OÜ Rest Art Group hagi OÜ EfTEN SPV7 vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ EfTEN SPV7 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
109 328,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Rest Art Group (registrikood 10921913), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja: OÜ EfTEN SPV7 (registrikood 12307838), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Kuldar-Jaan Torokoff
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17. juuni 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja OÜ EfTEN SPV7 kanda.
Välja mõista OÜ-lt EfTEN SPV7 apellatsioonimenetluse kulude katteks 1352,94 eurot OÜ Rest Art Group kasuks.
5.OÜ-l EfTEN SPV7 tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Rest Art Group esitas 16.10.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ EfTEN SPV7 vastu, kahjuhüvitise 101 621,24 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 362,70 eurot, mis on hagi esitamise seisuga arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-21939 tunnustatud põhinõude täitmata osalt, samuti sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Combinent 28.04.2010 üürilepingud, millega OÜ Combinent andis hagejale üürile poe- ja laoruumid. Üürilepingute sõlmimise järgselt lepiti suuliselt kokku üürilepingu kirjalikult fikseeritud üüri vähendamises.
3.Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid 01.07.2012 üle kostjale. Kuna kostja ei tunnistanud hageja ja endise üürileandja vahel sõlmitud suulist üüri vähendamise kokkulepet ja hageja keeldus esialgu selles suuruses üüri tasumast, ütles kostja üürilepingu üürivõla põhjendusel 06.09.2012 üles ja asus 07.09.2012 teostama pandiõigust. Kostja võttis oma valdusesse poe- ja laoruumi koos kogu kaubaga ning müüs kauba enampakkumisel OÜ-le Survisor.
4.Hageja esitas 08.05.2013 kostja vastu maakohtusse hagi, millega nõudis kostja poolt OÜ-le Survisor võõrandatud kauba ja inventari väärtuse hüvitamist ning kauba müügist saamata jäänud tulu hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-21939 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise hagejale kuulunud kauba ebaseadusliku pantimise ja võõrandamise eest 97 441,87 eurot.
5.Lisaks hagejale kuulunud kaubale pidas kostja pandiõiguse teostamisel kinni ka kolmandate isikute omandis olnud kaupu, mille hageja oli omandanud omandireservatsiooniga müümiseks või mis olid antud hageja laoruumi hoiule.
6.Kolmandad isikud OÜ Donum, OÜ Baila Games, OÜ Deco De ja OÜ Joy Grupp loovutasid hagejale kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja poolsest neile kuulunud kaupade kinnipidamisest, enda valdusesse võtmisest ja/või käsutamisest, sh võõrandamisest. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-21939, et kostja võttis ära ja müüs OÜ-le Donum ja OÜ-le Joy Grupp kuulunud sisustuskaupu väärtuses 46 727,51 euro, OÜ-le Deco De kuulunud hageja ruumides hoiustatud kaubad väärtuses 30 930,73 eurot ja OÜ-le Donum ja OÜ-le Bail Games kuulunud vara väärtuses 23 963 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt talle loovutatud nõuete osas kahjuhüvitist 101 621,24 euro väärtuses.
7.Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvalt viivist tsiviilasjas nr 2-13-21939 väljamõistetud summa tasumata osalt. Hagiavalduses hageja viivist ei
nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-13-21939 on hagejal aga alus nõuda kostjalt ka kohtute poolt tunnustatud nõudelt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest selles asjas, so 08.05.2013. Seisuga 15.07.2015, kui kostja tasus hagejale 97 441,87 eurot, oli kostja viivisevõlgnevus 17 683,70 eurot. Hageja arvestas tasutud summa esmalt viivise ja seejärel põhikohustuse katteks, misjärel on kostja põhivõlgnevus hageja ees veel 17 683,70 eurot. Sellelt kogunenud viivis hagi esitamise seisuga 16.10.2015 on 362,70 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Hageja nõue on aegunud. Kui kostja teostas pandiõigust õigusvastaselt ja tekitas sellega kahju, tuleb kahju tekitamise hetkena käsitleda 07.09.2012, mil kostja võttis müügi- ja laopinna ühes seal asuvate asjadega oma otsesesse valdusesse. Nõuded loovutanud isikud pidid olema hiljemalt septembris 2012 kahju tekitamisest teadlikud. Hageja nõuded aegusid seega hiljemalt 01.10.2015, hagiavaldus on esitatud 16.10.2015 ehk hilinenult.
10.Hageja ei ole tõendanud deliktinõude eelduste täidetust. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduse lisades loetletud asjad kuuluvad nõuded loovutanud isikutele ega seda, et pandiõiguse teostamisel pidas kostja kinni kahjunõude aluseks olevad esemed. Samuti on tõendamata kahju suurust. Tõenditena esitatud saatelehed, aktid ja tabelid hageja väiteid ei tõenda. Ebaõige on hageja seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-13-21939 tehtud maakohtu otsusega on siduvalt tuvastatud kostja poolt ruumidest ära võetud vara koosseis ja selle väärtus.
