Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-23-17690

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Käesoleval juhul esineb küllaltki kaalukas asjaolu PKS § 102 mõttes, mis võimaldab vähendada väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus, kuna lapse isa katab kõik lapse kulud. Hageja on hetkel töötu. Hageja pangakontod on arestitud ning tema suhtes on käimas mitmed täitemenetlused seoses äritegevuse ebaõnnestumisega ja käendustega firmade kohustuste suhtes. Kokkuvõttes on situatsioon väga raske ning hagejal ei ole objektiivselt võimalik täita elatise kohustust sellises määras nagu see on otsusega kindlaks määratud. Arvestades asjaolu, et hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last, kes ei tohi olla vähem kindlustatud kui elatist saav kostja, asub hageja seisukohale, et tuleb kostjale vähendada elatist mõistlikul määral selliselt, et hageja teises peres elav alaealine laps ja hageja koos elav alaealine laps ei oleks vähem kindlustatud kui kostja. Kostja seaduslik esindaja on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik jätta lapsega seotud kulud võrdselt hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel. Hageja viitab sellele, et kostja viibib koos hagejaga ja elab tema juures kaks kuud aastas, mis tähendab, et kuulub rakendamisele PKS § 101 lg 6, kuna kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tsiviilasi nr 2-23-17690

siis tegelikkuses ei tasu isa kummalegi oma vanemale lapsele ülalpidamist ning hoidub mõlemale lapsele elatise tasumisest kõrvale. Arvestades seda, et hageja ei ole senini ka mitte kohtutäituri vahendusel lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peab hageja nüüd, kui sündinud on kolmas laps, võimalikuks 150 eurose elatise tasumist kuus. On ilmne, et isegi kui kohus hageja taotluse rahuldab ja väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi mitte midagi maksma ning jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidumist. Selline lahendus ei oleks kostja suhtes ei õige ega õiglane. Eelnevast tulenevalt on hagiavaldus esitatud üksnes eesmärgiga, et hageja elatisvõlgnevus oleks tulevikus väiksem, kui see oleks juhul, kui hageja kohustuks jätkuvalt tasuma elatist seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagejal ei ole tegelikkuses kavas hakata tasuma isegi mitte 150 eurot kuus ning ta jätkaks pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvalehoidumist. Kostja on veendunud, et isa on tahtlikult varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi eesmärgiga mitte maksta elatusraha oma lastele. Samas on isa kõik need aastad ise elanud väga luksusliku elu. Nii näiteks abiellus isa oma kolmanda poja emaga Domikaani vabariigis ning kostjale teadaolevalt viibiti Dominikaanis kokku umbes kuu aega. Isik, kellel puuduvad sissetulekud ja kes pole võimeline oma lastele sellest tulenevalt elatist tasuma, ei pea oma pulmi sedavõrd luksuslikult eksootilises riigis. Heast elujärjest annab kinnitust ka see, et isa elab Tallinnas uus-arenduses (XXX kõigi mugavustega korteris ning käib tihti välisreisidel. Viimati käis hageja 2023/2024 aastavahetusel Soomes külas oma vennal ja suusatamas. Lapselgi ei ole isal külas käies jäänud muljet, et isal on rahaliselt keeruline ning ta elatub vaid töötutoetusest – isa juures olles käiakse alati väljas restoraanides söömas jne. Asjaolu, et isa ja tema uus pere elavad pigem head ning majanduslikult kindlustatud elu, kinnitavad ka isa abikaasa poolt sotsiaalmeedias avaldatud fotod ja videod. Isa abikaasa Instagramist pärineva info kohaselt sai ta oma abikaasalt jõulukingiks kvaliteetse Apple sülearvuti, mille hinnad algavad ca 800 eurost. Kõik see eelnev viitab üheselt, et isa elab pigem luksuslikku elu ja suudaks tegelikkuseses kõiki oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid oma noorimale lapsele ja praegusele abikaasale ning rikub tahtlikult oma vanemate laste ülalpidamiskohustust. Arvestades eeltoodut, on kostja hinnangul tõenäoline, et ametlike tulude varjamise eesmärgil teenib hageja varjatud (mitteametlikke) sissetulekuid. Samuti on tõenäoline, et vähemalt osaliselt pärineb hageja sissetulek tema ettevõtlusest Venemaa Föderatsioonis. Nii näiteks on Vene avalikust ettevõtete andmebaasist leitav info, et hagejale kuulub Venemaal äriühing Osaühing E. Lisaks on hageja kostja emale teada andnud, et ei kavatsegi