Harju Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7182
Tsiviilasi
X hagi Y vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (ik: XXX, e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
21.08.2025 kohtuistungil
Kostja: Y (sünniaeg: xx.xx.xxxx, e-post: xxx)
Kostja teatas kohtule kirjalikult, et on protsessiga nõus, kuid teda takistab kohtuistungile ilmumast mure muude asjade pärast. Kohus üritas korduvalt kostjat suuliselt ära kuulata, kuid kostja ei ilmunud istungile. 10.04.2026 teatas kostja, et on haige, kuid tõendite ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte abielu sõlmiti 30.10.2019. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on sellega nõus. Kohus ei pea võimalikuks kostja suulist ärakuulamist, kuna kostja ei ilmu istungile ja puudub võimalus kostja sundtoomiseks (kostja on Alžeerias). Võttes arvesse, et abielu on kahe osapoole vabatahtlik liit, siis isegi, kui kostja väljendaks suuliselt oma vastuseisu lahutusele, siis ei oleks kohus sellega seotud, seega näeb kohus võimalust otsuse tegemiseks ilma kostja suulise ärakuulamiseta. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulisi suhteid pole kunagi sisuliselt olnudki. Hageja ja kostja ei ole koos elanud, on kohtunud ühe korra peale pulmi. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.