11.Kuna hageja väidete kohaselt on asjad tema otsesest valdusest välja läinud ebaseaduslikult, ei saanud OÜ Survisor 18.10.2012 müügilepinguga asjade suhtes omandiõigust (AÕS § 95 lg 3 lause 2). Järelikult ei ole hageja väidetud kolmandad isikud asjade omandist ilma jäänud ja nad ei saa kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada.
12.Alates 29.05.2013 on kaup uuesti kostja otseses valduses ja hagejal on võimalik saada asjad enda valdusesse tagasi. Sellest tulenevalt on kauba omanike kahjunõue VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 kohaselt välistatud, sest kostja on valmis esimesel võimalusel asjad õigustatud isikutele üle andma (3-2-1-8-08). Kostja on korduvalt asju hagejale tagasi pakkunud, kuid hageja on sellest põhjendamatult keeldunud, öeldes, et tal pole kauba vastu enam huvi. Seega isegi kui kahjunõue oleks põhjendatud, tuleb seda vähendada nullini hageja vastuolulise käitumise tõttu. Kogu väidetav kahju oleks ja on endiselt asjade vastuvõtmisega välditav.
13.Isegi kui lähtuda tsiviilasjas nr 2-13-21939 tehtud lahendist, tuleb kahjunõuet vähendada vähemalt 12 690,63 euro võrra. Ringkonnakohus leidis, et 12 133,49 euro ulatuses ei asunud hageja väidetud kaubad pandiõiguse teostamise hetkel üüripinnal, vaid tarniti hagejale pärast 06.09.2012 või hageja teistesse kauplustesse. OÜ Baila Games saatelehtedel nr 12055, 12059 ja 12019 märgitud kaubad tarniti saatelehtede järgi teistesse kaubanduskeskustesse. Seega ei asunud kaubad väärtuses 557,14 eurot pandiõiguse teostamise ajal üüripinnal.
14.Hageja viivisenõue on alusetu. Hageja ei nõudnud tsiviilasjas nr 2-13-21939 viivise tasumist. Ringkonnakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjusel, et hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist. Seega lahendas ringkonnakohus kahju hüvitamise nõude lõplikult ega mõistnud kostjalt viivist välja. Järelikult ei ole hagejal alust arvestada kostja poolt jõustunud kohtuotsuse täitmiseks tehtud makset esmalt viivise ja alles seejärel põhinõude katteks. Kostja täitis kohustuse täielikult. Kostjalt viivise nõudmine on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole viivisenõuet maksma pannud pikema aja jooksul, on käitunud
vastuoluliselt ja loonud võlgnikule mulje, et ta ei kavatse viivist nõuda (3-2-1-100-07). Esmakordselt nõudis hageja kostjalt viivist siis, kui kostja küsis kohtuotsuse täitmiseks pangarekvisiite. Hageja käitumise vastuolulisust näitab ka see, et esmakordselt viivise nõude esitamisel esitatud viivisearvestus erines oluliselt hagis esitatud arvestusest ja see, et ta keeldub asjade tagasi võtmisest, kuid nõuab samas nende eest kahjuhüvitist. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 101 183,62 eurot, viivise 5467,38 eurot ja alates 18.06.2016 viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ülejäänud osas (viivis tsiviilasja nr 2-13-21939 otsusega välja mõistetud kahjuhüvitiselt) jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda ja määras hageja maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 7069,43 eurot ning kostja maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 125,93 eurot. Kohus mõistis pärast tasaarvestust kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 6943,50 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
16.Menetlus 437,62 euro nõude osas on lõpetatud seoses asjaoluga, et hageja võttis omaks, et OÜ Baila Games saatelehtedel nr 12055, 12059 ja 12019 märgitud kaubad on tarnitud teistesse kaubanduskeskustesse ja omandiõiguse rikkumine on välistatud.
17.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: 28.08.2010 sõlmisid hageja ja OÜ Combinent äriruumi üürilepingud nr 30187 ja nr 30188 poe- ja laoruumi üürimiseks; 01.07.2012 läksid OÜ-ga Combinent sõlmitud üürilepingud üle kostjale; kostja ütles väidetava üürivõlgnevuse tõttu hagejaga üürilepingud üles 06.09.2012 ja teostas pandiõigust, võttes oma valdusesse poe- ja laoruumi koos selles olevate asjadega ning müüs asjad 18.10.2012 enampakkumisel OÜ-le Survisor; kostja pandiõiguse teostamine oli õigusvastane; hageja esitas 08.05.2013 kostja vastu maakohtusse hagi ja 01.04.2015 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega mõisteti kostjalt õigusvastase pandiõiguse teostamise tõttu hageja kasuks välja kahjuhüvitis 97 441,87 eurot; 15.07.2015 tasus kostja hagejale 97 441,87 eurot selgitusega „vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusele tsiviilasjas nr 2-13-21939“; OÜ Donum, OÜ Joy Grupp, OÜ Deco De ja OÜ Baila Games loovutasid hagejale nõuded kostja vastu, mis tulenevad kaupade kinnipidamisest, enda valdusesse võtmisest ja/või käsutamisest, sh võõrandamisest.
18.Hageja nõue ei ole aegunud. Kuna kahju hüvitamise nõue tuleneb omandiõiguse, mitte valduse rikkumisest, on rikkumise ajahetk 18.10.2012, kui kostja võõrandas kaubad müügilepinguga kolmandale isikule, mitte 07.09.2012, kui kostja teostas pandiõigust. Seega ei saanud nõude aegumistähtaeg alata enne 18.10.2012 ja 16.10.2015 esitatud hagi on esitatud enne kolme aasta möödumist.
19.Õige ei ole kostja käsitlus, et nõude loovutajatele ei ole kahju tekkinud, sest nad ei ole asjade omandist ilma jäänud. Kostja sõlmis 18.10.2012 OÜ-ga Survisor müügilepingu, mille p-s 1 leppisid pooled kokku üüripinnal asunud tervikvara müügis ja p-s 3 kinnitasid, et asjade valdus on enne lepingu sõlmimist ostjale üle antud. Omandiõiguse kaotuse tõttu puudub alus väiteks, et hageja ei saa kahju hüvitamise nõuet maksma panna ja et ta peaks esmajoones nõudma asjade väljaandmist. Samal põhjusel puudus hagejal vajadus anda kostjale kahju hüvitamise eeldusena täiendavat tähtaega asjade väljaandmiseks või tõendamiseks, et tähtaja määramine kahju hüvitamiseks ei ole erandina vajalik. Omandi kaotuse tõttu puudub samuti vajadus analüüsida küsimust, kas hageja võib olla kaotanud
huvi kaupade tagastamise vastu. Põhjendatud on kohene kahju hüvitamine. Samuti ei ole vajadust hinnata, kas hageja oli hiljem kaupade tagasivõtmisest keeldumisel ise kahju tekkimises süüdi ja oleks saanud kahju vähendada. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja tegi endast oleneva selleks, et panti võetud asjad enne nende võõrandamist tagasi saada ja sellega kahju tekkimist vältida.
20.Hageja on tõendanud omandiõiguse rikkumise, st selle, et kaubad, mille omandiõiguse kaotamise eest hüvitist nõutakse, olid pandiõiguse teostamise hetkel üüripinnal. Tsiviilasja nr 2-13-21939 kohtuotsuses, mis on dokumentaalseks tõendiks käesolevas asjas, loeti tõendatuks pandiõiguse teostamise ajal kaupluses olevate asjade koosseis ja laoseis, kusjuures hageja kahju hüvitamise nõue kolmandatele isikutele (sh nõude loovutajatele) kuulunud kaupade müügist hagejal saamata jäänud tulu osas rahuldati. Seega tuvastas kohus üüripinnal olevate asjade koosseisu ja nende väärtuse. Samad tõendid samade asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud ka käesolevas asjas. Tsiviilasjas nr 2-13-21939 ei vaielnud kostja vastu äravõetud asjade koosseisule (st võttis teises tsiviilasjas asjade koosseisu aluseks olevad asjaolud omaks), vaid asjade väärtusele. Tõendeid kogumis hinnates ei saa käesolevas asjas asuda teistsugusele järeldusele. Nõustuda ei saa kostja väitega, et esitatud saatelehtede ja laoseisu aruande väljatrükid ei ole usaldusväärsed tõendid. Hagejal ei ole võimalik teistsuguste tõenditega üüripinnal olevate asjade koosseisu ega laoseisu tõendada. Lisaks esitas hageja kaupade omandamise tõendamiseks arved ja maksekorraldused, mis haakuvad väljatrükkidega.