praegu lapsele elatist maksta ja kogub talle raha oma Venemaal asuvale arvelduskontole, et laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Isa on emale edastanud ka ekraanipildid kontodest Venemaa Föderatsiooni pangas ning 12.02.2023 isa poolt edastatud info kohaselt on isa lapsele kogunud raha 180 000 rubla (so ca 1900 eurot). Ekraanipildid kontodest kinnitavad kogumina seda, et isal on vara (sh arvelduskontodel olev raha) ka Venemaal ning Eesti kontod ei ole ainukesed, mida isa kasutab. Arvestades eeltoodut, on selge, et isa on esitanud oma varandusliku seisundi kohta valeandmeid ning kostja palub kohtul korraldada tõendite kogumist ja kohustada isa esitama tõendid oma tegeliku majandusliku seisundi kohta sh info kõikide oma arvelduskontode (sh 4(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

väärtpaberikontod) kohta nii Eestis kui ka välismaal ning muu vara kohta (nii Eestis kui välismaal). Seonduvalt isa poolt hagiavalduses esitatud tõenditega toob kostja ära, et mitte ükski hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda tema äärmiselt rasket majanduslikku seisukorda hagiavalduse esitamise ajal. Töötasu arestimise aktid pärinevad aastast 2022 ning seega ei tõenda need, et hagejal on käesoleva ajani võlgnevused tasumata. Keelumärke seadmise avaldus pärineb aastast 2018 ehk siis tegemist on enam kui viie aasta taguse dokumendiga. Töötutoetuse määramise otsus kehtis perioodil 02.09.2023-30.11.2023 ega tõenda, et hageja ka hagiavalduse esitamise ajal töötu oli. Kostja jääb selle juurde, et hageja on aastad oma tegelikke sissetulekuid varjanud ning hoidunud seeläbi teadvalt kõrvale kohtu poolt oma lapsele väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Ka praegusel juhul on isa pahatahtlikult jätnud kohtule oma majanduslikust olukorrast ning elatustasemest ebaõige mulje ning tegelikkuses omab hageja sissetulekuid, mis võimaldaks tal oma lapsi ülal pidada. Isegi kui hageja esitaks tõendid, mis kinnitavad, et ta on ka hetkel töötu ning tema suhtes on algatatud täitemenetlusi, siis ei õigustaks need tõendid lastele elatise maksmata jätmist. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. On üheselt selge, et tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada ja tööd teha sh ei ole hagejal kostjale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh näiteks osalist või puuduvat töövõimet. Hageja ei ole esitanud ka ise mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei ole võimeline töötama või selgitaks, miks ta ei ole tööd leidnud. Hageja on aastad olnud töötu ning seda mitte põhjusel, et hageja ei leia tööd, vaid töötustaatus on olnud hageja läbimõeldud valik, et mitte tasuda oma võlgnevusi ära ning varjata fakti, et tal on tegelikkuses olemas sissetulekud ja nö mitteametlik töö. Väide, et kostja ema on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik jätta lapsega seotud kulusid võrdselt hageja ja kostja ema kanda, on valelik ning äärmiselt pahatahtlik. Pärast kostja vanemate lahkuminekut on kostja ema sisuliselt ainuisikuliselt pidanud kostjat ülal pidama mh on kostja ema töötanud mitmes töökohas, et tagada oma lapse ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Hageja on seevastu oma sissetulekuid pidevalt varjanud sh ei ole kohtutäituri kaudu olnud võimalik hagejalt elatise sissenõudmine ning tekkinud on väga suur elatise võlgnevus. Väide, et kostja viibib kaks kuud aastas isa juures, on samuti valelik ja tõendamata. 2023. a viibis laps isaga kokku ca 40 päeva so keskmiselt kolm päeva kuus. Kostja ema töötab E AS-s ning tema igakuine töötasu on ca 1700 eurot (netotasu). Kostja ema pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 euro ulatuses ning elatisabi 100 euro ulatuses. Kostja emale kuulub ühisomandina 1⁄2 kaasomandist kinnisasjas asukohaga XXX. Kostja emal on mitmeid kohustusi pankade ees: 1) autoliising Swedbank AS-is, jääk ca 10 434,40 EUR, igakuine liisingmakse ca 446 eurot, millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus; 2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 EUR, igakuine makse 154,30 eurot kuus; 3) kohustused S AS-i ees: esimene krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500,00 eurot ja teine krediitkaart tasumata krediiti 555,11 eurot. 5(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Hagejal puuduvad välismaa kontod, sh puuduvad kontod Venemaal vms muus riigis. Hagejal puuduvad ka väärtpaberikontod.