Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 18.02.2016. a esitas Ergo Elmik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 08.03.2016. a kohtumäärusega kuulutati välja Ergo Elmik'u pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.06.2016. a. 08.08.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 23.08.2016. a määrusega. 13.09.2016. a esitas pankrotihaldur alljärgneva aruande Ergo Elmik'u pankrotimenetluses ning menetlusabi taotluse: 1) Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Ergo Elmik'ul arvelduskontodel järgmised saldod:  * arvelduskonto nr *, mille saldo oli 4,76 eurot;  * arvelduskonto nr *, mille saldo oli 0,68 eurot;  * arvelduskonto nr *, mille saldo oli 0 eurot. Haldur edastas AS-le SEB Pank avalduse, milles lubas deebetkaardiga välja võtta igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, s.o 430 eurot, lisaks ühele koos Ergo Elmik'uga elavale alaealisele lapsele väljamakse 1/3 (a' 143,33 eurot) Vabariigi Valitsuse alampalgast. Pankrotihaldur lubas teha väljamakseid maksimaalselt 570 eurot kuus. Seega ei kuulu AS SEB Pank kontojääk pankrotivara hulka. Ergo Elmik saab Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mis on alates aprillist 2016. a 191,23 eurot netos kuus. Ergo Elmik'ule kuulus 1⁄2 kaasomandi osa korteriomandist asukohaga *, reg.osa nr *, katastri tunnus *. Kohtutäitur Katrin Vellet müüs enne pankroti väljakuulutamist 1⁄2 kaasomandi osa korteriomandist hinnaga 1800 eurot ja kandis 1800 eurot pankrotivara hulka. Seega on väljamakseteks 1804,76 eurot. 2) Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:  Elatis M. S'ile 355 eurot ja M. S'ile 355 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 14.06.2016. a määrus);  Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1182 eurot koos käibemaksuga, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Pärnu Maakohtu 08.03.2016. a määrus);  Pankrotimenetluse kulud (s.h kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti, koopiamasina ja skanneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, panga teenustasud, transpordikulud, jmt): 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 24 eurot, kokku 144 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 23.08.2016. a määrus);  Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha,

mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Ergo Elmik'u pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 80 eurot tunnis:

PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 3140 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigivahenditest ja 1804,76 eurot (ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulud ning pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ning 858,84 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid Ergo Elmik'u pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. 3) Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: haldurile teadaolevalt müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 6) Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur müüs sõiduki vanaraua kokkuostuga tegelevale äriühingule Servik OÜ-le hinnaga 35 eurot, millest arvestati maha teisaldamise kulud summas 25 eurot. Seega laekus pankrotivarasse 10 eurot. 7) Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõuded: ei esitatud. II järgu nõuded: Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno summas 327,42 eurot; Krediidimenetluse Keskus OÜ summas 1091,70 eurot; Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman summas 234,63 eurot; OÜ Eurex Finants summas 1880,40 eurot; Tallinna kohtutäitur Risto Sepp summas 253,06 eurot; M. S. ja M. S. summas 11 617,28 eurot: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet summas 276,99 eurot; Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet summas 555,80 eurot; Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets summas 520,72 eurot; Dominus Inkasso OÜ summas 698,47 eurot;. K.-L. S. summas 2886,99 eurot; K.-L. S. summas 23 530,05 eurot (tingimuslik nõue); Nordea Bank AB Eesti filiaal summas 2432,80 eurot; Nordea Bank AB Eesti filiaal summas 50 368,20 eurot (tingimuslik nõue); Swedbank AS summas 4120,91 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused AS summas 3724,79 eurot; Lindorff Eesti AS summas 3630,56 eurot; Julianus Inkasso OÜ summas 2441,47 eurot;

Krediidikassa AS summas 689,73 eurot. III järgu nõuded: ei esitatud. 8) Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Ergo Elmik ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Ergo Elmik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Ergo Elmik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on Ergo Elmik pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist 191,23 eurot netos kuus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 15.06.2016. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.05.2016. a, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 31.08.2016. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.08.2016. a, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kahel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski

võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Samas informeerib haldur kohut selles, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. M. S'i ja M. S'i nõue põhineb Harju Maakohtu 13.07.2015. a otsusele, millega Ergo Elmik'ult mõisteti välja igakuine elatis 355 eurot lastele M. S'ile ja M. S'ile alates 01.07.2013. a. 13) Taotlus menetlusabi andmiseks: Nähtuvalt eeltoodust ei jätku Ergo Elmik'u pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ergo pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu on vahendite puudumisel täielikult haldurile väljamaksmata. Ergo Elmik’u pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. Tasust 858,84 eurot on vahendite puudumisel väljamaksmata. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Seetõttu taotleb pankrotihaldur Ergo Elmik'u nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks kokku summas 858,84 eurot. Tasust 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 382,44 eurot peab Ergo Elmik tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11, § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur:

