Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

1(7)

2-16-11039

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Osaühingu Almaxline juhatuse liige A B esitas 15.07.2016 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 29.08.2016 Osaühingu Almaxline pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Sama määrusega kohustas kohus ajutist haldurit esitama aruande. Ajutine haldur esitas 08.09.2016 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt: I. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Vastavalt pankrotiavaldusele seiskus ettevõtte majandustegevus täielikult alates 2015.a. septembrist, seoses juhatuse liikme A B vahistamisega. Viimased liikumised ettevõtte pangakontodel toimusid oktoobris 2015.a. Pankrotimenetluse algatamisel majandustegevust ei toimu. Lõpetamata töölepingud puuduvad. II. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Halduril ei olnud võimalik tutvuda raamatupidamise olulise algdokumentatsiooniga, kuivõrd selle asukoht on hetkel teadmata, seega puudub halduril võimalus anda hinnang raamatupidamise korralduse kohta. Halduri käsutuses olevate pangakontode väljavõtete põhjal on kindlaks tehtud, et firma arveldusarvetelt toimusid regulaarselt sularaha väljavõtted, ning võlgniku lähikondsete omavahelised ülekanded, selgitusega “perevod”, s.o. ülekanne ning “vozvrat” ehk siis tagastus, mida haldur loeb ebatavapäraseks finantskorralduseks. Esitamata jäi ka 2015 majandusaasta aruanne. III. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad 2(7)

2-16-11039

Võlgniku lepinguline esindaja on avaldanud, et tekkis olukord, kus mitte keegi ettevõtte tegevuse üle kontrolli ei omanud ning mingil määral ka seetõttu ei vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti poolt 18.03.2016 tehtud maksuotsust, millest tulenevalt on ettevõttel võlg riigimaksude osas. Kokkuvõtvalt ületavad kohustused käesolevaks hetkeks püsivalt tema rahalisi võimalusi ning nende kohustuste täitmiseks puuduvad igasugusedki väljavaated. IV. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Võlgnikul puudub personal. V. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Osaühingu majandustegevus lõppes sisuliselt 2015. aasta septembris, Võlgniku juhatus sai Maksu- ja Tolliameti nõudest teada märtsis 2016, seega 15.07.2016 pankrotiavaldus on esitatud olulise hilinemisega. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tagajärjel vähenes ka osaühingu põhivara väärtus. VI. Finantsanalüüs Võlgniku likviidsuse näitajad olid positiivsed aastal 2014. Majandusaasta aruande kohaselt moodustas kasum 16 207 eurot, põhivara väärtuseks on märgitud 31325 eurot. Vastavalt Võlgniku esindaja poolt esitatud aruandele lõppes 2015. majandusaasta kahjumiga 66 164 eurot ning netovara oli negatiivne – 30005 eurot (Aktivad – 24 919 eurot miinus kohustused – 54 924 eurot), mis viitab sellele, et pankrotiolukord tekkinud hiljemalt 2015 aasta lõpus. Seega ei saa nõustuda, et pankrotiolukorra tekkimise peamiseks põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti 18.03.2016.a. tehtud maksuotsus. VII. kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta VARA

2-16-11039

KOHUSTUSED

Osaühingu Almaxline võlausaldajad JrkNr Võlausaldaja Nõude suurus, EUR Märkus Erijuhtude tulumaksu võlgnevus, sh. arvestuslik intress 17597,92 1 Maksu-ja Tolliamet 52843,83 eurot 2 OÜ Romuexpert 300,00 võlgnevus 3 OÜ Analan Auto 499,21 võlgnevus 4 Oseenikas Grupp OÜ 10,80 võlgnevus 5 OÜ Neva Trans 1250,00 võlgnevus 6 Sirtaki OÜ 230,34 võlgnevus 7 Tardek OÜ 240,00 võlgnevus 8 OÜ LKW Welt 80,00 võlgnevus Kokku 55454,18 Andmed käimasolevate kohtumenetluste kohta puuduvad. Täitemenetlusi viib läbi Narva Kohtutäitur Andrei Krek. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud vara, mille hinnanguline väärtus on ca 2000 eurot, debitoorsed võlgnevused ca 600 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 55454,18 eurot. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele

4(7)

2-16-11039 moodustavad ajutise pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku ca 4 500 eurot. Ülaltoodu alusel on nähtav, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. VIII. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku kohustuste mahtu arvestades ei näe ajutine haldur tegevuse jätkamise võimalusi. IX. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest kolmandate isikute vastu, ning võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 55 454 eurot. Seega ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka juhatuse liikme vahi all viibimine, mistõttu on majandustegevus seiskunud, kuid halduri seisukohalt pankrotiolukord on tingitud eeskätt põhivara müügist, mis ühtlasi toimus Võlgniku juhataja vahi all viibimise ajal ning puuduvad andmed, et müügi tulem oleks üleüldse saadud ning kasutatud ettevõtte huvides. Tehingud lähikondsetega nagu sõiduauto järelmaksuga müük, raha ülekandmine ning sularahas väljavõtmine. Haldurile jäi esitamata 18.03.2016.a. tehtud maksuotsus erijuhtude tulumaksu osas, kuid see võib olla seotud eespoolnimetatud asjaoludega, kuivõrd erisoodustus on tulumaksuseaduse § 48 lg 4 kohaselt igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Kõik see viitab vähemalt raskele juhtimisveale pankrotiseaduse mõistes. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste tuvastamiseks tuleks läbi viia raamatupidamisdokumentatsiooni erikontrolli. Tähelepanu väärivad pankrotiolukorra tekkimise ajal toimunud võõrandamistehingud ning lähikondsetega tehtud toimingud. Nimelt 28.10.2015 veoauto ja 08.03.2016 poolhaagise müük. Vastavad müügihinna laekumised ei olnud tuvastatud. Nimetatud vara hetkeseisuga turuväärtuseks võis olla ca 12 000 eurot (10000 + 2000). Küsitavaks jäävad ka sularaha väljavõtted ning nende kasutamine ettevõtte huvides. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti tagatist summas 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistungil 13.09.2016 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui keegi ei tasu kohtu deposiiti tagatist kulude katteks. Kohus avaldas 15.09.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Osaühingu Almaxline pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot kahe nädala jooksul alates teate avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

5(7)

2-16-11039

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku lepingulise esindaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku hinnanguline vara väärtus on ca 2000 eurot, debitoorsed võlgnevused ca 600 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 55454,18 eurot. seega ületavad kohustused oluliselt vara. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustaksid ca 4500 eurot. Võlgnikul ei ole sellises ulatuses vara, et katta pankrotimenetluse kulusid. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 8 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik Osaühing Almaxline ja likvideerida Osaühing Almaxline likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Osaühing Almaxline dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige A B. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks.

6(7)

2-16-11039 Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8,5 tundi. Ajutine haldur palus määrata talle tasuks 680 eurot (s.o 80eur/tunnis), millele lisandub käibemaks. Kulud moodustavad 71 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 680 eurot on põhjendatud täies ulatuses, arvestades ajutise halduri tehtud töö mahtu ja suurust. Samuti on põhjendatud kulude hüvitamine summas 71 eurot, kulud olid vajalikud aruande koostamiseks. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 680 eurot, millele lisandub käibemaks, ja kulude hüvitiseks 71 eurot, millele lisandub käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.