lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-4175/9

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-4175/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
757
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-26-4175

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

S. J. hagi D. J. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

31.märtsil 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

S. J. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) D. J. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja:

RESOLUTSIOON

1.Lahutada S. J. ja D. J. abielu, mis on sõlmitud 10.06.2006.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 172.

Jätta pärast abielulahutust S. J.le perekonnanimi „J.“.

3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tagastada S. J.le (arvelduskontole nr EEXXX) pool (1/2) 20.02.2026 Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust (100 eurot) ehk 50 (viiskümmend) eurot.

Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.20.02.2026.a.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub S. J. lahutada tema ja D. J. 10.06.2006.a Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos ega pea ühist majapidamist alates 19.01.2026. Hageja elab osa aega koos lapsega oma vanemate juures ning osa aega (kui kostja on reisil ja eemal) poolte senises ühises elukohas. Ühist majapidamist ja pereelu ei ole. Hageja on kindlal seisukohal, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Seni ei ole õnnestunud perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, kuna kostja ei ole andnud nõusolekut abielu lahutamiseks ega ole allkirjastanud lahutamise avaldust.
2.Kohtuistungil jäi S. J. abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et otsus on kaalutletud ja kindel. Hageja väitel on kostja kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda ning abielusuhete taastamine võimalik enam ei ole. Pärast abielu lahutamist soovib hageja jätta endale perekonnanime „J.“.

KOSTJA SEISUKOHT

3.D. J. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega ja leidis, et kui naine on nii otsustanud, siis tema vastu ei vaidle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. D. J. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. S. J. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. D. J. nõustus abielu lahutamisega ja kinnitas, et kui naine on nii otsustanud siis tema vastu ei vaidle. Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtuistungil saadud vahetu mulje põhjal leiab kohus, et pooltel puudub huvi abielu jätkamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei soovi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Kohus lahutab poolte abielu

7.Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. S. J. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „J.“.
8.Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2). Menetluskulude jaotus
9.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
10.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral. Kuivõrd pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest, tagastab kohus S. J.le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100/2). S. J. esitas avalduse, milles taotles poole riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval