O. S. hagi O. S. vastu ühisvara jagamiseks O. S. vastuhagi O. S. vastu ühisvara jagamiseks
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hagihind 3500 eurot; vastuhagi hind 3500 eurot Hageja/vastuhagis kostja: O. S. (ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva; Kostja/vastuhagis hageja: O. S. (ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sergei Razguljajev Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagada O. S. ja O. S.-i ühisvara.
2.Tuvastada, et korteriomand aadressil XXX kuulus alates 13.06.1996.a O. S. (ik XXX) lahusvara hulka.
3.Lugeda O. S. ja O. S.-i ühisvaraks ja -kohustuseks:
4.Jagada poolte ühisvara ja -kohustused järgmiselt:
4.1.Jätta O. S. (ik XXX) ainuomandisse korteriomand XXX (registriosa number XXX) ja mõista O. S.-ilt (ik XXX) välja O. S.-i (ik XXX) kasuks omandikaotuse eest hüvitis 8701, 32 eurot.
4.2.Jätta O. S. (ik XXX) kanda AS XXX laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus.
4.3.Lõpetada poolte ühisomand kinnistule XXX (registriosa number XXX) selle müümisega kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku kohaselt korraldataval avalikul enampakkumisel.
4.4.Kinnistu XXX (registriosa nr XXX) müügist laekuva raha arvel täita:
4.4.1.tasuda esmalt kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud);
4.4.2.täita punktis 2.4. nimetatud poolte rahaline solidaarkohustus AS-le XXX laenulepingust nr XXX;
4.4.3.ülejäänud raha jagada O. S. ja O. S.-i vahel võrdsetes osades.
5.Jätta abikaasade isiklikel kontodel olevad rahasummad abielu lahutamise seisuga selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele on need avatud.
6.Kohustada kostjat O. S.-i (ik XXX) andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes:
6.1.Kohustada O. S.-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 mõttes, et kustutada kinnistusraamatust XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) II jao omanikukanne ning kanda O. S. (ik XXX) kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Kohtuotsus asendab kohustatud omaniku tahteavaldusi. Lugeda tahteavaldused antuks alates O. S. poolt hüvitise tasumisega 8701, 32 eurot O. S.-ile (punkt 4.1.). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtule esitas O. S. (edaspidi ka kui hageja) 11.03.2024 hagi O. S.-i (edaspidi ka kui kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Pooled abiellusid XXX, abielu lahutati XXX.
2.Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad:
2.1.Korteriomand XXX (registriosa number XXX). Korteriomandi turuväärtus on 100 000 eurot.
2.2.Kinnistu XXX (registriosa number XXX). Kinnistu turuväärtus on 100 000 eurot.
2.3.AS-ga XXX sõ1mitud laenuleping nr XXX (pooled võtsid laenu korteriomandi XXX ostmiseks). Laenukohustuse jääk hagiavalduse esitamise seisuga оn 3599,71 eurot.
2.4.AS XXX sõ1mitud laenuleping nr XXX (pooled võtsid laenu kinnistu XXX ostmiseks). Laenukohustuse jääk hagiavalduse esitamise seisuga оn 23 903,12 eurot.
3.Hageja palub ühisvara jagada järgmisel viisil:
3.1.Hageja ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX. Turuväärtusega 100 000 eurot. XXX asuva korteri ostmise ajal panustas hageja oma isiklikest vahenditest 74 000 eurot, nimelt 09.04.2020 hageja müüs maha oma isikliku korteri XXX. Notar on valesti märkinud, et korter XXX moodustab ühisvara. Antud korteri on hageja ostnud enne abielu sõlmimist ning korter on hageja lahusvara. XXX asuva korteri ostuhinnaks oli 86 000 eurot. Kuna hageja on panustanud korteriomandi XXX asuva korteri ostmist oma isiklike vahenditega 74 000 eurot, mis tuleb O. S.-ile ühisvara arvelt hüvitada.
3.2.Hageja ainuomandisse jääb kinnistu XXX. Turuväärtusega 100 000 eurot. Vastavalt 26.08.2014 müügilepingule kinnistu XXX oli soetatud hinnaga 60 500 eurot. Kinnistu ostmiseks kinkis hageja isa hagejale 20 000 eurot. Hageja tegi kinnistu XXX, ostmisel sissemakse summas 20 000 eurot oma isiklike vahenditega, mis tuleb O. S.ile ühisvara arvelt hüvitada.
3.3.Hageja ainuomandisse jääb AS XXX sõ1mitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustuse jääk 23 903,12 eurot. Alatest abielulahutusest kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja ainuüksi tasunud laenumaksed kokku 1 312,45 eurot, millest kostja osa on 656,23 eurot.
3.4.Hageja ainuomandisse jääb AS XXX sõ1mitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustuse jääk 3599,71 eurot. Alatest abielulahutusest kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja ainuüksi tasunud laenumaksed kokku 906,88 eurot, millest kostja osa on 453,44 eurot.
4.1.Hageja on hüvitise leidmisel teinud arvutused (dtl 346): 1) korteri turuväärtus on 122 500,00 eurot, millest: hageja lahusvaralise panuse väärtuseks on 105 411 eurot (86,05% 100000,00-st); Abikaasade ühisvaralise panuse väärtuseks оn 17 088,75 eurot (13,95 % 100000,00-st). Kostjale makstava hüvitise suurus moodustab seega 8544,00 eurot. 2) kinnistu XXX soetati 60 500,00 eurot eest (100 %), millest: hageja panustas lahusvara arvelt 20 000,00 eurot = (33 %); abikaasad panustasid ühisvara arvelt 40 500,00 eurot (67 %).
4.2.Ühisvara jagamisel: kinnistu turuväärtus on 148 000,00 eurot, millest hageja lahusvaralise panuse väärtuseks on 48 840 ,00 eurot (33% 100000,00-st); Abikaasade ühisvaralise panuse väärtuseks оn 99 160,00 eurot (67 % 100000,00-st). Kostjale makstava hüvitise suurus moodustab seega 49 580,00 eurot.
4.3.Arvestus: 1) Hageja peab kostjale hüvitama 8 544 ,00 + 49 580,00 =58 124,00 eurot. 2) Kostja peab hagejale hüvitama 1799,9+11951,6+750= 13 826,5 eurot. Seega hageja peab kostjale hüvitama: 58 124,00 -13 826,5 =44 297, 5 eurot. Kostja vastus hagile
5.Kostja ei tunnista hagi. Pooltel on olemas pangakontodel raha, mis kuulub samuti ühisvara
koosseisu. Poolte ühisomandis on sõidukid - XXX FIAT DOBLO (VIN: XXX) ja XXX TOYOTA C-HR (VIN: XXX). Sõidukite turuhinnad on järgmised: auto XXX TOYOTA C-HR turuväärtus seisuga 28.03.2024 umbes 22 000 euro, auto XXX FIAT DOBLO seisuga 28.03.2024 umbes 1 500 euro. Kostja nõustub, et poolte ühisomandis on korteriomand XXX ja kinnistu XXX. Laenukohustused on võetud perekonna huvides. Kostja ei ole nõus hageja esitatud rahaliste väärtustega korteriomandile XXX ja kinnistule XXX. Võttes arvesse kinnisvaraportaalide (kv.ee, city24.ee jne) andmeid, siis XXX linnaosas asuva korterite keskmine ruutmetrihind on 3601,80 euro. XXX korteris on 63,9 m2, seega on korteri turuväärtuse hind min 230 155 eurot. Harjumaal asuva kinnistu koos ehitisega keskmine hind on umbes 270 000 eurot. Ebaõige on hageja väide, et alatest abielulahutusest kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja ainuüksi tasunud laenumakseid. Kostja tõendab, et kõik kostja sisetulekud olid sel perioodil hageja pangakontole ülekantud. Kostja ei ole ka nõus hageja poolt esitatud ühisvara jagamise viisiga, et kõik vara jääb hagejale ning kostjale jääb üksnes sõiduk FIAT DOBLO. Kostja vastuhagi
6.Kostja on 25.09.2024 esitatud vastuhagis esitanud oma pangakonto väljavõtte seisuga 15.10.2023, millest nähtub, et kontojääk oli nimetatud kuupäeval 46 eurot ja 73 senti. Kostja taotleb, et hageja esitaks kohtule enda pangakonto väljavõtte abielu lõppemise kuupäeva, s.o XXX seisuga, et oleks võimalik hinnata poolte rahalisi vahendeid ühisvara jagamise raames.
7.Kostja on esitanud Oberhaus kinnisvarafirma hindajate ekspertiisiaktid. Eksperdid on hinnanud korteriomandi XXX turuväärtuseks 127 000 eurot (dtl 118) ja kinnistu XXX turuväärtuseks 179 000 eurot (dtl 154).
8.Kostja leiab, et pooltel on ühisvara väärtusega 329 500 eurot: Sõiduk FIAT DOBLO väärtus 28.03.2024 seisuga 1 500 eurot; Sõiduk TOYOTA C-HR väärtus 28.03.2024 seisuga 22 000 eurot; andmed on võetud sarnaste autode hindadest portaalis (auto24.ee); Korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 127 000 eurot; Kinnistu XXX 179 000 eurot.
9.Kostja nõustub, et hagejale jääb õiglase hüvitise vastu: 1) korteriomand XXX; 2) kinnistu XXX ja sõiduauto TOYOTA C-HR; 3) laenukohustused AS-ga XXX ja AS-ga XXX; 4) hageja pangakontol olevad rahalised vahendid abielu lõppemise seisuga.
12.Kostja leiab 26.05.2025 vastuses, et mõistlik on kinnisvara müüa avalikul enampakkumisel, et sest avalikul enampakkumisel selgub kinnisvara tegelik turuväärtus ja võimalus maksta kohane hüvitis ning pooled vabanevad laenukohustustest (dtl 459). Hageja vastus vastuhagile
13.Hagejale jääb arusaamatuks kuidas kostja arvutas välja hüvitise summa 163 000 eurot. Hageja ei nõustu kostja esitatud Oberhausi ekspertiisis toodud korteriomandi XXX turuväärtusega. Hageja esitab omapoolse ARCO Vara ekspertiisi. ARCO Vara on hinnanud XXX turuväärtuseks 148 000 eurot (dtl 318). Samuti hageja ei nõustu kostja esitatud Oberhausi ekspertiisis XXX toodud turuväärtusega. Hageja palub kohtul määrata XXX kinnistule ekspertiis. Hageja kinnitab, et sõidukit FIAT DOBLO kasutab kostja. Hageja palub jätta sõiduki kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat maksta hagejale hüvitist summas 1100 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Pooled abiellusid XXX ja nende varaühisuse varasuhe lõppes XXX, mil jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX, millega poolte abielu lahutati. PKS § 210 lg 2 ning PKS1995 § 14 lg 1, § 15 lg 1 ja § 19 lg 2 järgi kohalduvad enne 1. juulit 2010 soetatud vara abikaasade ühisvarasse kuulumise tuvastamisel vara soetamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätted ja ühisvara jagamisele varaühisuse varasuhte lõppemise ajal kehtivad perekonnaseaduse sätted (PKS § 210 lg 1, § 211, § 35 p 3). Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast PKS-i jõustumist, kohaldub ka enne seda soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS. Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (vt ka nt RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828/113, p-d 16-17). Poolte ühisvara hulka kuulub seega PKS § 25 kohaselt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara ning varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. Poolte abielu lahutati XXX. Seega lõppes selle aja seisuga ka varaühisuse varasuhe. Ka abikaasade solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 13). PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka PKS-i järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010. Muu hulgas võimaldas PKS1995 § 19 lg 2 p 3 kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvutamiseks lähtub samadest alustest nagu PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine (vt RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828/113, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel
enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
16.Kohus selgitas pooltele saadetud 12.02.2025 e-kirjas ühisvara jagamise materiaalõiguslikke eeldusi ning menetluslikku tõendamiskoormust. Kohus määras tõendite, taotluste ja avalduste esitamise lõplikuks tähtajaks 03.03.2025 (dtl 300-301). Samas 12.02.2025 e-kirjas kohus teavitas, et kuna mõlemad pooled on kinnitanud kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis kohus menetleb tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtu määratud tähtajaks 06.05.2025 pooled kompromissini ei jõudnud (dtl 427). Kohus selgitas, et kohus saab ühisvara jagamisel lähtuda üksnes hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest ja määras kostjale vastata hiljemalt 26.05.2025 ühisvara jagamise viisi osas (dtl 438). Kostja vastas tähtaegselt 26.05.2025, et soovib ühisomandi lõpetada selle avalikul enampakkumisel müügiga (dtl 445). Hageja väitel on kostja 26.05.2025 taotlus vara jagamise viisi osas esitatud peale 03.03.2025 kohtu määratud lõpptähtaega ja kostja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et kohtul on õigus anda menetlusosalisele eraldi, konkreetse küsimuse osas pikem tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1). Seetõttu on kostja vastuse õigeaegsus seotud just selle tähtajaga, mille kohus kostjale määras. Kohus loeb kostja 26.05.2025 vastuse tähtaegselt esitatuks.
17.Hagis ja vastuhagis on pooled avaldanud ühisvara- ja kohustused: 1) Korteriomand XXX; 2) Kinnistu XXX; 3) Laenuleping XXX; 4) Laenuleping XXX; 5) pangakontodel olevad rahalised vahendid seisuga XXX; 6) Sõiduk FIAT DOBLO; 7) Sõiduk TOYOTA C-HR. Korteriomand XXX
18.Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX asuv korteriomand XXX kuulub nende ühisvarasse. Vaidluse all on küsimus, kas hagejal on PKS § 34 lg 2 järgi õigus hüvitisele ühisvara arvelt. Hageja leiab, et XXX korteri ostmise ajal panustas hageja oma isiklikest vahenditest summas 74 000 eurot, nimelt 09.04.2020 hageja müüs maha oma isikliku korteri asukohaga XXX. Notar on valesti märkinud, et XXX korter moodustab ühisvara. Antud korteri ostis hageja enne abielu sõlmimist ning on hageja lahusvara. Kuna hageja on panustanud korteriomandi XXX asuva korteri ostmist oma isiklike vahenditega, siis kooskõlas PKS § 34 lg 2 tuleb O. S.-ile ühisvara arvelt hüvitada antud summa.
19.Kostja ei nõustu hageja põhjendustega. Vastupidi, notar kinnitab, et notariaalpraktikas on tehtud sarnaseid tehinguid ning hageja ja kostja kinnitasid, et korter on nende ühisvara. Kumbki pool ei esitanud muid andmed notarile.
21.Esitatud tõenditest kohus tuvastas, et abikaasad O. S. ja O. S. (ühiselt ostjad) ostsid 01.09.2020 korteri aadressil XXX. Asjaõiguslepingu punktis 3.2. avaldasid ostjad kanda korter XXX abikaasade ühisomandisse (dtl 66). Ühisomand tekkis 04.09.2020 kande tegemisega kinnistusraamatusse (dtl 18). Kohus leiab, et abielu ajal soetatud korter XXX kuulub ühisvara hulka. Ühisvara kuulumises poolte vahel vaidlust ei ole.