Vabastada Ergo Elmik pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest; Kohustada Ergo Elmik'ut tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku summas 382,44 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; Vabastada Ly Müürsoo (isikukood *) Ergo Elmik'u pankrotihalduri kohustustest; Otsustada Ergo Elmik'u kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada Ergo Elmik'ut ennast täitma usaldusisiku kohustusi; Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada raugemisega ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 kohaselt peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus Ergo Elmik'u pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud. Ergo Elmik'ule kuulus 1⁄2 kaasomandi osa korteriomandist asukohaga *, reg.osa nr *, katastri tunnus *. Kohtutäitur Katrin Vellet müüs enne pankroti väljakuulutamist 1⁄2 kaasomandi osa korteriomandist hinnaga 1800 eurot ja kandis 1800 eurot pankrotivara hulka. E. Elmik arvelduskontodel oli pankroti väljakuulutamise seisuga järgmised saldod: *-is arvelduskonto nr *, 4,76 eurot; * arvelduskonto nr *, 0,68 eurot; * arvelduskonto nr *, 0 eurot. Haldur edastas AS-le SEB Pank avalduse, milles lubas deebetkaardiga välja võtta igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, s.o 430 eurot, lisaks ühele koos Ergo Elmik'uga elavale alaealisele lapsele väljamakse 1/3 (a' 143,33 eurot) Vabariigi Valitsuse alampalgast. Pankrotihaldur lubas teha väljamakseid maksimaalselt 570 eurot kuus. Seega ei kuulu AS SEB Pank kontojääk pankrotivara hulka. Eeltoodust nähtuvalt laekus pankrotivarasse kokku 1800 eurot, millest on makstud Pärnu Maakohtu 08.03.2016.a määruse alusel elatis alaealistele lastele M. S'ile 355 eurot ja M. S'ile 355 eurot ning kaetud osaliselt pankrotihalduri tasu ja kulud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on E. Elmik pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist netos 191,23 eurot kuus. Seega E. Elmik'u pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Halduri tasu PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule 13.09.2016. a taotluse määrata pankrotihalduri tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku seega 1104 eurot. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud E. Elmik'u pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis Halduri tasu katteks ei jätku pankrotimenetluses vahendeid 858,84 euro ulatuses, mistõttu palub haldur 858,84 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et PankrS § 65 lg 11 teise lause tähenduses kohus ei ole kohustatud, kuid kohus võib pankrotihalduri taotlusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata menetlusabi andmise. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusabi andmine kogu saamata jäänud halduri tasu ulatuses, s.o summas 858,84 eurot, kuna menetlusabi eesmärgiks ei saa olla pankrotimenetluse kulude hüvitamine riigi vahendite arvelt märkimisväärselt suures ulatuses arvestades kogu pankrotimenetluse kulude mahtu. Seetõttu kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo halduritasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr *), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihalduri tasust 382,44 eurot jätta Ergo Elmik'u kanda ja välja mõista Ergo Elmik'ult OÜ Sentire MK kasuks, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu tuleb Ergo Elmik'ul tasuda OÜ-le Sentire MK hiljemalt kuue kuu jooksul arvates Ergo Elmik'u kohustustest vabastamise menetluse lõppemisest. E. Elmik on võlgnikuna andnud nõusoleku kinnitada pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 1104 eurot koos käibemaksuga ja leidis, et nimetatud tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Halduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Ergo Elmik'i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine ning võlausaldajad koosolekule ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt peab võlgnik Ergo Elmik ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. Vastavalt PankrS § 172 lg 2 usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus edastab usaldusisikule koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis esitada usaldusisikul täidetuna igal järgneval viiel aastal Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne esitada kohtule hiljemalt 2. oktoobriks 2017. a. Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Seega tuleb võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulust 75% kanda vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule võlausaldajatele. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.