21.Hageja esitas laoseisu raamatupidamisliku aruande, mis kajastab üüripinnal olevate asjade koosseisu pandiõiguse teostamise ajal. OÜ Donum omandas kaubad aastatel 2011-2012 erinevatelt müüjatelt. Omandiõigust kaupadele tõendavad arved, saatelehed ja maksekorraldused. OÜ Joy Grupp omandas kaubad OÜ-lt Deco De. Omandiõigust kaupadele tõendavad arve ja maksekorraldus. OÜ Baila Games kaubad olid enda toodetud ja olid äriühingu omandis alates nende valmistamisest. OÜ Deco De omandiõigus kaupadele on tõendatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja juhatuse liikme Triin Kaljuvere kinnitusega, et 09.08.2012 kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud kaup oli olemas üüripinnal ja kuulus äriühingule. Iga kaubaartikli juures on viidatud arve numbrile ja tasumise kuupäevale ning märgitud andmed sisseostmise kohta. Kauba eest tasumine on tõendatud panga väljavõtetega. OÜ Deco De juhatuse liikme koostatud kinnitus ja tabelid on hinnatavad dokumentaalse tõendina (3-2-1-74-11). Samuti on esitatud käesoleva ajani säilinud OÜ Deco De lepingupartneri arved. Seega on OÜ-le Deco De kuuluva kauba kogus ja koosseis tõendatud.
22.Hageja esitas piisavalt tõendeid oma nõude rahuldamiseks. Kostja vastuväited üüripinnal olevate asjade koosseisu ja omandiõiguse kohta on paljasõnalised. Asjade väärtuse tuvastamisel on põhjendatud lähtuda hageja poolt kaupade väärtuse kohta esitatud tõenditest. Hageja esitatud tõendid kaupade maksumuse kohta pandiõiguse teostamise ajal on kooskõlas VÕS § 307 lg-ga 1 ajaliselt kohased. Kostja esitatud OÜ ValueExpert tõendist nähtuv asjade väärtus 04.06.2014 seisuga ei ole vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Kostja tõendi sisu annab alust ka selle usaldusväärsuses kahtlemiseks. Asjade väärtust kajastab laoseisu aruanne. Üüripinnal olnud OÜ Donum ja OÜ Joy Grupp olevate asjade väärtus on 46 727,51 eurot, OÜ Deco De asjade väärtus on 30 930,73 eurot. Lisaks sisustuskaupadele ja hoiule antud kaupadele on ülejäänud hageja ruumides olevate asjade väärtus 23 525,38 eurot, millest on maha arvestatud OÜ Baila Games saatelehtedel nr 12055, 12059 ja 12019 märgitud kaubad summas 437,62 eurot, mis on teistesse kaubanduskeskustesse tarnitud OÜ Baila Games asjade väärtus.
23.Kuna tegemist oli asjade omandireservatsiooniga, siis väited valdaja omandiõiguse eelduse kohta ei ole asjakohased. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ei olnud üüripinnal asuvate vaidlusaluste asjade omanikuks.
24.Kahjuhüvitis ei kuulu vähendamisele 12 690,63 euro osas. OÜ Donum, OÜ Joy Grupp ja OÜ Deco De kaubad toodi üüritud ruumidesse enne 06.09.2012. Kostja ise väitis tsiviilasjas nr 2-13-21939, et kaubad, mis toodi hageja ruumidesse pärast 06.09.2012 kuulusid OÜ-le Entertainex ja SIA-le Funky Fish Baltic. Seega ei nõua hageja hüvitist asjade eest, mis ei saanud olla pandiõiguse teostamise ajal üüritud ruumides.
25.Hageja kahjuhüvitamise nõue kuulub seega rahuldamisele summas 101 183,62 eurot koos viivisega vastavalt nõudele alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja õigusvastase tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Asjade kaotsiminekuga on tekkinud otsene varaline kahju. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süü puudumist ja seega vastutab tekkinud kahju eest.
26.Hageja nõue tsiviilasjas nr 2-13-21939 väljamõistetud kahjuhüvitiselt 17 683,70 eurolt viivise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja on viivise nõudeõiguse kaotanud ja kostja poolt 15.07.2015 tehtud makse tuleb lugeda põhinõude katteks. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hagejal oli kahjuhüvitiselt õigus arvestada seadusjärgset viivist, samas ei kasutanud hageja seda õigust tsiviilasja nr 2-13-21939 menetluses ja seda on menetluskulude jaotamisel arvesse võetud. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud (3-2-1-137-06 ja 3-2-1-70-03). Käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, millest järelduvalt ei ole hageja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. Hageja käitumisest jääb mulje, et ta on oma nõudest loobunud. Selline mulje jäi ka tsiviilasja nr 2-13-21939 menetlenud kohtule. Hageja teadis, et kohtumenetluses jäeti menetluskulud viivise puudumise tõttu välja mõistmata. Vaatamata sellele asus hageja viivist nõudma kostja poolt makse tegemisel. Hageja sellisest käitumisest saab järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi ja tema eesmärgiks oli tekitada hagejale kahju.
