Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule

eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused Hagi aluseks on COOP Finants AS ja kostja vahel 25.10.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx, Placet Group OÜ ja kostja vahel 20.12.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx ja 18.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. -

COOP Finants AS ütles 31.08.2017 erakorraliselt lepingu üles, millest tulenevalt muutus kogu nõue sissenõutavaks. Arvestusega, et nõue muutus kõige varasemalt 31.08.2017 sissenõutavaks, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 01.09.2017. Placet Group OÜ ütles lepingu nr SR474306 erakorraliselt üles 16.05.2017, millest tulenvalt muutus kogu nõue sissenõutavaks. Arvestusega, et nõue muutus kõige varasemalt 16.05.2017 sissenõutavaks, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 17.05.2017. Placet Group OÜ ütles lepingu nr xxxx erakorraliselt üles 02.08.2017, millest tulenvalt muutus kogu nõue sissenõutavaks. Arvestusega, et nõue muutus kõige varasemalt 02.08.2017 sissenõutavaks, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 03.08.2017.

Hageja esitas 29.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks. Seega oli maksekäsu avalduse esitamise hetkeks kohustuste sissenõutavaks muutumisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja sellest lähtudes võiks nõue olla aegunud. Samas tuleb arvestada ka aegumise katkemise regulatsiooniga. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja tõi 13.03.2026 (dtl 124-129) seisukohas esile, et kostja on lepingust nr xxxx tuleneva kohustuse katteks teostanud hagejale makseid perioodil 22.06.2018-10.02.2023, lepingust nr xxxx tuleneva kohustuse katteks perioodil 23.08.2017-11.01.2023 ja lepingust nr 31002194889 tuleneva kohustuse katteks perioodil 10.10.2017-10.03.2022. Seega on aegumine igakordselt katkenud igakordse osamakse tasumisel. Lepingu nr xxxx alusel on viimane osamakse tehtud 10.02.2023, mis tähistab viimast aegumise katkemist. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ca 1 kuu pärast viimast makset, ei ole nõue aegunud. Lepingu nr SR474306 alusel on viimane osamakse tehtud 11.01.2023, mis tähistab viimast aegumise katkemist. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ca 2 kuud pärast viimast makset, ei ole nõue aegunud. Lepingu nr xxxx alusel on viimane osamakse tehtud 10.03.2022, mis tähistab viimast aegumise katkemist. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ca 1 aasta pärast viimast makset, ei ole nõue aegunud. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, millised konkreetsed andmed võeti aluseks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Kohus kohustas hagejat 06.02.2026 kohtunõudega (dtl 134-138) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise 2/3

põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 06.02.2026 kohtunõudes, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata. Hageja 02.03.2026 seisukohas täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei ole krediidiandjad lepingute sõlmimisel kogunud andmeid, mille põhjal hinnata kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 403 4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu nr xxxx alusel laenu 3345,72 eurot ning on teostanud tagasimakseid krediidiandjale 2021,31 eurot ja hagejale 1143 eurot, kokku 3164,31 eurot. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates lepingu lõppemisest 21.07.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu nr SR474306 alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning on teostanud tagasimakseid laenuandjale 715,02 eurot ja hagejale 875 eurot, kokku 1590,02 eurot. Lepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu 600 eurot ning on teostanud tagasimakseid laenuandjale 490 eurot ja hagejale 555 eurot, kokku 1045 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal ümberarvestuse kohaselt lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevat võlga hageja ees ning kohus jätab nende lepingute alusel esitatud nõuded rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on tegemist rahalise nõudega hagiga, milles hagi rahuldati üksnes osaliselt. Maakohus rahuldas hageja põhinõude ja viivisenõude osaliselt, intressi- ja haldustasu nõude jättis kohus täielikult rahuldamata. Eelnimetatud asjaoludel on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus need rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.