Võlaõigus

viivis 309,88 eurot ning viivis põhinõudelt (1500 eurot) määraga 19,9% aastas alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 06.11.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot; 15.08.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 1500 eurot; 04.09.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 1000 eurot ning 13.09.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 1500 eurot. Laenulepingu nr xxxx (sõlmiti 06.11.2022) puhul oli intressimäär 17,900 % aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 20.10.2024. Laenusumma (2000 eurot) kanti kostjale 06.11.2024. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 19,680% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd 2

kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu ülesütlemise aluseks. Nimetatud laenulepingust võlgnevus kokku on 1524,44 eurot, millest põhiosa on 1219,13 eurot, intress 76,86 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024) ja põhiosa viivis 228,45 eurot (perioodi 20.09.2023 kuni 28.01.2025). Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 15.08.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 20.09.2027. Laenusumma (1500 eurot) kanti kostjale 15.08.2023. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,190% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu ülesütlemise aluseks. Antud laenulepingust võlgnevus kokku on 1897,43 eurot, millest põhiosa on 1488,58 eurot, intress 103,32 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024) ja põhiosa viivis 305,53 eurot (perioodi 15.08.2023 kuni 28.01.2025). Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 04.09.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 20.09.2026. Laenusumma (1000 eurot) kanti kostjale 04.09.2023. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,450% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu ülesütlemise aluseks. Antud laenulepingust võlgnevus kokku on 1283,16 eurot, millest põhiosa on 1000 eurot, intress 78,10 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024) ja põhiosa viivis 205,06 eurot (perioodi 04.09.2023 kuni 28.01.2025). Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 13.09.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 20.08.2026. Laenusumma (1500 eurot) kanti kostjale 13.09.2023. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,510% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu ülesütlemise aluseks. Antud laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 1920,27 eurot, millest põhiosa on 1500 eurot, intress 110,39 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024) ja põhiosa viivis 309,88 eurot (perioodi 13.09.2023 kuni 28.01.2025). 3

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kuid kostja kohtule dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemalt on maksekäsu kiirmenetluses võlgnikule edastatud materjalid xxxx (võlgnik kinnitas, et sellel aadressil ei ela). Võlgnik kinnitas, et elab xxxx, kust materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 10.02.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 26.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (12.03.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022 (06.11.2022 lepingu sõlmimise ajal) määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%, s.o. 16,30*3 =48,9 % lepingus 19,680 %; teiste lepingute sõlmimise ajal 15.08.2023, 04.09.2023 ja 13.09.2023 oli Eesti Panga poolt määratud krediidi kulukuse määr 16,72 %, s.o. 16,72*3=50,16 % (lepingutes oli krediidi kulukuse määrad 23,190, 23,450 ja 23,510). Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Samuti on krediidiandja analüüsinud kostja krediidivõimelisust iga lepingu puhul alljärgnevalt: Laenuleping nr xxxx - kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1695 eurot. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku 484,64 eurot kuus). Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (104,28 eurot) olid kokku 589 eurot, s.o ca 35% Kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi Kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1106 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtusid regulaarsete majapidamiskuludena vaid ühistranspordi- ja sidekulude kandmine, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Laenuleping nr xxxx - kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1747 eurot. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 356 eurot kuus). Lisaks kajastusid Swedbank AS-i ees kuumaksed kohustuse ees, mis lõppes 21.04.2023. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (45,45 eurot) olid kokku 402 eurot, s.o ca 23% Kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 4

1345 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna vaid sidekulude kandmine, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Laenuleping nr xxxx- Kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1789 eurot kuus. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 150 eurot kuus). Lisaks kajastusid kontoväljavõttelt Swedbank AS-i ees oleva 2 kohustuse kuumaksed, lepingud lõppesid 20.08.2023 ja 21.04.2023. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (36,77 eurot) olid kokku 187 eurot, s.o ca 10% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1602 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarsete majapidamiskuludena vaid transpordi- ja sidekulude kandmine, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Laenuleping nr xxxx - Kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1873 eurot kuus. Kostjal oli laenu väljastamisel 3 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 187 eurot kuus). Lisaks kajastusid kontoväljavõttelt Swedbank AS-i ees oleva 2 kohustuse kuumaksed, lepingud lõppesid 20.08.2023 ja 21.04.2023. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (57,27 eurot) olid kokku 244 eurot, s.o ca 13% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1628 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna vaid sidekulude kandmine, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Kohus nõustub krediidiandjaga. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 665 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.