2.Välja mõista V. B.ilt KÜ Ahtme Maleva 10 kasuks võlgnevus 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot 33 senti, millest 353,73 eurot on põhinõue ja 5,60 eurot seisuga 31.03.2016.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista V. B.ilt KÜ Ahtme Maleva 10 kasuks viivis 0,07 % põhinõudest päevas alates 01.04.2016.a kuni põhinõude (353,73 euro) tasumiseni.
Menetluskulud jätta V. B.i kanda.
4.1 Välja mõista V. B.ilt KÜ Ahtme Maleva 10 menetluskulude katteks 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtuotsusega väljamõistetud võlasummad tuleb V. B.il tasuda Maleva 10 arveldusarvele nr EE132200001120226187 Swedbank.
KÜ Ahtme
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KÜ Ahtme Maja 10 esitas 18.01.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. B.i vastu võla 344, 12 euro saamiseks. Kohtu 22.01.2016.a makseettepanekule esitas võlgnik vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.03.2016 määrusega anti asi lahendamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter asukohaga Maleva 10-30. Alates 01.04.2004 haldab korterelamut korteriühistu Ahtme Maleva 10. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.11. kohaselt tuleb maksete mittetähtaegsel tasumisel maksta viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Iga kuu
on hageja esitanud kostjale põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Kostja on vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele väitnud, et tegemist on vana korteriomaniku võlaga 2013 aasta veebruari kuu eest. Korteri ostmisel 2013 aastal oli kostja teadlik eelmise korteriomaniku võlgnevustest ja kohustuste üleminekust. Hageja ei olnud kostja korteri ostumüügi lepingu osaline ja seetõttu ei laiene hagejale omanike vaheline kokkulepe. Hageja on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest kostja on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
3.Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlg 31.03.2016.a seisuga on 353,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 359,33 eurot, millest 353,73 eurot on põhivõlg ja viivis 5,60 eurot, millele lisandub seadusejärgne viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud kulu kokku 292 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 192 eurot õigusabikulu.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja märgib kirjalikus vastuses, et hageja nõuet ei tunnista. Kostja hinnangul ei ole tema võlgnik. Kostja sai 25.02.2013 korteri omanikuks ning sellest ajas on ka korteriühistu liige. Lepingu p 3.3 kohaselt ostuhinna kohustub tasuma ostja müüja palvel ja nõusolekul KÜ Ahtme Maleva 10 pangakontole vastavalt kokkuleppele. 27.02.2013 hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumise suhtes, millega kostja võttis endale kohustuse kustutada võlgnevus 5211,45 eurot järgnevalt: 02.2013 – 3211,45 eurot; 03.2013 – 1000 eurot ning 04.2013 – 1000 eurot. Nimetatud kohustuse on kostja täitnud. Esitatud hagist ei ole võimalik kindlaks teha võlgnevuse tekkimise perioodi, seega on võimalik, et võlgnevus tekitati eelmise korteri omaniku poolt. Seega lasub 2013 a. veebruari võlgnevuse kustutamise kohustus eelmisel korteri omanikul OÜ Azimut Global Invest. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka alates 25.02.2013.a. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, millisel perioodil on võlgnevus tekkinud ning kas nimetatud perioodil oli kostjal kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
8.Hageja on esitatud nõude tõendamiseks tõendi korteri 30 (kostja korter) arvestuste/võlgnevuste kohta (tl 23), kostjale esitatud arved (tl 24-46). Kostja on oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud korteriomandi müügilepingu (25.02.2013) (tl 72-80), võlgnevuse tasumise kokkuleppe (tl 81) ning hageja võlgnevuse tõendi seisuga 01.02.2013 koos jaanuarikuu 2013 arvega (tl 82-83).
9.Kostja väidab, et korteri ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse 5211,45 on ta täitnud. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et kostja ongi tasunud võlgnevusest märtsis 4211,45 eurot ning aprillis koos märtsi arvega 1162,85 eurot (tl 23). Selles osas vaidlust ei ole. Kostja väidab, et ei kohustunud eelmise omaniku varasemat võlga nt 2013.a veebruari eest (3) KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Isegi kui korteriomandi ostu-müügilepingu p 4.3 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et veebruari 2013.a maksed tasub müüja, on korteriühistu ees kohustatud isik KÜS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt korteri omandaja (käesoleval juhul kostja V. B.). Veebruari 2013 eest on esitatud kommunaalteenuste eest arve summas 184,09 eurot (tl 24). Kohus osundab, et kohtule esitatud kostja võla arvestusest tulenevalt on perioodil märts 2013 – aprill 2016.a kostja V. B. tasunud hagejale vähem arvestatust 253, 77 eurot (tl 23). Eeltoodust tulenevalt on väär kostja väide, et hageja nõutud võlgnevus koosneb eelmise korteriomaniku täitmata jäetud kohustustest.
10.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu Ahtme maleva 10 põhikirja p 3.2.11 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest.
Kohus arvestab võlgnevuselt viivist arvestatuna iga kuu (alates mai 2013 kuni märts 2016) tasumata summast x 0,07 % / 100 ja korrutatuna viivitatud päevade arvuga. Ajavahemiku mai 2013 kuni märts 2016 eest on viivis hooldustasu võlalt 5,60 eurot.
11.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 353,73 eurot + viivis 5,60 eurot, millele lisanduvad viivised 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
12.Hagihinda arvestades lahendas kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks, kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja kanda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 292 eurot, millest 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 192 eurot õigusabikulu (koos käibemaksuga). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud kulude hüvitamist taotlenud poole vastaspoolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja märgib, et õigusabitasu kujuneb: õigusabitasu materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine 2 tundi tunnitasuga 80 eurot, mis teeb kokku 160 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Õigusabitasu koos käibemaksuga on 192 eurot (õigusabiarve, maksekorraldus). Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, seega mõistliku suurusega. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
15.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.