2-14-16882/154 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Eelnev menetlus Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt X XXXilt ja kostjalt XXX XXXilt solidaarselt laenulepingust ja käenduslepingust tulenev võlgnevus 40 000 eurot ja intress 10 000 eurot. Viru Maakohtu 21. juuni 2016 kohtumäärusega lõpetas kohus kompromissi sõlmimisega tsiviilasja menetluse kostja AX XXXi osas, kostja XXX XXXi vastu esitatud nõude osas tsiviilasja menetlus jätkus. Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt XXX XXXilt käenduslepingust ja sellega tagatud laenulepingust tulenev võlgnevus 40 000 eurot ja intress 10 000 eurot. Hageja väitel sõlmisid hageja ja AX XXX 06. märtsil 2014 laenulepingu nr 1, mille alusel sai AX XXX kätte laenuna 40 000 eurot. Vastavalt laenulepingu p-le 3.2.1 pidi AXXXX tagastama laenu hiljemalt 06. aprilliks 2014. X XXX laenu tagastanud ei ole. Vastavalt laenulepingu p-le 4.1 kohustus laenusaaja tasuma laenusumma kasutamise eest laenuandjale intressi määras 1% päevas. Tähtaja arvestus intressi arvestamisel algas laenusumma üleandmise kuupäevast ja lõppes laenusumma tagastamise kuupäeval. Vastavalt laenulepingu p-le 4.2 kohustus laenusaaja tasuma intressi koos laenusumma tagastamisega. Seega pidi XXX XXX tagastama hagejale 06. aprillil 2014 koos laenu põhisummaga intressi kokku 12 000 eurot. Lähtudes hea usu põhimõttest vähendab hageja intressinõuet 2000 euro võrra ja nõuab koos laenu põhisummaga intressi 10 000 eurot. Kuna XXX XXX laenu tähtaegselt ei tagastanud, on hageja nõue alates 07. aprillist 2014 muutunud sissenõutavaks. Hageja ja kostja vahel oli 06. märtsil 2014 sõlmitud käendusleping nr 1. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.1 kohustus kostja kandma hageja ees solidaarset vastutust koos võlgniku XXX XXXiga 06. märtsi 2014 laenulepingust nr 1 tulenevate kohustuste õigeaegse täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja täies ulatuses laenulepingu nr 1 järgsete kohustuste õigeaegse täitmise eest põhivõla summas 40 000 eurot tähtajaks tagastamise osas; intressi tasumise osas; leppetrahvi (trahvide) tasumise osas juhul, kui viivitatakse kohustuste täitmisega intressi maksmise osas ning muude laenuandja kahjude hüvitamise, mis on tingitud laenulepingu järgsete kohustuste mittetäitmisest või mittekohasest täitmisest võlgniku poolt. Kostja oma kohustusi hageja ees ei täitnud ja seega on kostja solidaarne võlgnevus võlgniku XXX XXXiga hageja ees summas 52 000 eurot, millest põhivõlg on 40 000 eurot ja intressid 12 000 eurot. Hageja vähendab oma nõuet kostja vastu intresside osas kuni 10 000 euroni. Seega hageja nõue 06. märtsi 2014 laenulepingu nr 1 ja käenduslepingu nr 1 alusel on kokku 50 000 eurot. 2(6)

2-14-16882 Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab 29. juuli 2014 esialgses vastuses hagiavaldusele, et XXX XXX ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ega ka kostja ei ole sõlminud hagejaga käenduslepingut, millele hageja hagiavalduses viitab. Viidatud lepingud on sõlmitud tuvastamata isiku poolt kasutades allkirjastamiseks XXX XXXi ja kostja ID-kaarte. Vastuses hagile 27. oktoobrist 2014, mis oli esitatud kostjale RÕA korras määratud advokaadi poolt, kostja hagi õigeks ei võta. Kostjal vastuväite kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga 06. märtsi 2014 käenduslepingut nr 1. Kostja seisuga 06. märts 2014 hagejat ei tundnud ega olnud temaga tuttav. Ta sai hagejaga tuttavaks 2014 aasta suvel, menetlustoimingu teostamisel kriminaalasja raames. Kostja teatab, et XXX XXX on kostja lapselaps. Kostja ei teadnu midagi sellest, et hageja ja XXX XXXi vahel oleks 06. märtsil 2014 sõlmitud laenuleping nr 1. Eelnimetatud laenulepingust ja käenduslepingust sai kostja teada üksnes 2014. aasta suvel, kui ta sai kätte Viru Maakohtult hagiavalduse koos lisadega. Kostja on