1.Keelduda I.Q ja Q.N hagi G.I vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest. Tagastada hagiavaldus hagejatele.
2.Jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hagejate kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Toimetada kohtumäärus hagejate seaduslikule esindajale kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 ja 3 peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada.
1.Hagejad esitasid 01.04.2026 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kummagi hageja kohta 500 eurot kuus. Koos hagiga on esitatud hagi tagamise taotlus.
2.Hagis on märgitud hagejate elukohaks Soome aadress, mis nähtub ka rahvastikuregistri andmetest. Hagejate esindaja on märkinud enda aadressiks nii Eesti kui ka Soome aadressi.
3.Kohus on esitanud hagejatele 01.04.2026 kohtunõude, kus palub selgitada, kas hagejad
2-26-7393 elavad hagis märgitud Soome aadressil või kus on hagejate tegelik elukoht. Hagi kohaselt elab kostja Tallinnas, kuid hagejad täpset aadressi ei märgi.
4.Kohus selgitas hagejatele oma 01.04.2026 määruses, et hagejate elukohast sõltub kohtualluvus. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
5.Kohus on kohustanud hagejatel selgitada kohtualluvust Pärnu Maakohtule 5 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Kohus on selgitanud, et juhul, kui hagejad määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esita, loeb kohus, et asi allub Soome kohtule. Sellisel juhul keeldub kohus asja Pärnu Maakohtu menetlusse võtmisest.
6.Hagejate seaduslik esindaja sai kohtunõude kätte 05.04.2026 Seega möödus kohtunõude täitmiseks määratud tähtaeg 10.04.2026. Hagejad ei ole selgitusi tähtajaliselt esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 kohaselt esitatakse hagi seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.
9.Vastavalt TsMS § 75 lg-le 1 tuleb avalduse saanud kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). TsMS § 70 lg 4 p 3 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL nõukogu määrusega 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seega, Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes reguleeritakse rahvusvahelise kohtualluvuse küsimusi ülalpidamiskohustuste küsimustes EL Nõukogu määrusega 4/2009.
10.Määruse artikkel 3 sätestab, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuste osas peaks pädevus kuuluma sellele kohtule, mis tagab eriti tiheda seose selle paigaga, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku (hageja) alaline elukoht (Euroopa Kohtu 18.12.2014 otsus asjades C-400/13 ja C-408/13, p 36). Määrus piirab liikmesriikide vabadust pädeva kohtu määramisel, kuna tegemist peab olema õigustatud isiku alalise elukohaga seotud kohtualluvusega (eelmainitud otsus, p 37).
11.Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust.
12.Kohus on esitanud hagejatele kohtunõude 01.04.2026 selgituste esitamiseks ja hoiatanud, et kui tähtajaliselt hagejad selgitust ei esita, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hagejad ei ole enda elukoha kohta selgitusi esitanud. Seega loeb kohus, et asi allub Soome kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule
13.Kuna hagejad ei ole kohtu tähtajaks selgitusi esitanud, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
2-26-7393
14.Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 3 p 4 näeb ette, et abieluasjas, ülalpidamiseasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, seega ei saa kohus hagi ka menetluse ajaks tagada. Lisaks leiab kohus, et hagi tagamise taotlus ei ole põhistatud ja on puudustega. Riigikohus on selgitanud, kui hagi ja hagi tagamise taotlus on puudustega, ei pea andma täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamisega kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu, mille eesmärk on osalt kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Hagi tagamise korras elatise maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 377 lg-s 1 nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema. Hagi tagamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist (Riigikohtu lahend nr 2-186491, punktid 11-12 ja 14). Kohus on seisukohal, et hagi tagamise kohaldamiseks ei ole eeldused täidetud. Hagejad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejatele ei oleks menetluse kestel tagatud ülalpidamine seadusega sätestatud miinimumsummas ja et hagejate vajadused võivad jääda katmata. Hagejate esindaja on küll viidanud, et väga raske on, kuid samas ei nähtu hagi tagamise avaldusest, et hagejate toimetulek oleks ohustatud, kui hagi ei tagata. Pole ka põhjendatud, kuidas on hagejate seaduslik esindaja saanud siiani hagejaid ülal pidada, aga just käesoleval hetkel ei suuda tagada enam laste esmavajadusi. Seega jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. TsMS § 4771 lg 4 ja § 390 lg 1 kohaselt ei saa esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus jättis hagi tagamata.
15.TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.
16.Kohus selgitab hagejate esindajale, et hagejad saavad oma nõude ja hagi tagamise taotluse esitada Soome kohtule või kui hagejate elukoht on siiski Eestis, siis on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi, koos hagi tagamise avaldusega.
17.Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses.
18.Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.