22.Lahkarvamus seisneb selles, kas hagejal on PKS § 34 lg 2 kohaselt õigus ühisvara arvelt hüvitisele. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kohus nõustub hagejaga, et algne investeering tehti hageja lahuvara arvelt. Kuivõrd 13.06.1999 notariaalses ostu-müügilepingust nähtub, et hageja omandas korteri XXX enne abielu sõlmimist (dtl 21), siis PKS 1995 § 15 lg-st 1 tulenevalt kuulus korter hageja lahusvarasse ja kuna hageja oli erastamise subjekt, siis tulenevalt EES §-st 211 sai hageja ka korteriomandi omanikuks (dtl 48, 09.04.2020 lepingu p 1.1.2.).
23.Kostja vastuväitel olid 09.04.2020 XXX müügilepingusse kaasatud mõlemad abikaasad ja selline fakt ei anna alust hüvitise nõudele.
24.Hageja esitas tõendi, mis on väljastatud 17.09.2024 Tallinna notari A. K. poolt, ja mis kinnitab, et korter asukohaga XXX oli hageja lahusvaraks (dtl 196 notari selgitus). Notari selgitab: “09.04.2020 tõestasin XXX korteriomandi müügilepingu (notari ametitegevuse raamaturegistri nr XXX), milles osalesid müüjatena O. S. ja O. S.. Kuigi sel hetkel oli tuvastatav asjaolu, et korteri kui vallasasja omandamine toimus enne abielu sõlmimist, kutsusin ka O. S.-i tehingus osalema ja nõusolekut andma. Seda põhjusel, et eespool nimetatud 2014.a. sõlmitud notariaalses lepingus (kohus märgib XXX kinnistu ost) oli kajastatud, et tegemist on ühisvaraga. Notariaalpraktika on selles küsimuses erinev. Riigikohus on aga andnud tõlgenduse, et korteriomandite puhul on olulisem korter kui eriomandi ese ning kui korter on omandatud enne abielu sõlmimist, siis võib selle korteriomandi lugeda lahusvaraks.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-164-05 on asunud seisukohale, et kui isik enne abiellumist saab eluruumide erastamise teel korteri kui vallasasja omanikuks, siis pärast abiellumist korteriomandi seadmisel ei muutu see abikaasade ühisvaraks ka siis, kui korteriomand tekkis (korter kinnistati) abielusuhete ajal. Korteriomandi muutumine ühisvaraks oleks vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul.
25.Seega leiab kohus, et nii notar kui ka Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriomandite puhul on olulisem korter kui eriomandi ese ning kui korter on omandatud enne abielu sõlmimist, siis võib selle korteriomandi lugeda lahusvaraks. Kostja ei ole menetluses esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mille alusel kohtul oleks võimalus asuda teistsugusele seisukohale. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul PKS 1995 § 19 lg 2 p 3, mille kohaselt võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
26.Kohus loeb XXX korteriomandi hageja lahusvaraks ja PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hagejale ühisvara arvelt hüvitada.
27.Riigikohus on oma 24.10.2024 kohtuotsuses nr 2-21-6200 leidnud, et lahusvara panustamine ühisvara kasuks tuleb tõendada – kui üks abikaasa väidab, et on kasutanud oma lahusvara ühisvara loomiseks või parendamiseks, tuleb seda tõendada (nt
maksekviitungite ja lepingutega).
28.Kohus tuvastas, et korteriomandi aadressil XXX, soetamisel kasutas hageja ühisvara omandamiseks oma isiklikke vahendeid summas 74 000 eurot. Tõenditest nähtub, et hageja müüs 09.04.2020 oma isikliku korteri aadressil XXX (dtl 47 ja müügilepingu p 3.1), ning saadud müügiraha suunas uue korteri ostmisele. See tähendab, et korter XXX soetati 86 000 euro eest (100 %), millest: 1) hageja panustas lahusvara arvelt 74 000 eurot = 85,05 %; 2) abikaasad panustasid ühisvara arvelt 12 000 eurot = 13,95 %.