kindel, et kasutades kostja isiklikku dokumenti, ID-kaarti ja PIN-koode, oli kostja nimel sõlmitud käendusleping nr 1. Kostja ise ei ole andnud kellelegi oma ID-kaarti koos PIN-koodidega käenduslepingu sõlmimiseks ega ole kedagi volitanud seda tehingut oma nimel sõlmima, sealhulgas ka mitte XXX XXXi. Samas oli XXX XXXil reaalne võimalus võtta kostja ID-kaardi ja PIN-koodid. Kostja ei ole avaldanud hagejale oma tahet käenduslepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole hagejaga suhelnud ega arutanud lepingu tingimusi. Tegemist on võltsitud käenduslepinguga, millega XXX XXXile on pandud rahalised kohustused summas 50 000 eurot ja mille täitmist on tagatud kostjale kuuluva kinnistuga. Vaatamata sellele esitas hageja Viru Maakohtule võltsitud käenduslepingu, et selle dokumendi alusel saada kostjalt 50 000 eurot. Kostja ei ole avaldanud hagejale oma tahet käenduslepingu sõlmimiseks. Seega ei olnud käendusleping kostja poolt sõlmitud ning kostjal ei ole tekkinud kohustusi hageja ees.

2-14-16882 Kohus kuulas hageja üle vande all (t.l.-83, III kd). Vastavalt hageja vande all antud ütlustele oli koostatud käendusleping ja laenuleping, need olid digitaalselt allkirjastatud. Hageja ise koostas lepinguid. Käendusleping oli sõlmitud kostjaga, laenuleping XXX XXXiga. Koostasin lepinguid, allkirjastasin, seejärel olid need lepingud kokkuleppel XXX XXXiga digitaalsel viisil esitatud. Hageja asetas mälupulga XXX XXXi arvutisse selleks, et XXX XXXile lepingut tutvustada. Pärast seda isikud, kes viibisid autos, tutvusid lepingutega ja kirjutasid nendele alla. Autos oli hageja, XXX XXX ja Kostja. Roolis oli XXX XXX. Hageja veendus, et allkirjad ja sertifikaadid on kehtivad. Hageja võttis mälupulga allkirjastatud lepingutega ja lahkus. Hageja ei mäleta, kes sisestas ID-kaardi arvutisse, kas XXX või kostja. Samuti ei mäleta hageja, mil viisil XXX ja kostja lepingu teksti arvuti monitorilt lugesid. Kostja istus tagaistmel. Allkirjastamine toimus aadressil XXX, Narva. Esimese trepikoja juures maja ees autos. Hageja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (t.l.-191-193, II kd) selgub, et XXX XXXi avalduse alusel oli alustatud hageja suhtes kriminaalmenetlus. Kuriteoteate kohaselt võltsis hageja dokumenti ning allkirjastas digitaalselt avaldaja ja tema vanaisa nimel lepingud, mille alusel nõuab raha 40 000 eurot. XXX XXXile endale esitati kriminaalmenetluse raames kahtlustuskuriteo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt viibis XXX XXX 04. märtsil 2014, orienteeruvalt kella 10.30 paiku, enda vanaisa XXX XXXi (kostja) korteris, Narva linnas aadressil Vahtra 8-89, ning võttis sealt vaba juurdepääsu teel enda vanaisa XXX XXXi alalise elamisloa kaardi ja selle PIN-koodid. XXX XXX andis kostjalt varastatud elamisloa kaardi koos paroolidega hagejale. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub et I. S sõidutas hõbedavärvi autoga hageja maja juurde XXX XXXi, sealjuures I. S ei nimeta, et autos oleks olnud ka kostja. A. L , kes nägi autos kolme isikut ja et hageja kontrollis kostja isikuandmete vastavust tehingu teinud isikuga, ütlustest jääb sideettevõtjale tehtud päringute taustal ebaselgeks, kas A. L üldse viibis kohtumise juures, kuna A. L ütluste kohaselt kutsus teda kohtumisele, kus lepingud allkirjastati, XXX XXX ja seda telefoni teel. Samas selgub kõneeristustest, et enne lepingute allkirjastamist XXX XXX A. L ei helistanud, esimene kõne tehti XXX XXXi poolt A. L alles peale lepingute allkirjastamist 06. märtsil 2014 kell 21.59. Käenduslepingul on kostja digitaalallkirja andmise aeg 06. märtsil 2014 kell 20.44. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja hageja enda ütlustega ei ole tõendatud, et kostja oleks 06. märtsil 2014 kell 20.44 viibinud aadressil XXX, Narva esimese trepikoja juures maja ees autos, kus hageja väitel toimus käenduslepingu allkirjastamine. Kohus kuulas kostja üle vande all (t.l.