27.Arvestades hageja hagist loobumise ja hagi rahuldamata jätmise ulatust, jäävad menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda. Kuna poolte esindajad on kohtuistungil vastaspoole menetluskulude taotlusega seotud asjaolud omaks võtnud, ei kontrolli kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena (6296,25 x 2%) 125,93 eurot ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (7213,70 x 98%) 7069,43 eurot. Pärast tasaarvestust kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 6943,50 eurot (käibemaksuta) koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Apellatsioonkaebus
28.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tühistatud osas lahendamiseks tagasi maakohtule.
29.Maakohus võttis põhjendamatult asja materjalide juurde hageja hilinenult esitatud tõendid. Kohus andis hagejale omandiõiguse tõendamiseks tähtaja kuni 08.12.2015, mida pikendas kuni 18.12.2015. OÜ Deco De omandiõiguse tõendamiseks esitas hageja tõendid alles 13.05.2016. Kostja esitas viimasel kohtuistungil 26.05.2016 vastuväite tõendite hilinenult
esitamisele, kuid maakohus võttis tõendid siiski asja materjalide juurde, märkides, et kostjal on võimalik võtta tõendite osas seisukoht kohtuistungil. Maakohus tugines otsuse tegemisel 13.05.2016 esitatud tõenditele.
30.Kostja esitab maakohtu tegevuse kohta TsMS § 333 kohase vastuväite ja palub jätta hilinenult esitatud tõendid asja lahendamisel arvestamata. Tõendid esitati viiekuulise hilinemisega ja selleks puudus mõjuv põhjus. Samuti ei andnud maakohus kostjale võimalust tõenditele kirjalikke vastuväiteid esitada. Arvestades esitatud dokumentide mahtu (76 lehekülge), ei ole võimalus istungil kohapeal arvamust avaldada. Hageja kuritarvitas oma menetlusõigusi ning eksitas kohut ja kostjat, kui esitas mahukad tõendid viimasel hetkel, pärast eelmenetluse lõppu. Varem väitis hageja, et kõik tõendid on kostja valduses olevas arvutis, mille väljanõudmist ta taotles ja seoses millega kuulati üle ka tunnistajad.
31.Maakohus leidis otsuses vääralt, et haginõuded ei ole aegunud ja et valduse äravõtmise hetk kahju tekitamise ja aegumise seisukohalt tähendust ei oma. Väidetava kahju tekitamise hetk oli 07.09.2012, mil kostja võttis hagejalt ära vaidlusaluste asjade valduse. Siis jäid hageja (ja omanikud) asjadest ilma ja nende hilisem võõrandamine ei muuda asjade valduse äravõtmise kui kahju tekitamise hetke. Hageja koostööpartnerid pidid väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust igal juhul teada saama hiljemalt septembrikuus 2012. Järelikult aegusid kahjunõuded hiljemalt 01.10.2015.
32.Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt märgib kohus, et aegumise seisukohalt on oluline omandiõiguse rikkumise ajahetk, millena käsitleb asjade võõrandamist 18.10.2012, samas leiab, et kostjapoolne omandiõiguse rikkumine seisnes pandiõiguse lubamatus teostamises ja asjade müümises ning kahju suurus tuleb kindlaks teha asjade kinnipidamise seisuga. Seega leiab maakohus ka ise, et kostja rikkus hageja koostööpartnerite omandiõigust (ja tekitas kahju) juba pandiõiguse lubamatu teostamise, st panditud asjade valduse õigusvastase äravõtmisega. Omandiõiguse sisuks on ka õigus asja vallata.
33.Maakohus jagas poolte vahel valesti tõendamiskoormuse. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostja ei täitnud tal lasuvat tõendamiskohustust. Deliktinõude puhul peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostjal on õigus tugineda tõendamatuse vastuväitele ja ta ei pea tõendama, et vaidlusalused asjad kuulusid koostööpartnerite asemel kolmandatele isikutele või et asjad ei asunud 07.09.2012 seisuga üüripinnal. Hageja ei ole isegi selgitanud, milliste konkreetsete asjade eest ta kahjuhüvitist nõuab, vaid lähtub nõude esitamisel üksnes abstraktsest varakogumist.
34.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja koostööpartnerite omandiõigus on tõendatud. Samuti jättis kohus käsitlemata kostja väited iga koostööpartneri omandiõiguse kohta, et hageja esitatud arved, saatelehed ja maksekorraldused ei tõenda omandiõigust. Maakohtu järeldused on lakoonilised ja põhjendamata. Otsusest ei nähtu, milline konkreetne arve, saateleht ja maksekorraldus tõendab koostööpartneri omandiõigust millisele konkreetsele asjale ja millise konkreetse laoseisu aruande väljatrükiga vastav arve ja maksekorraldus ühtivad. Kohus viitab üldsõnaliselt mitmesajaleheküljelistele saatelehtedele ja arvetele, sidumata samas saatelehtedel ja arvetel kajastatud asju haginõuetega. Otsus lähtub seega hageja tõendamata väidetest.