29.Hageja on palunud jätta korteriomandi XXX hageja ainuomandisse. Hageja kasutab korterit enda elukohana ja ta omab korteriga emotsionaalset seost. Samuti elab korteris kaks last, kes on tervise pärast töövõimetu ning ühel nendest on sügav puue. Kostja on nõus vara sellise jagamisega tingimusel, et talle makstakse õiglane hüvitis.
30.PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
31.AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd seadus võimaldab jätta asja kaasomandisse ega nõua, et kaasomandis oleva asja jagamisel peab kaasomand igal juhul lõppema, siis ei ole välistatud jagada abikaasade ühisvara asja jätmisega nende kaasomandisse (vt RKTKo 18.10.2016 3 2 188-16, p 12).
32.Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 03.10.2018 2-1615236, p 18). Kohtul on siiski õigus jätta ka (ühisvara jagamata) kaasomand lõpetamata ning asi jagamata, mis saab olla siiski erandlik otsus, kuivõrd abikaasade varaühisuse varasuhe on lõppenud. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema kaasomaniku huve vastavalt poolte esitatud asjaoludele. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu.
33.Kohus jagab korteriomandi XXX hageja palutud viisil ja jätab selle hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale õiglane rahaline hüvitis.
34.Edasi arvutab kohus välja kostjale makstava õiglase hüvitise omandikaotuse eest. Hageja hindab korteriomandi turuväärtuseks 122 500 eurot (dtl 322, Arco Vara ekspertiis). Kostja hindab korteriomandi turuväärtuseks 127 000 eurot (dtl 118, Oberhaus ekspertiis). Kohus võtab korteriomandi turuväärtuse aluseks ekspertide pakutud keskmise turuväärtuse 124 750 eurot (122 500+127 000 = 249 500 :2), millest: 1) hageja lahusvaralise panuse väärtuseks on 106 099,88 eurot (85,05 % 124 750,00-st)
2) abikaasade ühisvaralise panuse väärtuseks on 17 402, 63 eurot (13,95 % 124 750,00-st)
35.Hagejal tuleb kostjale maksta korteriomandi XXX omandikaotuse eest hüvitist 8701, 32 eurot. Kinnistu XXX
36.Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX kinnistu kuulub nende ühisvarasse. Vaidluse all on küsimus, kas hagejal on PKS § 34 lg 2 järgi õigus hüvitisele ühisvara arvelt. Vastavalt 26.08.2014 müügilepingule soetati kinnistu hinnaga 60 500 euro (dtl 28, notariaalne leping). Hageja leiab, et kinnistu soetamisel panustas hageja oma isiklikest vahenditest 20 000 eurot, nimelt kinnistu ostmiseks kinkis hageja isa hagejale 20 000 eurot ning see raha tuleb hagejale PKS § 34 lg 2 alusel ühisvara arvelt hüvitada. Kostja vastuväitel hagejal puuduvad tõendid, et nõuda hüvitist ühisvara arvelt.
37.PKS § 16 lg 1 kohaselt on abikaasad vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama oma töö ja varaga. PKS § 16 lg 2 järgi hõlmab perekonna ülalpidamine nii tegevusi kui ka varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimusi arvestades vajalikud ühise majapidamise kulude katmiseks ning abikaasade ning nende ülalpeetavate laste tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks. PKS § 15 lg 1 kolmanda lause kohaselt peavad abikaasad perekonna vajaduste rahuldamise ühiselt korraldama ning PKS § 15 lg 2 kohaselt osalema koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises vastavalt oma võimalustele.