-84, III kd). Vastavalt kostja vande all antud seletusele kostja käenduslepingule alla ei kirjutanud. Kostja kohtus hagejaga prokuröri juures, enne ta hagejat näinud ei olnud. Kostja ei ole ka hagejaga kusagil koos olnud. Kostja möönab, et on andnud oma ID-kaarti XXX XXXile kasutada, kuid mis asjaoludel ja milleks, seda kostja ei mäleta. Kohus kuulas tunnistajana üle N XXXa (t.l.-90-91, II kd). Tunnistaja N. XXXa ütluste kohaselt abikaasa (kostja) üldse kusagil ei käi, istub kodus, mõnikord jalutab maja juures koeraga. Tunnistaja toob kostjale pensioni kätte kostja pangakaardi abil, raha võtab automaadist. Tunnistaja kinnitab, et kostjal on ID-kaart, elamisloa kaart. Kaarti hoiti kapis viimasel riiulil. Kui tunnistaja 2014. aasta märtsi alguses kaarti otsis, siis seda seal ei olnud. Mõni päev hiljem tunnistas XXX XXX tunnistajale, et tema oli kaardi võtnud. XXX XXX tagastas kaardi ja PIN-koodid tunnistajale, kostja kaardi PIN-koodi ümbrik oli avatud. Enne tagastamist oli see kinni liimitud, kuna seda ei kasutatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kostjal arvutit, ta ei ole kunagi arvutit kasutanud. 4(6)

2-14-16882 Viru Maakohtu 18. märtsi 2016 kohtuotsusest (jõustunud) (t.l.-38-39, III kd) nähtub, et XXX XXX on süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 346 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, ametliku dokumendi varguses. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas, et XXX XXX, viibides 04. märtsil 2014, orienteeruvalt kella 10.30 paiku, enda vanaisa XXX XXXi (kostja) korteris, Narva linnas aadressil Vahtra 8-89, võttis vaba juurdepääsu teel toas olnud riidekapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil enda vanaisa XXX XXXi alalise elamisloa kaardi ja selle koodiümbriku paroolidega. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, kostja enda ütlustega, tunnistaja N. XXXa ütlustega ning Viru Maakohtu 18. märtsi 2016 kohtuotsusega on tõendatud, et kostja ei viibinud käenduslepingu allkirjastamise ajal 06. märtsil 2014 kell 20.44 aadressil Rahu 26, Narva esimese trepikoja juures maja ees autos, kus toimus lepingu allkirjastamine. Kostja ID-kaardi ja selle PIN-koodid võttis XXX XXX 04. märtsil 2014 kostja elukohast kostja teadmata. Hiljem tagastas XXX XXX kaardi ja PIN-koodid, sealjuures oli kostja kaardi PIN-koodi kinnine ümbrik avatud. Nimetatud tõendid välistavad, et kostja oleks 06. märtsil 2014 kell 20.44 käenduslepingu allkirjastanud. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei ole 06. märtsi 2014 käenduslepingut allkirjastanud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks kedagi volitanud käenduslepingut sõlmima. Hageja palub kostjalt välja mõista 06. märtsi 2014 käenduslepingust ja 06. märtsi 2014 laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja intressi. Võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud, siis puudub kostja tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa käenduslepingut lugeda sõlmituks. Et kostja ei ole 06. märtsi 2014 käenduslepingut sõlminud, ei tulene kostjale ka nimetatud lepingust kohustusi, mille täitmist saaks hageja nõuda. Kohus märgib, et digitaalallkirja seaduse (DAS) § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus DAS § 2 lõike 3 nõuetele. DAS § 3 lg 3 järgi digitaalallkirja andmine ei too kaasa DAS § 3 lõikes 1 sätestatud tagajärgi, kui on tõendatud, et isiklikku võtit on kasutatud allkirja andmiseks ilma vastava sertifikaadi omaniku nõusolekuta. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 06. märtsil 2014 sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuna kostja ei ole hagejaga käenduslepingut sõlminud, ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on rahaline nõue 50 000 euro võlgnevuse ja intressi saamiseks.