas 01. juuli 2022 seisuga oleks menetlus kestnud kauem kui kolm aastat, siis vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani, s.o 01. juulini 2025.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, mitte varjama vara, tegema ainult hädavajalikke kulutusi ja täitma ülejäänu arvel oma kohustusi pankrotivõlausaldajate ees. Võlgnikule olid viidatud kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud. Oma tegevuse ja arvelduskontode kohta valeinfo andmine kohtule ning tulude varjamine on tahtlikud rikkumised. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.
alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohtu hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid arvestades asuda seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei tee kohtuga koostööd ega esita mistahes andmeid oma tegevuse, asukoha ega sissetuleku osas. Samuti ei vasta võlgnik kohtu kirjadele. Võlgnikul puudub seletus, miks ta ei ole oma kohustusi täitnud. Selgitus, et võlgnik ei oma kinnisvara ja teenib miinimumpalka ei ole kohtu hinnangul piisav. Võlgnik oli kohustatud esitama esimese usaldusisiku aruande 06.10.2021, kuid ei teinud seda. Korduva kohtunõude peale esitas võlgnik menetluses ainsa aruande 17.09.2023 (perioodiga 06.10.2021.06.10.2022). Aruandest nähtuvalt töötas võlgnik täiskohaga töökohal koka ametikohal, mille eest teenis tulu alla kehtestatud alammäära, loovutuskohustust ei tekkinud. Võlgnik on täis elujõus tööealine naine, kelle puhul ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid tervislikule seisundile, töövõime olulisele vähenemisele või muudele objektiivsetele takistustele tööturul osalemiseks. Arvestades üldist tööturu olukorda ning tööealisele isikule kättesaadavate töökohtade mitmekesisust, ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul puudus tegelik võimalus leida senisest tulusam töökoht või suurendada oma sissetulekut täiendava töö või aktiivsema tööotsingu kaudu või sooritanud ümberõpet vastavalt tööturuvajadustele. Seega ei saa võlgniku piiratud sissetulekut pidada vältimatuks ega temast sõltumatuks asjaoluks, vaid pigem tema enda valikute ja käitumise tulemuseks.
11.Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on vastava kohustuse täitmisel olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes ehk jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kohtu hinnangul on võlgnik vastava kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd adekvaatse pingutuse korral mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks või sellise tegevuse otsimiseks olnuks võlgnikul tõenäoliselt võimalik teha rohkem tööd ning rahuldada võlausaldajate nõudeid.
12.Kohus leiab, et teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik ei ole ka millegagi põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ja kohtul puudub alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel võlgnik talle seaduses ettenähtud kohustusi täidaks nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul pidi võlgnikule olema arusaadav, mida temalt teabe andmise kohustuse osas oodatakse. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et võlgnik on vähemalt osaliselt VÕS § 104 lg 5 mõttes tahtlikult jätnud kohtu nõudel esitamata teabe oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta.
13.Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk)
ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 172 ja 173 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
14.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
15.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
16.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
17.Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, §174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.