Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2026
Tsiviilasja number
2-26-1007
Tsiviilasi
V.J hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2715,66 eurot Hageja (laps): V.J (isikukood XXX ); Hageja seaduslik esindaja (isa): L.C (isikukood XXX); Kostja (ema): A.B (isikukood XXX ).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Rahuldada V.J hagi A.B vastu tagaseljaotsusega. Muuta Tartu Maakohtu 06.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13954 määratud A.B elatise maksmise kohustust V.J ees ja määrata A.B kohustus maksta V.J-ile elatist vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 toodule. Mõista A.B-lt V.J kasuks alates 1. märtsist 2026 kuni V.J täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 301 eurot 74 senti [282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada A.B-d tasuma V.J kasuks kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3 väljamõistetud igakuist elatist L.C pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "V.J elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
V.J (edaspidi ka laps või hageja) esitas läbi oma seaduslikuks esindajaks oleva isa L.C (edaspidi ka isa) 14.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.B (edaspidi ka ema või kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus suurendaks varasemalt väljamõistetud elatist ja mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja perekonnaseaduse (PKS) PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise.
Kohus võttis hagi 05.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 06.02.2026. Seega saabus kostjal hagile vastamise tähtaeg 27.02.2026. Kostja ei ole hagile seniajani vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Hageja esindaja avaldas hagiavalduses kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja ema. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 II lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
Vastavalt TsMS § 459 on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Tartu Maakohtu 06.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13954 kinnitati hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega kostja kohustub tasuma elatist hageja ülalpidamiseks alates 01.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus. Hageja on tuginenud hagis üldise elukalliduse tõusule, mille kohus loeb üldteada asjaoluks. Sellest lähtuvalt oli hageja õigustatud TsMS § 459 alusel pöörduma elatise suurendamiseks kohtusse ja taotlema elatise väljamõistmist vastavalt PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise regulatsioonile.
Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2715,66 eurot [301,74€ x 9 kuud].
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.