35.Hageja ei tõendanud, et asjad asusid pandiõiguse teostamise hetkel üüripinnal. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja võttis tsiviilasjas nr 2-13-21939 asjade koosseisu omaks. Kostja vaidles hageja kahjunõudele vastu täies ulatuses, mh põhjusel, et hageja kahjunõue oli tõendamata. Maakohus mõistis kahjuhüvitise välja varakogumi eest, kuid ei tuvastanud konkreetseid asju, mille eest kostja on kohustatud kahju hüvitama. Maakohus jättis
käsitamata kostja viited, et asjaõigused saavad tekkida ainult kindlaksmääratud üksikute õigusobjektide suhtes ja deliktiõigus ei kaitse vara kui sellist, vaid üksnes konkreetseid õigushüvesid. Hageja on tõenditena esitanud allkirjastamata arveid ja saatelehti, kuid ei ole isegi selgitanud, millised konkreetsed asjad asusid pandiõiguse teostamise hetkel üüripinnal. Hageja nõuab kahju seega määratlemata varakogumi eest. Maakohus tugines seejuures ebaõigesti laoseisu aruandele, kuna see kajastab asjade koosseisu mitte 07.09.2012, vaid hilisema aja seisuga, kui hageja üüripinda ei kasutanud.
36.Hageja ei tõendanud väidetava kahju suurust. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited, et hageja esitas asjade väärtuse kohta üksnes enda koostatud tabelid, nimekirjad ja aktid, kuhu hageja on ise sisestanud asjade väidetava väärtuse. Selliselt ei ole väärtuse kujunemine kontrollitav. Aktid võivad olla käsitatavad poole kirjaliku seletusena, mis ei ole hagimenetluses tõendiks. Kostja esitas asjade väärtuse tõendamiseks OÜ ValueExpert hinnangu, mille usaldusväärsuses maakohus põhjendamatult kahtles. OÜ ValueExpert hindas asjade väärtust vahetu visuaalse ülevaatuse käigus ja eksperdi esitatud hinnang summas 12 284,17 eurot (käibemaksuta) on loogiline arvestades, et valdavas osas on tegemist nn pudikaubaga (võtmehoidjad, joogikõrred, mängukaardid, täringud jms). Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et 18.10.2012 müügilepingus kokku lepitud asjade müügihind 12 500 eurot kinnitab samuti eksperdi hinnangu paikapidavust. Maakohus tugines kahju ulatuse kindlakstegemisel VÕS § 132 lg-le 1, viidates, et kostja peab hüvitama uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid uute samaväärsete asjade soetamise kulude kohta. Ka maakohtu otsusest ei nähtu mis tahes põhjendusi selle kohta, millistele tõenditele tuginedes leidis maakohus, et uute samaväärsete asjade soetamise kulu on kokku 101 183,62 eurot. Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel üksnes hageja paljasõnalisest väitest. Maakohus jättis tähelepanuta, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb VÕS § 132 lg 1 kohaldamisel määrata hüvitatav kahju kindlaks võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega oleks tulnud aluseks võtta kostja tõendis esitatud hinnang.
37.Koostööpartnerid ei jäänud 18.10.2012 müügilepingu tulemusena väidetavast omandiõigusest ilma. Maakohus jättis käsitamata kostja vastuväite, et kuna asjad läksid hageja valdusest välja tema tahte vastaselt, ei saanud OÜ Survisor heauskselt asju omandada (AÕS § 95 lg 3). Tegelikult ei olnud OÜ Survisor ka heauskne, kuna teadis hageja nõudest. Igal juhul taastus koostööpartnerite omandiõigus nende tagasiostmisega kostja poolt 29.05.2013. Asjad on kostja valduses ja kostja on neid hagejale korduvalt tagasi pakkunud, millest hageja on keeldunud, mis annab aluse vähemalt kahjuhüvitise vähendamiseks. Omandiõiguse kaotuse faktile tuginev kahjunõue on seetõttu tervikuna alusetu.
38.Kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole kooskõlas ka VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga ja võib viia hageja (koostööpartnerite) rikastumiseni. Hageja koostööpartneritel säilib õigus nõuda asjad kostjalt välja. TsÜS § 155 lg 2 järgi selline väljaandmisnõue ei aegu.