38.Kohus leiab esitatud tõendeid hinnates, et hagejal ei ole õigust nõuda hageja isa A. K. poolt tehtud kulutuse 20 000 eurot hüvitamist ühisvara arvelt. 12.08.2024 tehtud ülekande puhul on selge, et see toimus hageja ja kostja abielu ajal (dtl 14, A. K. pangakonto väljavõte). Kohus peab usutavaks, et vanemate poolt abikaasadele tehtud rahalised kingitused on tavapäraselt suunatud perekonna toetamisele ning omavad üldjuhul perekonna majanduslikku olukorda parandavat iseloomu. Sellised toetused antakse üldjuhul vabatahtlikult ja ilma tagasinõudmise kavatsuseta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kink oleks olnud suunatud üksnes hageja isiklikuks vajaduseks. Seetõttu tuleb kinki käsitada perele tehtud panusena ja sellist laadi rahalised panused kuuluvad abielusuhtes perekonna ühiseks kasutuseks ning ei anna hagejale alust nõuda kulu hüvitamist ühisvara arvelt.
39.Kohus jagab kinnistu kostja pakutud viisil ja korraldab kinnistu müügi osas avaliku enampakkumise, täites esmalt laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse AS XXX ees.
40.Selleks, et kohus saaks jätta kinnistu hageja ainuomandisse nagu hageja soovis, tuli hagejal tõendada kinnistu väärtus ning seejärel enda võimekust hüvitada kostjale tema osa rahas. Hageja on teinud ettepaneku, et maksab kogu jagatava ühisvara kogumi eest kostjale hüvitise 50 000 eurot, millega kostja ei ole nõus (dtl 386), sest see jääb alla vara tegeliku väärtuse. Kostja esitatud Oberhaus Kinnisvara ekspertide hinnangul on kinnistu XXX turuväärtus 179 000 eurot (dtl 154). Hageja ei ole tõendanud oma võimekust hüvitada kostjale tema osa rahas.
41.Riigikohus on selgitanud 26.04.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 kui asja või õigust soovib üks kaasomanik, peab enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida ta on valmis ja võimeline teistele maksma. Kui kohus
leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksa selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandada soovijal on võimalus maksta, tuleks mitte jätta eset sellele kaasomanikule, vaid panna see avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on alternatiivselt esitatud (punkt 25.3).
42.Kohus leiab, et õiglane jagamise viis on kinnistu müük avalikul enampakkumisel ka sel põhjusel, et kinnistu müük avalikul enampakkumisel toob paremini välja eseme turuväärtuse. Kohus märgib, et kuna kinnistu müük korraldatakse avaliku enampakkumisena, ei ole enam vajalik määrata kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks kohtu määratud ekspertiisi, nagu hageja taotles (dtl 290). Laenukohustused
43.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et neil lasuvad ühised laenukohustused PKS § 18 mõttes.
44.AS XXX on sõ1mitud laenuleping nr XXX. Pooled võtsid selle laenu korteriomandi XXX ostmiseks. Laenukohustuse jääk hagiavalduse 04.03.2024 esitamise seisuga оn 3599.71 eurot (dtl 17, pangatõend).
45.AS XXX on sõ1mitud laenuleping nr XXX, sõlmitud 27.08.2014 tähtajaga kuni 15.08.2034 (dtl 15). Pooled võtsid selle laenu kinnistu asukohaga XXX ostmiseks. Laenukohustuse jääk hagiavalduse 04.03.2024 esitamise seisuga оn 23 903.12 eurot (dtl 15, hageja pangakonto väljavõte).
46.Hageja on välja toonud, et ta on ainuisikuliselt tasunud laenumakseid alates abielulahutusest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja on tasunud AS XXX laenumakseid 906,88 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista 453, 44 eurot (dtl 20). Hageja on tasunud AS XXX laenumakseid 1312,45 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista 656,23 eurot dtl 25).