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 12.05.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15531 hagejalt igakuiselt väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.2026. a välja elatis 150 eurot kuus. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Viru Maakohus 12.05.2014 otsustas välja mõista hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni R E täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise perioodil 7(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada R E igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Hageja tugineb õigusliku olukorra olulisele muutumisele ning faktiliste asjaolude muutmisele. Käesoleval hetkel on elatis reguleeritud muutuva suurusena, mis muutub iga aasta aprillis. Samuti on hagejal peale kostja veel kolm last, mis jäävad oluliselt halvemasse situatsiooni võrreldes kostjaga. Lisaks on hageja äärmiselt raskes majanduslikus situatsioonis, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus (päevamäär 10,55 eurot) ning tema elukaaslane saab üksnes lapsehoolduspuhkusega seotud toetusi ja lapsetoetust. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-15531, R E hagi M E vastu elatise nõudes (varasem otsus), rahuldas hagi 12. mai 2014. a tagaseljaotsusega (dtl 30-31) ja on välja mõistnud hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.2026. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Määrata kindlaks elatise tasumine P E pangakontole XXX Swedbank AS-i. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 150 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 2172 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele tuginedes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps (dtl 8) ning et hagejal on kohustus PKS § 96 ja § 97 järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga 8(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eelneva alusel on 15. detsembrist 2023 (hagi esitamisest) alates PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus (arvates maha pool lapsetoetusest): - 260,33 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2023 – 31.03.2024 (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 287,72 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2024 – 31.03.2025 (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 301,74 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2025 – 31.03.2026 (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot). Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise 9(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist. Hageja nõuab elatise vähendamist 150 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on pikaajaliselt töötu ning peale kostja on tal veel kolm alaealist last. Menetluse käigus sündis hagejal neljas laps. Kohus on küll tuvastanud, et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist last: XXX sündinud D E (dtl 35), XXX sündinud M E (dtl 34) ning Rahvastikuregistri andmete järgi XXX sündinud A E. Seega on pärast varasema kohtuotsuse tegemist hagejale sündinud veel kolm last. Eesti Töötukassa 08.09.2023. a otsusest nr TT23-0054016 (dtl 5-6) tulenevalt on hageja võetud arvele töötuna alates 4. jaanuarist 2023 ja talle määratud töötutoetus ajavahemikuks 02.09.2023 – 30.11.2023 töötutoetuse päevamääraga 10,55 eurot. Eesti Töötukassa 09.01.2024. a otsusest nr Eesti Töötukassa 08.09.2023. a otsusest nr TA240005365 (dtl 121) tulenevalt on hageja töötuna arveloleku lõpetatud alates 8. jaanuarist 2024. Hageja pangakontol nr XXX (dtl 7) nii seisuga 1. juuni 2023 kui ka 29. november 2023 oli 12,80 eurot. Hageja suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi (dtl 10-11, 12-13, 15-18, 19-22, 24, 106116). Harju Maakohus 12. veebruari 2019. a määrusega (dtl 27-29) tsiviilasjas nr 2-17-7850, R OÜ pankrotimenetlus, kinnitas R OÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku. Hageja on R OÜ juhatuse liige. Harju Maakohus 11. jaanuari 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10069 (dtl 36-39), D E hagi M E vastu elatise nõudes, välja mõistis hagejalt D E kasuks D E ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.08.2020 kuni D E täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX perekonnaseaduse §-s 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.2020 292 eurot), millest kostjal (käesolevas asjas hagejal) on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019. a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus). Samuti mõistis kohus hagejalt välja D E kasuks elatis perioodi 01.01.2020 kuni 08.07.2020 eest summas 1474 eurot. Kohus märkis 11. jaanuari 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-10069, et ka teise lapse olemasolu iseenesest ei saakski olla põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hagejale (D E) miinimumelatise väljamõistmisel ei osutuks kostja (käesolevas asjas hageja) teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et hageja on varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja esitatud Instagrami lehel olevate fotode ning kostja selgitusega, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus tõendatuks, et: - hageja abiellus oma järjekordse abikaasaga 2022. a detsembris Dominikaani Vabariigis (71); - hageja abikaasaga reisivad, söövad restoranides (dtl 72-74); 10(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

- hageja abikaasaga viibisid Dominikaanis teatud aega (dtl 75-78); - hageja kinkis abikaasale 6. detsembril 2022 jõuludeks Apple sülearvuti (dtl 79, video Instagrami lehelt); - hageja elab Tallinnas uus-arenduses (XXX) kõigi mugavustega korteris. Hageja on läbivalt nimetanud sama aadressi oma elukohana. Hageja selgituste järgi üürib kõnealust korterit hageja abikaasa välja. Kostja täitmisavalduse (dtl 63-67) järgi oli ajavahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 1. maini 2022 elatisenõue (elatisevõlgnevus) kokku 14 883 eurot. Hageja eraomandis on Venemaa Föderatsioonis asuv piiratud vastutusega äriühing (dtl 117, tõlge dtl-l 105; dtl 82, tõlge dtl-l 80-81), milles on asutajaks ja tegevdirektoriks hageja. Ettevõte 2022. aasta finantsaruande järgi tulu ei teatanud, puhaskasum = -40 tuhat rubla.

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5). PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80 eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Seega, ajavahemikul 15.12.2023–11.12.2025 pidi hageja tasuma kostjale elatist kokku 6048 eurot ((292-40)×24). Hageja esitatud andmetel (dtl 166-167) tasus ta eeltoodud ajavahemikul kostjale elatisena kokku 3294 eurot ära. Maksed olid tehtud küll A E pangakontolt kostja, mitte kostja seadusliku esindaja pangakontole, nagu on varasemas kohtuotsuses välja toodud, kuid maksete selgitustest „Elatisraha isalt“ on üheselt arusaadav, et elatisraha makstakse kostjale hagejalt. Hageja esitatud dokumendist (dtl 170, 177-180) on näha, et ajavahemikul 23.12.2023– 03.12.2025 tehti ülekanded kokku 109 600 rubla selgitusega „Д П“ ehk eesti keeles „D P“ või telefoninumbrile XXX A E pangakontolt. Hageja selgitustest nähtub, et D on kostja inglise keele õpetaja, kellele tehti ülekanded eratundide eest telefoninumbri XXX abil. Kuna Eesti Pank rubla–euro kursi alates 2022. aastast ei avalda, pole Eesti Panga ametlikku rubla–euro kursi olemas ega avaldatud. Andmetest väljaspool Eesti Panka nähtub, et ajavahemikul 23.12.2023–03.12.2025 oli EUR/RUB keskmine kurss ligikaudu ≈ 97 RUB / EUR, st 1 EUR ≈ 97 RUB. Sellise kursiga teeb 109 600 rubla 1127 eurot. Hageja esitas OÜ Y kviitungid (dtl 183) kostjalt 2025. a mais, juulis ja augustis vastuvõetud rahasummade, kokku 840 euro kohta. Hageja selgituste järgi, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, on tegemist kostja autokooli õppemaksu kviitungitega. Hageja maksab sellegi eest. Kuna see raha kogusummas 1967 eurot (1127+840) on tasutud kostja hariduseks ja harrastuseks, on kohtu hinnangul võimalik see summa välja arvata elatise summast ajavahemiku 15.12.2023– 11.12.2025 eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeltoodu alusel vähendada varasema kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning ajavahemiku 15.12.2023–11.12.2025 eest välja mõista hagejalt kostja kasuks elatisraha kindlas summas 4081 eurot (6048 - 1967). Kohus jätab arvestamata hageja esitatud dokumendid (dtl 104, tõlge dtl-l 97; dtl 99-103, tõlge dtl-l 98) raha kostja seaduslikule esindajale üleandmise kohta, kuna nad puudutavad aastaid 2018–2022. Samuti jätab kohus arvestamata andmed ülekannete kohta 2023. a augustis, septembris, novembris, telefoninumbrile XXX (dtl 174–176), kuna need ülekanded on teostatud enne hagi esitamist. Elatise vähendamise nõude esitas hageja 15. detsembril 2023. Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva 12.01.2024. a tõendist (dtl 70) selgub, et hageja täiteasjas kostja avalduse alusel tasumisele kuuluv elatise võlg on 12.01.2024 seisuga 20 232,22 eurot (sh 01/2024 elatis). Kohus on nagu ennegi seisukohal, et elatise võlgnevuse olemasolu ei tõenda ilmtingimata hagejal kehva varalist olukorda. 12(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Kohus leiab, et hagejal neljanda lapse sünd võib elatise vähendamise aluseks olla PKS § 102 kohaselt. Hageja küll ei esitanud tõendeid hetkel oleva varalise seisundi kohta. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid, et hageja elavat ka käesoleval ajal luksuslikku elu. Eluliselt on usutav, et isegi hea sissetulekuga isikul võib neljale ülalpeetavatele ülalpidamise andmine seaduses sätestatud suuruses, kahjustamata enda ülalpidamist, raske olla. Kohtu hinnangul osutub hageja neljas laps hagejalt väljamõistetud suuruses elatise edaspidise tasumise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Kohus on seisukohal, et alates 12. detsembrist 2025, mil on hagejal sündinud neljas laps, kuni kostja täisealiseks saamiseni 17. juunil 2026 on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust 200 euroni kuus. Kohtu hinnangul ei tee sellises suuruses elatise tasumine hageja neljandat last varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Samuti ei pea see tunduvalt halvendama hageja olukorda. Kohus võtab arvesse, et hagejal neljanda lapse sünni tõttu makstakse hageja perele vanemahüvitis. Ka peab hageja tegema kõik endast sõltuva, andmaks ülalpidamist oma kõikidele ülalpeetavatele. Kohus võtab arvesse, et hageja kogub kostjale raha oma Venemaal olevale arvelduskontole, et laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Hageja on kostja emale edastanud ka ekraanipildid kontodest Venemaa Föderatsiooni pangas (dtl 83) ning hageja poolt 12.02.2023 edastatud info kohaselt on hageja kostjale kogunud raha 180 000 rubla (s.o ca 1900 eurot). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et hageja tasus 5. jaanuaril 2026 kostja inglise keele eratundi eest 10 000 rubla (dtl 170), mis teeb umbes 105,40 eurot (5.01.2026 pankadevahelise keskmise kursi järgi, mis oli 0,01054 eurot ühe rubla eest). Hageja esitas fotod kostja ema sotsiaalmeedia kontode väljavõtte (dtl 122-124) tõendamiseks, et kostja ema elab luksuslikku elu ning tema majanduslik olukord on lapse isa omast oluliselt parem. Lisaks on kostja ema üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem võimalusi last toetada. Kostja ema töötab E AS-s ning tema töötasu (neto) ajavahemikul 2023. a juulist detsembrini oli kokku 10 414,15 eurot, mis teeb keskmiselt ca 1736 eurot kuus (dtl 84). Kostja ema pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 eurot ning elatisabi 100 eurot. Kostja emale kuulub ühisomandina 600 m2 1⁄2 kaasomandist aadressil XXX (registriosa nr XXX, dtl 8586). Kostja emal on ka kohustusi pankade ees: 1) autoliising S AS-is, jääk ca 10 434,40 eurot, igakuine liisingmakse ca 446 eurot, millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus (dtl 87); 2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 eurot, igakuine makse 154,30 eurot kuus (dtl 88); 3) kohustused S AS-i eest: krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500 eurot (dtl 89). Kohus leiab, et kostja ema hea varaline olukord ei vabasta hagejat oma lapse ülalpidamisest. Kõne all olev asjaolu võib näidata, et kostja ema teeb kõik selleks, et kindlustada kostja ülalpidamine. Kohtule jäeti tõendid selle kohta, et kostja on näljas või tal ei ole riideid, esitamata. 13(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Hageja taotles, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Kostja ei ole esitanud taotlusele vastuväiteid. TsMs § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kuna kohus on juba jõudnud seisukohale, et hagejate vanemate poolt elatise tasumise kohta sõlmitud kokkulepe jääb tõendamata, pidi elatis olema tasutud kalendrikuu eest ette. Riigikohus 09.06.2017. a otsuse p-s 13.5 asjas nr 3-2-1-35-17 muuhulgas esile tõi, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on varjanud oma tegelikku varalist olukorda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub alus TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

14(

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.