Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis hageja 13.06.2016. Kostja on hageja isa. Sotsiaalkindlustusameti otsusega 04.04.2019 nr P260-2019-115368 tuvastati hagejal raske puude raskusaste kestusega 27.03.2019 kuni 26.03.2022. Hageja elab koos oma emaga. Kostja ei ole viimastel kuudel hageja ülalpidamises osalenud. Hageja palub kohtul mõista hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates perioodil 01.01.2020 kuni 08.07.2020 summas 1 474 eurot ning igakuiselt alates augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13.06.2034 perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.2020 a. 292 eurot), millest kostjal on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus); kohustada kostjat väljamõistetud elatisraha tasuma hageja D E pangakontole nr xxx jooksva kuu 1. kuupäevaks; kohtulahendi tegemisel arvestada asjaoluga, et hageja D Eile on Sotsiaalkindlustusameti otsusega 04.04.2019 nr P260-2019-115368 määratud raske puue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja ei ole keeldunud hagejale rahalise abi andmisest, kuid kuna kostja praegu ei tööta ja kostjal on raske rahaline olukord, siis ta ei saa makseid teha. Kuni selle raske perioodi saabumiseni on kostja alati last aidanud ja ka tulevikus plaanib kostja oma last aidata. Kostja teatab, et tal on ka poeg, kes vajab võrdselt kostja tuge. Kostja arvates on hageja nõuded mõistlikud, kuid kostjal lihtsalt ei ole praegu raha. Kostja teeb kõik endast oleneva, et leida sissetulekuallikaid ja hakata oma tütrele pakkuma rahalist tuge. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (tl. 6). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemate abielu on lahutatud, hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures (tl. 7). Vaidlust ei ole, et sotsiaalkindlustusameti otsusega 04.04.2019 nr P260-2019-115368 tuvastati hagejal raske puude raskusaste kestusega 27.03.2019 kuni 26.03.2022 (tl. 8). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2020 seaduses sätestatud miinimummääras tasunud ei ole. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel tuleb arvestada ka kostja teise lapsega R E (sündinud 13.06.2008), kelle suhtes on kostjal samuti ülalpidamiskohustus ja seda eelduslikult samas seaduses sätestatud miinimumulatuses. Samas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale miinimumelatise väljamõistmisel ei osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka teise lapse olemasolu iseenesest ei saakski olla põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on kohustus hankida oma laste ja enda vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja peab hagejat üleval pidama võrdselt hageja emaga miinimumelatise määras, mis elatise nõude esitamisel on 292 eurot, millest on maha arvatud osa hageja vajadustest, 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus) (d.tl. 62, 66-69). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummääras, millest on maha arvatud 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Pooled ei vaidle, et kostjal tuleb hagejale hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest hagejale alates jaanuarist 2020 kuni 08.07.2020 tasuda 1 474 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.01.2020-08.07.2020 summas 1 474 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja D Ei pangakontole nr xxx jooksva kuu 1. kuupäevaks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (d.tl 59-61), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, siis määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 0 eurot, sest hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.