47.Kohus leiab, et kõik abielu kestel laenu tagasimaksmiseks tehtud maksed on tehtud ühisvara arvel ühise kinnisvara soetamiseks ning ei kuulu poolte vahel jagamisele. Samas kuuluvad jagamisele need summad, mille üks pool on pärast abielulahutuse jõustumist tasunud nii enda kui ka teise poole laenukohustuse eest. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
48.Kostja vastuväitest ja esitatud tõenditest nähtub, et kostja kandis peale abielu lahutamist XXX oma rahalisi vahendeid hageja pangakontole ning panustas seeläbi laenukohustuste täitmisesse. Kostjale on määratud Eesti Töötukassa poolt töövõimetus perioodiks 15.11.2023–14.11.2028 ning talle makstakse töövõimetuse toetust, mille kostja on palunud kanda hageja pangakontole (dtl 105–107). Kuna kostja on peale abielu lahutust teinud tagasimakseid, siis ei ole põhjendatud kostjalt 1⁄2 tasutud laenumaksetest välja mõista.
49.Hageja on palunud jätta ühisvara jagamisel AS XXXi laenulepingust nr XXX tulenev kohustus hageja kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et korteriomand XXX on põhjendatud jätta hageja ainuomandisse, siis on põhjendatud jätta ka laenulepingust tulenev laenukohustus hageja kanda.
Pangakontodel olev raha
50.Kostja esitas pangakonto väljavõtte seisuga 15.10.2023, mille kohaselt oli kostja kontojääk 46 eurot ja 73 senti (dtl 88). Hageja pangakonto saldo seis oli abielulahutamise päeval 718, 49 eurot (dtl 198). Kohus arvestab sellega, et ühisvara hulka ei kuulu laste O. S. K. ja O. S. K. töövõimetustoetused summas 876,06 euro ja sotsiaaltoetused summas 75,69 samuti. Hageja palub mitte arvestada ülekannet XXX (üürileping- Oktoobriks 2023) summas 400 euro, mida makstakse hageja kontole tema vennale ja tema omandi üüri eest. Eeltoodud põhjustel kohus loeb hageja konto jäägiks 0 eurot. Kuna kostja pangakontol olev raha on vähene, ei pea kohus seda ühisvara koosseisu määramisel oluliseks. Kohus jätab abikaasade isiklikel kontodel olevad rahasummad abielu lahutamise seisuga selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele on need avatud. Sõidukid FIAT DOBLO ja TOYOTA C-HR
51.Kostja vastuse kohaselt pooltel puudub vaidlus sõidukite FIAT DOBLO ja TOYOTA CHR jagamises, sest sõidukid on juba faktiliselt jagatud, nimelt sõidukit FIAT DOBLO valdab ja juhib kostja ning sõidukit TOYOTA C-HR valdab ja juhib hageja (dtl 313). Kuna sõidukid on poolte vahel juba kokkuleppeliselt jagatud ning selles osas vaidlus puudub, ei arvesta kohus sõidukeid ühisvara koosseisu määramisel. Kohus jagab ühisvara järgmiselt:
52.Kohus jätab O. S. ainuomandisse korteriomandi XXX, kohustusega maksta O. S.-ile tema osa eest hüvitist summas 8 701,32 eurot ning võtta hageja kanda AS-i XXX laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus. Kinnistu XXX müüakse kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku kohaselt korraldataval avalikul enampakkumisel. Kinnistu müügist laekuvast rahast tasutakse esmalt täitekulud, siis solidaarkohustus AS-le XXX ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Abikaasade isiklikel kontodel olevad rahasummad abielu lahutamise seisuga jäävad selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele on need avatud. Nõusoleku asendamine TsÜS § 68 lg 5 alusel
53.Jättes asja või õiguse ühele kaas- või ühisomanikule, asendatakse kohtulahendiga teiste tahteavaldused omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25.1.). Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
54.Kinnistusraamatusse tuleb korteriomandi XXX ainuomanikuks kanda hageja. Selleks tuleb ühisomandi kande kustutamiseks ja ainuomaniku kinnistusraamatusse kandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 ja lg 8 alusel tahteavaldused kohtuotsusega asendada.
55.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulud
56.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07 tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.