39.Isegi kui põhinõude olemasolu jaatada, on kahjuhüvitiselt arvestatav viivisenõue aegunud. Lisaks on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
42.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus võttis põhjendamatult asja juurde hageja hilinenult esitatud tõendid. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja põhistas, miks ta esitas tõendid pärast kohtu määratud tähtaega ja maakohus leidis, et tõendite vastuvõtmine ei põhjusta menetluse venimist.
43.Asja materjalist nähtub, et hageja esitas täiendavad tõendid 12 päeva enne kohtuistungit. Seega oli kostjal piisavalt aega tõenditega tutvumiseks. Toimikust, sh 26.05.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja ei taotlenud istungi edasilükkamist ega täiendava tähtaja andmist oma seisukoha esitamiseks (TsMS § 331 lg 2). Kuna kostjale oli tagatud mõistlik võimalus 13.05.2016 esitatud tõenditega tutvumiseks, on alusetu väide, et maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Tõendite hilisemat esitamist ei saa käsitleda menetlusõiguste kuritarvitamisena. Asja õige lahendamise huvides on kohtule antud õigus võtta vastu ka hilinenult esitatud tõendeid (TsMS § 331 lg 1).
44.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb omandiõiguse, mitte valduse rikkumisest, nagu kostja ekslikult leiab. Oluline on omandiõiguse rikkumise aeg, milleks on 18.10.2012, kui kostja võõrandas kaubad müügilepinguga kolmandale isikule, OÜ-le Survisor, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hagi on esitatud 16.10.2015, seega enne TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja kohtu põhjendused ei ole selles osas vastuolulised, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
45.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks hageja kahjunõuet tõendanud. Asjas on esitatud piisavalt tõendeid, mille põhjal maakohus sai teha järelduse nii hageja koostööpartnerite omandiõiguse kui ka kahju suuruse kohta. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 kõiki tõendeid igakülgselt hinnates õigesti tuvastanud koostööpartneritel omandiõiguse kaotusega kahju tekkimise ja kahju suuruse. Maakohus märkis otsuses, milliste konkreetsete tõendite alusel kohus oma järeldused tegi ja kohus ei rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus võrdles laoseisu raamatupidamisliku aruande andmeid arvete, saatelehtede, maksekorralduste ja kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Maakohus leidis õigesti, et hagejal ei olnud võimalik teistsuguste tõenditega üüripinnal olnud asjade koosseisu ega laoseisu tõendada Kohus saab lähtuda oma siseveendumuse kujundamisel nendest nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavatest tõenditest, mis on kannatanule mõistlikult kättesaadavad. Ringkonnakohus kontrollis eelnimetatud dokumente ja leiab, et maakohtu järeldused põhinevad tõenditel.
46.Alusetu on etteheide, et maakohus ei toonud otsuses iga konkreetse eseme osas välja, milline konkreetne arve, saateleht ja maksekorraldus hageja koostööpartnerite
omandiõigust tõendab. Antud juhul võttis kostja ära sadu kaubaartikleid ja kohtuotsuses iga eseme kohta andmete eraldi väljatoomine oleks ebamõistlik. Oluline on ka märkida, et poolte vahel toimunud tsiviilasjas nr 2-13-21939 tehtud kohtuotsustes on vaidlusaluse kauba koosseis ja kahju suurus tuvastatud. Käesolevas asjas puudus maakohtul alus teha teistsuguseid järeldusi.
47.Olukorras, kus hageja on esitanud tõendid nii asjade koosseisu kui ka väärtuse kohta ja kostja nendega ei nõustu, oleks kostja pidanud esitama omalt poolt tõendid selle kohta, et ta viis ära teistsugused asjad, teistsugustes kogustes ja et nende väärtus on teine. Kostja seda ei teinud. Kuigi 18.10.2012 müügilepingu p-st 1 nähtub, et vara kooseisu kohta on koostatud lepingu lisad 1 ja 2, kostja kohtule neid ei esitanud.
48.Maakohus leidis õigesti, et kuna VÕS § 307 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamisel arvestada asjade taassoetamise maksumust nende kinnipidamise hetkel, siis on hageja esitatud tõendid kaupade maksumuse kohta ajaliselt kohased. See seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-8-08 p-s 16 väljendatuga, mille kohaselt tuleb üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. OÜ ValueExpert hindamisakti jättis maakohus põhjendatult arvestamata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, põhjendusi kordamata. Kostja leiab ebaõigesti ka seda, et hindamisakti õigsust ja vara väärtust tõendab 18.10.2012 müügilepingus märgitud hind. 17.10.2012 enampakkumise protokollis on märgitud, et tegemist on kokkuleppelise hinnaga (II kd lk 115). See ei ole samastatav asjade tegeliku väärtusega.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja koostööpartnerid ei ole jäänud omandiõigusest ilma. Kostja viidatud AÕS § 95 lg 3 ei ole käesolevas asjas asjakohane, sest kostja teostas oma oletatavat pandiõigust ja müüs pandiesemeks arvatud asjad. AÕS § 292 lg 1 järgi toimub pandipidaja nõude rahuldamine panditud asja müügiga ja VÕS § 208 järgi loob müük koos asja valduse üleandmisega õigusliku aluse müüdava vallasasja omandiõiguse üleminekuks, nagu leidis õigesti ka maakohus. Seega kaotasid hageja koostööpartnerid asjade omandiõiguse, kui kostja müüs need 18.10.2012 OÜ-le Survisor. Pärast nende võõrandamist tuleb lugeda hagejale kahju tekkinuks ja tunnustada hageja õigust kahju hüvitamisele.
