Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-17017
Tsiviilasi
M.F.i hagi Eesti Vabariigi vastu (Viru Vangla kaudu) tervisekahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. juuli 2016. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.F.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: M.F. (hageja) (isikukood: XXXXXXXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
esindajad
Vastustaja: Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) (kostja) (registrikood: 70008144)
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
haldusorganiga HMS § 8 lõike 1 tähenduses. TsMS § 1 järgi allub üldkohtule eraõigussuhtest tulenev vaidlus. Kinnipeetavate kinnipidamistingimuste üle toimuv vaidlus ei ole kahe eraõigusliku isiku vaheline vaidlus, selline vaidlus tuleb lahendada HKMS-s sätestatud korras, muuhulgas järgides VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet. Käesoleval juhul ei ole hageja kostjale teadaolevalt esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet ning seetõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kinnipeetav ei saaks halduskohtule esitada kinnipidamistingimustest tulenevat kahjunõuet. Kinnipidamistingimustest tulenevate kahjunõuete allumist halduskohtule kinnitab kohtupraktika (nt RK 11.12.2014 lahend 3-3-1-64-14). Kinnipeetavale võimaldatav ühetunnine jalutuskäik on spetsiifiline vangistuse täideviimisega seonduv toiming, kinnipeetava saatmisel jalutuskäigule ja jalutuskäigult teostavad vanglaametnikud (valvurid) avalikku võimu. Samuti on avaliku võimu teostamisega seotud kinnipeetavate järelevalve jalutuskäigul. Kohtupraktikast tulenevalt saab üldkohtule alluda selline vaidlus, mis oma iseloomult on eraõiguslik. Maakohtule allub tervishoiuteenuse sisulise osutamisega seonduv nõue, kuna vangla meditsiinitöötajad lähtuvad tulenevalt VangS § 52 lõikest 1 tervishoiuteenuste osutamisel eraõiguslikust regulatsioonist, mitte vangistuse kandmist reguleerivatest õigusaktidest. Kinnipeetava jalutuskäigu võimaldamine asetseb aga VangS §-s 55 „Kinnipeetava üldfüüsiline seisund“, mis sätestab vangla kohustused kinnipeetava füüsise arendamisel ja seisundi hoidmisel. Kui hageja jääb hagis esitatud asjaolude juurde (kahju tekkimine jalutuskäigul vangla väidetavate ebarahuldavate kinnipidamistingimuste tõttu), siis ei allu käesolev hagi üldkohtule ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Üldkohtule alluks käesolev asi siis, kui hageja esitatud nõue põhineks väidetaval ebakohasel tervishoiuteenusel.
Üldjuhul ei ole kinnipeetaval võimalik ise ja otse vangla tervishoiutöötaja poole pöörduda. Kinnipeetav edastab oma soovi saada tervishoiutöötaja vastuvõtule vanglaametnikule, kes siis omakorda teavitab kinnipeetava soovist vangla meditsiiniosakonda. Vanglaametniku tegevus allub halduskohtu kontrollile ning tervishoiutöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel üldkohtu kontrollile. Kehtiv kohtupraktika on erinevate kohtute pädevuse analoogsetes asjades piiritlenud ajahetkega, kus vanglaametnik teavitab meditsiiniosakonda (või pädevat tervishoiutöötajat) kinnipeetava meditsiinilise abi soovist või vajadusest. Üldkohtule alluvaks on nõuet peetud alles peale seda, kui vanglaametnik on teabe edastanud, seni allub vangla tegevus halduskohtu kontrollile. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu erikogu 28. augusti 2012. a määruses asjas nr 3-3-4-1-12 (p 9) leiti, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite määramise vajadusele hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi
Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja maakohtu õigusliku käsitlusega ja peab kohtumäärust põhjendatuks (vastustaja on 16.09.2016 vastuse p-s 1 ekslikult viidatud määruskaebusele); 2) ei kitsenda hagi läbi vaatamata jätmine põhjendamatult kaebaja õigust kahjuhüvitamise nõude esitamiseks. Halduskohtud lahendavad isikute mittevaralise kahju (sh tervisekahju) nõudeid; 3) ei saa kohtualluvuse määramisel olla asjakohaseks isikule menetlusabi andmise alus; 4) kirjeldab kaebuse esitaja asjaolusid selliselt, mis ei ole käsitletavad maakohtu määruse ja kohtupraktika alusel tervishoiuteenuse osutamisena, mille üle käivat vaidlust oleks pädev lahendama üldkohus.
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kinnipeetavaga ning kuna tema majanduslik olukord ei ole muutunud, tuleb hageja vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 50 eurot tasumise kohustusest. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei esine.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.