Aleksei Smelov, Companion Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M Ki ja A Ki hagi.
2.Välja mõista M Kilt elatis igakuise elatusrahana alates 03.12.2025. a alljärgnevalt:
2.1.M Ki kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a 301,74 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
2.2.A K kasuks kuni täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx. a. 301,74 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot) 3.Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda G Ka nimetatud pangakontole, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada M Ki poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (juhul kui makseid on tehtud).
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu hagi M Ki vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja täidab ülalpidamiskohustust osaliselt. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis vanemale lapsele 302 eurot ja nooremale lapsele 400 eurot kuus. Avalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga, kes kannab igapäevaselt kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Laste isa maksab elatist 400 eurot kuus, kuid laste ema väitel ei kata see laste tegelikke vajadusi ning toetus laekub alles kuu lõpus. Laste ema rahastab üksinda kulutused laste elukeskkonna parandamisele, haridusele, huvitegevusele, tervisele ja puhkusreisidele. Laste ema hinnangul osaleb isa laste elus ja kulude katmises minimaalselt ning ei panusta laste igapäevasesse arengusse ega ravikuludesse. Hagejate esindaja palub kohtul määrata elatis suuremas summas, mis vastaks laste tegelikele vajadustele, lahendada asi kirjalikus menetluses ning jätta kohtukulud laste isa kanda. Hagejate esindaja selgitab, et Ai igakuised tegelikud kulud on keskmiselt 735-745 eurot ning need on lapse vanust ja vajadusi arvestades põhjendatud ja vältimatud. Osad kulud on dokumentaalselt tõendatud, kuid kõiki igapäevaseid väljaminekuid (nt toit, riided ja väiksemad ostud) ei ole võimalik tšekkidega tõendada, kuna need on tasutud sularahas. Hageja esindaja leiab, et kehtiv miinimumelatis ei kata lapse tegelikke vajadusi ega moodusta isegi poolt lapse ülalpidamiskuludest. Seetõttu palub ta mõista kostjalt lapse A Ki ülalpidamiseks välja elatis
summas 400 eurot kuus, mis vastaks lapse tegelikele vajadustele ja vanemate ühisele ülalpidamiskohustusele. M Ki ülalpidamiseks palub hagejate esindaja välja mõista seadusega kehtestatud miinimummääras, seega ei pea Me ülalpidamiskulusid tõendama.
2.Kostja vaidleb hagile vastu, kuid on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses ning peab võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta on laste ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ja regulaarselt, makstes igakuiselt vähemalt 400 eurot elatist. Lisaks tasub ta ainuisikuliselt ühise eluasemelaenu makseid summas 200 eurot kuus, millest pool katab hageja osa, tagades seeläbi lastele eluaseme. Kostja peab hagi osaliselt ebaselgeks ja ebapiisavalt põhjendatuks, kuna ühe lapse osas on nõue formuleeritud ebamääraselt ning kulude arvestus ei ole piisavalt tõendatud. Samuti seab ta kahtluse alla osa esitatud kuludest, viidates mittesihtotstarbelistele ja lastega mitteseotud väljaminekutele. Kokkuvõttes leiab kostja, et on täitnud oma kohustusi isegi suuremas ulatuses, kui seadus nõuab, ning teeb ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga: jätkata 400 euro suuruse elatise maksmist ning tasuda edasi ühise laenu makseid, loobudes regressinõudest. Kompromissi mittesõlmimisel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
4.Hagejate esindaja täpsustas esitatud nõuet ja palub, välja mõista kostjalt alaealiste laste Ai ja Me ülalpidamiseks elatis Eesti Vabariigis kehtivas seadusjärgses miinimummääras. Hagejate esindaja palub määrata elatise suurus mitte kindla fikseeritud summana, vaid siduda see kehtiva seadusjärgse elatise miinimummääraga, nii et elatise suurus muutub automaatselt vastavalt miinimummäära muutumisele, ilma et oleks vaja uuesti kohtusse pöörduda. Selline lahendus tagab laste ülalpidamise kooskõlas kehtiva õigusega ning väldib edasisi vaidlusi ja täiendavat menetluskoormust elatise suuruse muutumisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M ja A Kid on M K lapsed.
8.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
9.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
10.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
11.Eeltoodud õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema eakohane areng. Olukorras, kus lapse elukorralduse raskuskese on ühe vanema juures ning teine vanem lapsega koos ei ela või osaleb lapse kasvatamises väiksemas ulatuses, tuleb viimasel täita oma ülalpidamiskohustust üldjuhul perioodilise rahalise elatise maksmisega. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, eeldatakse lapse vajaduste katmist selles ulatuses ning nende eraldi tõendamine ei ole vajalik.
12.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad soovivad määrata elatis Eesti Vabariigi seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades ka seadusest tulenevaid võimalikke tulevasi muudatusi.
13.PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum) elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. -Baassumma ühe lapse kohta on 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 1 981 eurot ja 3% sellest on 59,43 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 282,31 + 59,43 =341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
14.Perehüvitiste seaduse § 17 lg 1 kohaselt on lapsel õigus lapsetoetusele alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot kuus ning pere kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot kuus. Lapsetoetust makstakse igale lapsele alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni ning toetuse suurus sõltub sellest, kas laps on pere esimene, teine, kolmas või järgnev laps – pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot kuus. Nimetatud toetused on ette nähtud laste ülalpidamiskulude katmiseks ning kohus arvestab neid elatise suuruse kindlaksmääramisel vastavalt seadusele.
15.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, proportsionaalselt lapse kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et lapsed elavad hagejaga ning elavad kostjast lahus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et lapsed ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Järelikult puuduvad käesoleval juhul seaduses sätestatud eeldused elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel ning elatise suurust ei ole alust sel põhjusel vähendada.
16.Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta on laste ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ja regulaarselt, makstes igakuiselt vähemalt 400 eurot elatist.
17.Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, s.t tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
18.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
19.Eeltoodust tuleneb, et kuigi lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal ning eelduslikult tuleb last ülal pidada võrdsetes osades, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapsega koos elava vanema suuremat vahetut panust lapse igapäevasesse hooldamisse kui ka mõlema vanema varalist seisundit. Elatis tuleb mõista välja sellises ulatuses, mis vastab elatist maksma kohustatud vanema tegelikele majanduslikele võimalustele, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist. Samas on elatise vähendamine alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära lubatav üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemist peab tõendama kostja. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
20.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Kostja kohtule enda andmeid varalise seisundi ja sissetulekute kohta ei esitanud. Kostja esitas selekteeritud pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta on tasunud 13.01.2025. a kuni 29.12.2025. a summas 5 330 eurot, millest võib järeldada, et teatud kokkulepped vanemate vahel ülalpidamise andmiseks olid varasemalt sõlmitud.
21.Vanemate varalise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist: Kinnistusraamatu andmetel kuulub M Kile 1/6 kinnistust xxx ja ühisomandis olev korteriomand xxx. G Kale kuulub korteriomand xxx. G Ka ja M Ki varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista M Kilt välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates 03.12.2025. a.
22.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt
suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
23.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alaealiste laste ülalpidamiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimummääras alates 03.12.2025. a. Kohus lähtub otsust tehes lapse parimatest huvidest, vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest ning sellest, et kohtulahend peab olema reaalselt täidetav.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.