Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 03.03.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-25-17904 X hagi Y (Y) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2025/2262 6000,00 eurot Hageja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx; e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Hanna Kivirand (e-post: xxx)
Kostja: Y (isikukood XXX, elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja 05.02.2026 Tallinnas koht Resolutsioon
Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 07.03.2019 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-18-16616 hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 250,00 eurot alates 01.01.2018 kuni kostja 21-aastaseks saamiseni (xx.xx.xxxx) tingimusel, et kostja Y omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ning elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest 07.11.2017 – 31.12.2017 kogusummas 423,00 eurot. Kostja 10.10.2025 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 07.03.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-1816616 alusel algatas kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2025/2262 ja esitas hagejale 10.10.2025 täitmisteate, mille hageja sai kätte 10.10.2025. Täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku 07.11.2018-xx.xx.xxxx eest 8616,82 eurot. Hageja leiab, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada osaliselt lubamatuks, s.o lubamatuks osas, mis ületab elatise võlgnevuse summas 2304,50 eurot (s.o perioodi eest 07.11.2018 – 13.08.2019). Tallinna XXX poolt väljastatud tõendi kohaselt õppis kostja Tallinna XXXs perioodil 01.08.2017 kuni 13.08.2019, millest järeldub, et kui kostja kuskil õpinguid ei jätkanud, lõppes kostja õigus kohtulahendi alusel elatise saamiseks 13.08.2019. Seega peaks täitemenetluses oleva nõude suuruseks olema 2304,50 eurot (s.o elatis summas 250 eurot kuus perioodil 07.11.2018 – 13.08.2019). Põhjendatud elatise summa kokku 2304,50 eurot on arvutatud järgnevalt: november 2018, 24 päeva – 199,2 eurot (250 eurot : 30 päeva = 8,3 eurot päevas, 24 päeva x 8,3 eurot); detsember 2018 – 250 eurot; jaanuar 2019 – 250 eurot; veebruar 2019 – 250 eurot; märts 2019 – 250 eurot; aprill 2019 – 250 eurot; mai 2019 – 250 eurot; juuni 2019 – 250 eurot; juuli 2019 – 250 eurot; august 2019, 13 päeva – 105,3 eurot (250 eurot : 31 päeva = 8,1 eurot päevas, 13 päeva x 8,1 eurot). Hagejal puuduvad rahalised vahendid täitemenetluses nõutava summa tasumiseks. Hageja ainukeseks sissetulekuks on palk netosummas 988,15 eurot, mida hageja tõendab palgatõendiga ja pangakonto väljavõttega), sääste hagejal ei ole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 2047,50 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja vastuses hagile nõuet ei tunnista. Kostja õppis kuni 21-aastaseks saamiseni YYY Gümnaasiumis ning esitab selle tõendamiseks kooli tõendi ja Haridusministeeriumi kinnituse. Asjaolu, et hageja ainsaks sissetulekuks on üksnes alla 1000-eurone palk, ei ole tõendatud. Kontoväljavõte, millelt nähtub üksnes augusti ja septembri palga suurus, seda ei tõenda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 644,80 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu.
Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25; 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 32-1-49-10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti (käesoleval juhul kohtuotsust) ei täidetaks. Pooled ei vaidle järgmise üle: - Harju Maakohtu 07.03.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-16616 mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi eest 07.11.2017 – 31.12.2017 kogusummas 423,00 eurot ja igakuine elatis 250,00 eurot alates 01.01.2018 kuni Y 21aastaseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) tingimusel, et kostja Y omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (dtl 16-18); - Harju Maakohtu 08.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16616 parandati Harju Maakohtu 07.03.2019 otsuses tsiviilasjas 08.01.2026 olev arvutusviga, asendades kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 sisalduv kuupäev xx.xx.xxxx kuupäevaga 07.11.2020 (dtl 125-126); - kostja 10.10.2025 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 07.03.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-1816616 alusel algatas kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2025/2262 ja esitas hagejale 10.10.2025 täitmisteate, mille hageja sai kätte 10.10.2025 (dtl 2); - täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku 07.11.2018xx.xx.xxxx eest 8616,82 eurot (dtl 9); - perioodil 07.11.2017-07.11.2020 ei ole hageja kostjale elatist tasunud (dtl 3); - kohtumenetluse ajal on hageja tasunud täiteasjas nr 025/2025/2262 kostjale kokku 982,62 eurot (24.11.2025 491,11 eurot ja 08.01.2026 491,51 eurot) (dtl 121); - perioodil 01.08.2017-13.08.2019 õppis kostja Tallinna XXXs kutseõppe tasemeõppes ehitusviimistluse õppekava järgi statsionaarses õppes (dtl 20-22); - perioodil 01.09.2019- 07.11.2020 õppis kostja Tallinna YYY tavaklassis, omandades keskharidust (dtl 87-91). II Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on Harju Maakohtu 07.03.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-16616 alusel elatise saamise õigus vastavalt väljamõistetud summale või sõltub elatise saamise õigus lisaks sellest, kas kostja teenis kuni 21-aastaseks saamiseni õppeasutuse nimekirjas olemise ajal elatist või mitte ja kui kostja teenis sissetulekut, siis kas tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatist vähendada ja selle tõttu sundtäitmine täiteasjas nr 025/2025/2262 lubamatuks tunnistada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 22.04.2024.a lahend tsiviilasjas nr 2-22-3718/21 p 12). Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et sissenõudjal tema vastu nõuet ei ole ning et sundtäitmine seetõttu alusetu. Harju Maakohtu 07.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-16616 on jõustunud, samuti on jõustunud 08.01.2026 kohtumäärus. Kohtuotsusest tulenev nõue ei ole
rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täiteasjas nr 025/2025/2262 on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, seega ei saa hageja TMS § 221 lg 1 1 kohaselt esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Elatise väljamõistmise kohtuotsuses on alates 01.01.2018 kuni kostja 21-aastaseks saamiseni elatise saamise tingimuseks see, et kostja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kostja on tõendanud, et ta on kohtuotsuses märgitud ajavahemikul õppinud kutseõppe tasemeõppes ja omandanud keskharidust. Lähtudes eeltoodust ei ole tähendust kostja võimalikul sissetulekul ja hageja sissetulekul ning poolte omavahelistel perekondlikel suhetel. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X hagi Y (Y) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2025/2262 ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. III TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on kostjale osutanud kohtumenetluses õigusabi 4 tundi 40 minutit tunnihinnaga 161,20 eurot, kokku 752,26 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: - 24.01.2026 asja materjalidega tutvumine, seisukoha koostamine 3 tundi; - 05.02.2026 ettevalmistus istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund; 05.02.2026 kohtuistungil osalemine 40 minutit. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi tunnitasu 130,00 eurot (millele lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ega ole ülepaisutatud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus kostja taotletud menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 752,26 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on viivise väljamõistmist taotlenud. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.