50.Õiguslikult põhjendamata on kostja väide, et 29.05.2013, mil kostja ostis OÜ-lt Survisor vara tagasi, taastus hageja koostööpartnerite omandiõigus. Lepingu p-s E avaldas kostja soovi vara omandada ja p-s 3 leppisid pooled kokku, et vara omandiõigus läheb kostjale üle lepingu allkirjastamise hetkest (III kd lk 38-39). Seega on käesoleval ajal vaidlusaluse vara omanik kostja, mitte hageja koostööpartnerid.
51.Maakohus leidis õigesti, et omandiõiguse kaotuse tõttu puudub alus kostja väitel, et hageja ei saa VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi kahjuhüvitamise nõuet maksma panna ja et ta peaks esmajoones nõudma asjade väljaandmist AÕS § 80 alusel. Samal põhjusel puudus hagejal vajadus anda kostjale kahju hüvitamise eeldusena VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega asjade väljaandmiseks, samuti tõendamiseks, et tähtaja määramine kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 3 kohaselt ei ole erandina vajalik. Omandi kaotuse tõttu puudub samuti vajadus analüüsida küsimust, kas hageja võib olla kaotanud huvi kaupade ja poe sisustuse tagastamise vastu. Põhjendatud on kohene kahju hüvitamine. Seega on põhjendamatu ka kostja väide, et kahjuhüvitist tuleks vähendada seetõttu, et kostja on valmis asjad tagastama. Kostja ei saa juba kujunenud õiguslikku olukorda muuta tagantjärele olematuks OÜ-lt Survisor vara tagasi omandamise kaudu. Juba tekkinud kahju hüvitamise kohustus ja sellele vastav kahju hüvitamise nõue saavad lõppeda eelkõige kohase täitmisega (VÕS § 76 lg 3).
Asjade tagastamine ei ole juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud kahju (rahalise) hüvitamise kohustuse kohane täitmine.
52.Kahjunõuete tekkimisega lõppesid hageja koostööpartnerite vindikatsiooninõuded, mistõttu puudub alus kostja kartusel, et pärast kahju hüvitamist võivad koostööpartnerid nõuda kostjalt veel ka asju välja ja selle kaudu alusetult rikastuda.
53.TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kuna hageja põhinõue ei ole aegunud ja on põhjendatud, ei ole aegunud ja on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Viivisenõue ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega, nagu kostja leiab. Hageja koostööpartnerid ei ole vastuoluliselt käitunud, sh ei ole nad teinud ühtegi toimingut, millest võiks järeldada viivisenõudest loobumist vms. Seadusest tuleneva õiguse teostamine ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulud
54.Kuna maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu otsuse järgset menetluskulude jaotust ja väljamõistetud summasid.
55.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
56.Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1402 eurot. Taotluse kohaselt kulus apellatsioonkaebuse analüüsile 0,8 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6,3 tundi, kohtukutse vastuvõtmisega seonduvatele toimingutele 0,1 tundi, menetluskulude nimekirja ettevalmistamisele 0,4 tundi, kohtuistungiks valmistumisele 3 tundi – kokku kahe esindaja poolt 10,6 tundi keskmise tunnihinnaga 122,69 eurot. Sellele lisandub kohtuistungi aeg 45 minutit, mille rahaline kulu on 101,50 eurot.
57.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,4 tundi. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15 p 13). Arvestades asja mahukust ja keerukust, on õigusabi osutamisel kahe esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Esindajate töö ei ole dubleeritud. Keskmine tunnitasu suurus 122,69 eurot on mõistlik. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulud enne kohtuistungit tehtud toimingute osas 1251,44 eurot (10,2x122,69) ja kohtuistungil osalemise kulu 101,50 eurot, kokku 1352,94 eurot. Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.03.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-1515514 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles
maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15514 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi tsiviilasjas nr 2-13-21939 tehtud otsusega välja mõistetud kahjuhüvitiselt viivise saamiseks.