Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2016, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-112794
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi I S vastu võla nõudes
Hagi hind
407,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Placet Group OÜ, rk 11198910, asukoht: Kreutzwaldi 4, Tallinn, esindaja Riho Siil Kostja: I S, ik xxxx, elukoht xxxx
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal I S’il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Placet Group OÜ esitas 15.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 21.07.2016 hagi I S vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.08.2014 Placet Group OÜ-ga xxxx portaalis laenutaotluse 300 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 30 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping üldtingimustega. 19.08.2014 rahuldas Placet Group OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostja laenas hagejalt 300 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 18.09.2014, vastavalt laenulepingu Lisale I (maksegraafik). Käesoleval juhul on tegemist kampaania laenuga, mis tähendab, et krediidi kulukuse määr on null protsenti juhul, kui laenusaaja täidab kokkulepitud tingimusi. Laen tuli tagastada 1 osamaksega: põhiosa 300 eurot ja kampaania tasu 1 euro. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 19.08.2014 xxxx postkontoris. Laenusumma 300 eurot väljastati kostjale ülekandega 19.08.2014. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3. Kuid kostja ei täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi ning ei tagastanud laenu. Lepingu üldtingimuste punkt 4.5. sätestas, et juhul, kui laenusaaja viivitab kampaania laenu tagastamisega, siis ta tagastab kampaania laenu vastavalt üldtingimuste Lisale III. Käesoleval juhul tuleb laen tagastada vastavalt laenulepingu Lisa III-le, ning tasuda ka intressi 15 eurot laenu kasutamise perioodi 30 päeva eest. Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi osamaksete tasumisel, edastas laenuandja kostjale
meeldetuletusi sms-de ja e-posti teel alates oktoobrist 2014. Võlateatis/Meeldetuletus I saadet kostjale 09.10.2014 AS-i Eesti Post vahendusel. Kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud ja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 21.10.2014 saadeti kostjale Võlateatis/Meeldetuletus II. Võlateatis/Meeldetuletuste saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.3. kokkulepitud tasu, vastavalt hinnakirjale 12 + 12 eurot, kokku 24 eurot. 18.11.2014 teatas hageja kostjale, et laenulepingust nr xxxx tulenev nõue on antud menetleda xxxx-le. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 15.1. on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda xxxx-le, milleks on laenuandja poolt xxxx-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel xxxx poolt tuleb laenusaajal nõuded täita xxxx poolt näidatud arvelduskontole. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt (300 eurolt) VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras alates lepingu täitmise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates 19.09.2014 kuni 21.07.2016 summas 44,54 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Edaspidi nõuab hageja seadusejärgset viivist tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.07.2016 VÕS §s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 300 eurot, tasumata laenuintress 15 eurot, nõude menetlemisega kaasnenud kulud (kahju) 24 eurot, eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 44,54 eurot ja viivist tasumata põhinõudelt 300 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.07.2016 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabi kulud 100 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 05.09.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 19.09.2016. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tulenevalt TsMS § 367 teisest lausest mõistab kohus viivise välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 300 eurot, lepingus kokku lepitud intress 15 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 19.09.2014 kuni lahendi tegemiseni 04.10.2016 tagastamata põhivõlalt kokku 49,46 eurot (104 päeva eest 8,15 % aastas, so 6,96 eurot (300 x 0,0815/365x104 päeva); 547 päeva eest 8,05% aastas, so 36,19 eurot (300 x 0,0805/365x 547 päeva); 96 päeva eest 8% aastas, so 6,31 eurot (300 x 0,08/365x 96 päeva)) ning nõude menetlemisega kaasnenud kulu (kahju) 24 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 (tlk 26) ja lisateenuste hinnakirjale (tlk 36). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu (100 eurot) näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samas leiab kohus, et kuivõrd tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, mistõttu peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 160 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.