lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20179/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-20179/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-20179

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2026. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

O.C Kask

Tsiviilasja number

2-25-20179

Tsiviilasi

T.S hagi O.C vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T.S (isikukood XXX; elukoht XXX), Hageja seaduslik esindaja: Y.L (isikukood XXX; elukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit Seesmaa (e-post: XXX); Kostja: Kristina O.C (isikukood XXX; elukoht XXX , XXX-i ; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

15.04.2026. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja T.S (esindajate vahendusel) ja kostja O.C vahel 15.04.2026. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.O.C kohustub maksma T.S le alates 1. juulist 2026.a kuni T.S täisealiseks saamiseni elatist 318,62 eurot kuus. Elatise summa suurus muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lähtudes lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.O.C kohustub maksma T.S le hiljemalt 30.04.2026. a elatist 159,31 eurot, hiljemalt 16.05.2026. a elatist 397,80 eurot ja hiljemalt 16.06.2026. a elatist 397,80 eurot.
1.3.O.C kannab kokkulepitud elatise Y.L arvelduskontole.
1.4.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-20179 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y.L esitas alaealise lapse T.S (hageja) nimel 25.11.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse O.C (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotleti, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus. Hagi asjaolude kohaselt on hageja T.S Y.L ja kostja O.C ühine alaealine laps, sündinud XXX a. Hageja hooldusõigust teostab isa. Kostja keeldub last rahaliselt toetamast. Hageja igakuised vajadused on 600 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (lasteaiatasu) 130 eurot. Hageja isa sissetulek on 1000-1300 eurot kuus ja ta vajab abi lapsega seotud kulude kandmisel.
2.Kohus võttis hagi 27.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, O.C esitas 11.12.2025. a kohtule vastuse, milles elatise nõuet ei tunnistanud. Kostja tõi välja, et kohus on välja kuulutanud tema kui eraisiku pankroti, ta oli pikalt töötu ja tal ei ole raha, et elatist maksta. Kostja väitel on ta last toetanud, viinud lasteaeda, ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Kostja leiab, et hagis välja toodud lapse kulud on osaliselt ülepaisutatud. Lapse isale laekub lapse puudetoetus 138 eurot kuus ja lapsetoetus 80 eurot kuus. Neid asjaolusid arvestades ei ole kostja nõus elatist maksma. Muu hulgas tõi kostja välja, et kohtus on pooleli lapse hooldusõiguse asi ja seetõttu soovib kostja elatise hagi menetluse peatamist.
4.Kuna kumbki pooltest ei ole andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks, siis määras kohus asjas kohtuistungi. Kohus määras istungi alguses toimumisajaga 10.02.2026. a. Enne istungit, 08.02.2026. a teatas kostja kohtule, et ta ei ole nõus osalema istungil ilma kaitsjata ja soovib, et kohus määraks talle esindaja riigi poolt. Seoses selle kostja taotlusega otsustas kohus istungi toimumise edasi lükata. Kohus andis kostjale tähtaja nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja oma majandusliku seisundi teatise esitamiseks. Kostja määratud tähtaja jooksul nõuet ei täitnud ja riigi õigusabi taotlust ei esitanud.
5.25.03.2026. a esitas hageja lepingulise esindaja kaudu kohtule hagi täienduse, milles täiendas hagiavalduses esita nõuet ja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas, s.o 301,74 eurot kuus, mida muudetakse iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning hageja taotleb kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest alates 1. oktoober 2025. a kuni 23. november 2025. a. Hageja esindaja täpsustas, et hageja on elanud alates 01.10.2025. a isa juures ja kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega ka panustanud rahaliselt lapsega seonduvatesse kulutustesse. Tartu Maakohus on 13.11.225. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kohaldanud esialgset õiguskaitset ning määranud, et laps kohtub emaga igal laupäeval kaks tundi. Tartu Maakohtus toimus 18.03.2026. a kohtuistung, kus lepiti kokku, et lapse ema kohtub lapsega igal nädalal ühe päeva, mille kohta lubas kohus teha määruse hiljemalt käesoleva aasta märtsi lõpuks. Arvestades, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja

hageja on kostjaga vähem kui 7 ööpäeva kuus, on PKS § 101 alusel arvutatud elatis hagejale 301,74 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, taotledes, et kohus hagi tagamise abinõuna kohustaks kostjat tasuma hagejale elatist kohtumenetluse ajal.

6.Kohus otsustas enne hagi tagamise taotluse lahendamist kuulata kostja ära ja määras kohtuistungi, toimumisajaga 15.04.2026. a.
7.15.04.2026. a toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja Y.L, hageja lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa ja kostja O.C isiklikult. Pooled jõudsid istungil elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ O.C Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval