2.Välja mõista E Kilt elatis tütre M-L K kasuks alates 09.12.2025. a igakuise elatusrahana tütre M-L kasuks 300 eurot kuni M-L täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a.
3.Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A M nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal A M pangakonto nr xxx), selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid (juhul kui makseid on tehtud).
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.M-L K esitas esindaja kaudu hagi E Ki vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 300 eurot, alates 2024. aasta märtsist.
2.Kostja vastusele omapoolset seisukohta hageja esindaja ei esitanud. Kohtunõuetele ei reageerinud.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja kannab karistust kinnipidamisasutuses ning soovib saada vanglas paremini tasustatud tööd või võimalust suunamiseks avavanglasse, et töötada väljaspool vanglat. Kostja eesmärk on suurendada sissetulekut, et maksta tütrele suuremas ulatuses elatist, tasuda kohtukulud ja muud võlad ning panustada lapse kasvatamisse ja heaolusse. Kostja selgitab, et vanglas teenitav töötasu (0,75 eurot tunnis, millest pärast kinnipidamisi jääb kätte ligikaudu 0,22 eurot tunnis) ei võimalda tal elatiskohustust nõuetekohaselt täita. Ta kinnitab, et ei keeldu elatise maksmisest ega rahalisest toetusest ning soovib võimalust tõendada, et on muutunud ja valmis vastutust kandma. Võimalusel tingimisi vabastamise korral võtaks ta enda kanda kõik lapsega seotud kulud. Menetluslikult teatab avaldajakostja, et tal ei ole vastuväiteid, ta tunnistab hagi, ei esita vastuhagi, on nõus esitatud tingimustega ning ei vaja tõlki. Avaldaja viibib xxx. Lisaks palub kostja selgitust, kuidas on võimalik sõlmida kompromissileping olukorras, kus ta viibib kinnipidamisasutuses, tema liikumisvõimalused on piiratud ning tal puudub võimalus dokumente elektrooniliselt allkirjastada või iseseisvalt kompromissilepingut koostada.
4.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M-L K on E Ki tütar.
10.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
11.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
12.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
13.Eeltoodud õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema eakohane areng. Olukorras, kus lapse elukorralduse raskuskese on ühe vanema juures ning teine vanem lapsega koos ei ela või osaleb lapse kasvatamises väiksemas ulatuses, tuleb viimasel täita oma ülalpidamiskohustust üldjuhul perioodilise rahalise elatise maksmisega. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, eeldatakse lapse vajaduste katmist selles ulatuses ning nende eraldi tõendamine ei ole vajalik.
14.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
15.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 300 eurot kuus, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära.
16.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
17.Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt eeldatakse, et lapse igakuised vajadused vastavad vähemalt kahekordsele miinimumelatisele ning selles ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi vaja kohtumenetluses eraldi tõendada. Arvestades, et hageja nõutav elatis ei ületa seadusjärgset miinimummäära ning jääb Riigikohtu praktikas tunnustatud eeldusliku vajaduse piiridesse, puudub alus nõuda lapse kulude detailset tõendamist. Seetõttu ei käsitle kohus lapse üksikuid kulusid eraldiseisvalt ning lähtub elatise määramisel seaduses ja kohtupraktikas kujunenud eeldustest.
18.Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub hagimenetluses tõendamiskoormis pooltel nende väidete osas, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning TsMS § 5 lg 2 kohaselt määravad pooled ise esitatavad asjaolud ja tõendid. Samas näeb TsMS § 231 lg 2 ette, et faktiline asjaolu ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab, ning lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu ka juhul, kui väidet ei ole selgesõnaliselt vaidlustatud ega ilmne kaudset vaidlustamise tahet.
19.Käesolevas asjas on hageja esindaja märkinud, et hagejale kuulub korteriomand aadressil xxx ja korteriomand aadressil xxx linnas, mis on kostjaga ühisomandis, ning kostja on kinnitanud, et tema sissetulek kinnipidamisasutuses on 0,75 eurot tunnis. Kuna neid asjaolusid ei ole vastaspoole poolt vaidlustatud, tuleb neid käsitada omaksvõetuna TsMS § 231 tähenduses ning need ei vaja täiendavat tõendamist. Seega lähtub kohus nimetatud asjaoludest kui tuvastatust menetlusmaterjalide alusel.
20.Kostja ei vaidle hagile vastu, ei elatise tasumisele ega suurusele, seega on kostja esitatud hagis nõustunud elatisenõudega.
21.Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust
oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Asjaolu, et kostja ei oma hetkel töökohta, ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest.
22.Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 13.03.2024a.. a, hagiavaldus esitati 09.12.2025. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
23.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest Ee elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist. Hageja esindaja ei ole millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
24.Kohus selgitab, et TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 järgi on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
25.Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
26.Kohus leiab, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus ning kostja ei ole sellest kohustusest vabastatud ka sissetuleku puudumise või vähesuse tõttu. Arvestades, et hageja nõutav elatis 300 eurot kuus ei ületa seadusejärgset miinimummäära ning kostja ei ole hagile vastu vaielnud, on elatisenõue põhjendatud. Samas ei ole alust rahuldada elatise tagasiulatuvat nõuet alates 13.03.2024, kuna PKS § 108 kohaselt saab elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest Ee hagi esitamist ning puuduvad tõendid, et lapse vajadused olid varasemalt katmata või et elatist oleks nõutud. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise summas 300 eurot kuus alates hagi esitamisest 09.12.2025, jättes tagasiulatuva nõude rahuldamata
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.