Hageja B.B (isikukood XXX, elukoht XXX XXX-i), seaduslik esindaja P.Z (ema) (isikukood XXX) lepinguline esindaja Monika Sulg Kostja E.K XXX)
Asja läbivaatamine
vastu ja
elatise
kompromissi
(isikukood XXX, viibimiskoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19183 ning kinnitada B.B ja E.K vahel 07.04.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.E.K kohustub tasuma B.B-le 500 eurot, mis on igakuine elatis perioodi 11.11.2025–31.03.2026 eest. B.B ja E.K on kokku leppinud, et E.K elatisevõlgnevus perioodi 11.11.2025–31.03.2026 on 500 eurot.
1.2.E.K kohustub tasuma B.B-le p-s 1.1 nimetatud elatisevõlgnevuse (500 eurot) 83 euro 33 sendi suuruste igakuiste maksetena hiljemalt jooksva kalendrikuu viiendaks kuupäevaks, v.a 2026. aasta aprillis, kui makse tuleb tasuda hiljemalt 15.04.2026.
E.K kohustub tasuma B.B-le alates 01.04.2026 kuni B.B täisealiseks saamiseni (20.10.2039) igakuise elatisena 318 eurot 62 senti (295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.4.E.K kohustub tasuma B.B-le p-des 1.1–1.3 nimetatud summad P.Z-i arvelduskontole nr XXX iga kuu viiendaks kuupäevaks, v.a 2026. aasta aprillis, kui makse tuleb tasuda hiljemalt 15.04.2026.
1.5.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
2.Rahuldada E.K 12.11.2025 taotlus asendada kohtulahendis nimed tähemärkidega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 kohaselt.
3.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa TsMS § 661 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohaselt määruskaebust esitada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.B (hageja) esitas 11.11.2025 hagi E.K (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras muutuva suurusega elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja 20.10.2021, ta põlvneb P.Z-ist (ema) ja kostjast. Vanemate kooselu lõppes 2022. aasta augustis. Hageja elab ühises majapidamises koos emaga, kes tagab hageja vahetu ülalpidamise. Kostja hagejaga ei suhtle. Hageja ema on kostjaga lapse ülalpidamise täitmisest vestelnud. Kostja leiab, et tal puudub kohustus lapsele ülalpidamist tagada kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Hageja ema leiab, et kostjal on kohustus tagada lapsele vähemasti PKS §-s 101 sätestatud määras elatis, vaatamata sellele, et ta viibib kinnipidamisasutuses. kaudu hagiavalduse vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 301 eurot 74 senti, mis muutub iga aasta
1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus kindlaks määrata kohtulahendi täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja ema arvelduskontole selgitusega „B.B elatis“.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 20.11.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 21.11.2025 hagile vastuse, milles märkis, et ta võtab hagi osaliselt õigeks, kirjutas, et soovib kõigi esitatud nõuete kohta reaalseid tõendeid, kuna minu tema teada elab lapse ema lapsega uue elukaaslase korteris, kes katab eluasemekulud, mistõttu emal üürile ja kommunaalkuludele väljaminekud puuduvad. Nõutav summa on põhjendamatult suur. Vale on ka fakt või väide, et ma ei suhtle pojaga, suhtlen igapäevaselt, kui on võimalus ning ema tööl ei ole, helistan ja kirjutan pojale, mida tõendavad kõnede ja kirjade väljavõtted. Ma ei ole võtnud seisukohta, et kuna viibin vanglas, ei ole mul kohustust lapsele elatist maksta. Olen lapse tähtpäevadel ja jõuludel näiteks organiseerinud pojale kingitusi, lapse sünnipäeva pidamiseks raha nii palju kui mul on. Me oleme ka rääkinud elatisest, kuid olen selgitanud, et praegu ei ole mul tõesti kuskilt raha võtta, sest vanglas ei ole võimalik töötada. Vabaduses
olles olen toetanud poega ja ema ning teen seda ka tulevikus. Kostja leidis, et kindlasti võiks leida kompromissi või mõne kokkuleppe (maksegraafik, kulude jaotamine), kuid ema ei ole isegi midagi sellist pakkunud või mõelnud.
3.Kohus määras kohtuasja arutamiseks 18.03.2026 kohtuistungi. Hageja teavitas kohut, et ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungil osaleda ning pakkus välja kompromissi, et kostja tasub hagiavalduse esitamisest kinnipidamisasutusest vabanemiseni 10.03.2026 elatist 100 eurot kuus ning alates 11.03.2026 elatist PKS §-s 101 sätestatud määras. Kohus teavitas pooli istungi edasi lükkamisest ning andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja. Pooled esitasid kohtule 07.04.2026 kompromissilepingu, mille palusid kompromissina kinnitada ning lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19183 menetlus. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Kohus vestles 08.04.2026 telefoni teel kummagi poolega, kes kinnitasid, et soovivad tõepoolest mõlemad kirja pandud tingimustel kompromissi sõlmida, tehnilistel põhjustel on ühe poole allkiri digitaalne ja teisel käsikirjas.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus leiab, et kompromiss vastab TsMS § 430 lg tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt tsiviilasja menetlus lõpetada.
6.Kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele TsMS §-de 430–432 mõttes kompromissi kinnitamise tagajärgi ning pooled kinnitasid, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.
7.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.