X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ja rahalised nõuded
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
X (ik XXX), lepinguline vandeadvokaat Marko Pilv
esindaja
Kostja:
Y (ik XXX), lepinguline vandeadvokaat Klen Laus
esindaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja X ja kostja Y (ühiselt pooled) vahel 5. septembril 2025 sõlmitud kompromiss, millega pooled jagavad ühisvara järgmiselt:
1.1.Korter aadressil XXX (registriosa number xxxxx, edaspidi korter) võõrandatakse poolte kokkuleppel ning pooltel ei ole seoses kõnealuse korteri võõrandamisega teineteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. Korteri võõrandamise tingimuste osas lepivad pooled täiendavalt kokku: a. Hageja ja kostja sõlmivad korteri müügiks lepingu Uus Maa Capital OUZ maakler Ivo Lähkeriga hiljemalt 05.09.2025, mille kohaselt on korteri alghinnaks 120 000 eurot, korteri müügikuulutus avaldatud hiljemalt 12.09.2025 ning seda vähemalt internetilehtedel www.kv.ee ja www.city24.ee. Kõik vajalikud toimingud lepingu ette valmistamiseks ja tingimuste maakleriga kokku leppimiseks teeb kostja. Leping peab sisaldama tingimust, et maakler edastab kogu korteri müügiprotsessi osas kogu info
(sh võimalikke ostjaid ja nendega puudutava suhtluse osas) nii hagejale (e-posti aadress xxx) kui ka kostjale e-posti teel. Kõik korteri müügiga seotud kulud (sh maakleritasu ja tehingukulud notaris) kannab kostja. Kostja tagab maaklerile vajaliku ligipääsu korterile fotode tegemiseks, ning võimaldab maakleril võimalikele huvilistele/ostjatele korterit näidata/ tutvustada ning esitab korteri seisukorra ja võimalike varjatud puuduste osas maaklerile/ostjale objektiivset ja tõest informatsiooni. Korteri müügikuulutuse avaldamise järgselt korterile 1 kuu jooksul ostja mitte leidmise korral (s.t hiljemalt 12.10.2025) kohustuvad pooled andma nõusoleku korteri müügikuulutuses hinna langetamiseks 2 500 euro võrra ja nii iga järgneva kalendrikuu möödudes (s.t 12.11.2025 jne) kuni korteri müügini. Korterile müügikuulutuse järgse hinnaga või sellest kuni 2 500 eurot soodsama hinnaga ostja leidmise korral on hageja ja kostja kohustatud viivitamatult andma oma nõusoleku korteri võõrandamiseks. Hageja annab enda nõusoleku korteri võõrandamiseks ja kohustub tegema kõik omalt poolt vajalikud toimingud korteri võõrandamiseks (mh osalema korteri ostu-müügi tehingus kas notaris kohapeal või videosilla vahendusel). Korterile ostja leidmise korral on kostja kohustatud sellest koheselt ise või maakleri vahendusel hagejat teavitama ja kooskõlastama esimesel võimalusel hagejaga pooltele sobiliku notariaja korteri võõrandamiseks. Hageja on kohustatud tegema omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku notari tehingus osalemiseks esimesel võimalusel, kas vahetult kohapeal või kaugtõestamise vormis ja tegema heas usus kostjaga koostööd korteri võõrandamistehingu lõpule viimiseks. Pooled on kokku leppinud, et korteris esineda võivate mistahes võimalike puuduste või varjatud puuduste eest korteri ostja ees vastutab kostja ainuisikuliselt ja seda ka juhul kui korteri ostja peaks esitama mistahes nõudeid hageja vastu. Hageja vastu mistahes nõuete esitamise korral korteri ostja poolt on hagejal õigus nõuda kostjalt seeläbi tekitatud kahju täielikku hüvitamist. Kostja kohustub tasuma hagejale ühisvara jagamisel kompromissi korras ühekordse rahalise hüvitisena 50 000 eurot (hüvitise põhisumma) hiljemalt 30.11.2025. Korteri võõrandamise tehingus sätestavad pooled, et korteri müügihinnast 50 000 eurot kannab notar otse hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX ja ülejäänud summa kostja avaldatud arvelduskontole. Kui kostja on käesolevas punktis toodud hüvitise maksmise kohustuse osaliselt või tervikuna täitnud enne korteri võõrandamise tehingu sõlmimist, vähendatakse tehingu alusel maksmise kuuluva hüvitise summat vastavas ulatuses. Kui korterit ei õnnestu võõrandada 30.11.2025 kuupäevaks ja seetõttu ei ole punktis
1.1.h. toodud hüvitist 30.11.2025 kuupäevaks tervikuna laekunud hageja arvelduskontole, kohustub kostja maksma tasumata hüvitise jäägilt hagejale viivist määras 0,05 % päevas (s.t 18,25 % aastas) igakuiste maksetena, mille täpne suurus arvestatakse välja järgmise valemi järgi - hüvitise jääk (s.t tasumata põhisumma) korrutatakse 0,1825 (s.t viivisemäär 18,25 % aastas), jagatakse 365-ga ning seejärel
2(6)
2-22-4223 korrutatakse viivituses oldud päevade arvuga, mille tulemuseks on igakuiselt tasumisele kuuluva viivise summa. j. Viivise rakendumisel tuleb kostjal kalendrikuu viivise summa tasuda hageja arvelduskontole hiljemalt järgmise kalendrikuu teisel tööpäeval. k. Kui korteri võõrandamise ajaks on kostjal hageja ees tasumata viivisevõlgnevus tulenevalt müügitehingu mitte toimumisest hiljemalt 30.11.2025 kuupäeval, siis sätestatakse korteri võõrandamise tehingus, et korteri müügist saadavast summast kannab notar hageja kontole tasumata hüvitise põhisumma + sissenõutavaks muutunud viivised alates 01.12.2025 kuni notari tehingu päevani ning ülejäänud summa kannab notar kostja kontole. l. Hageja likvideerib enne korteri müügitehingu toimumist kõik hageja suhtes pooleli olevad sundtäitmistes olevad kohustused (sh täiteasja 024/2025/1612 esemeks olenev võlgnevus) ning esitab kostja sellekohase nõudmise korral seda kinnitavad tõendid. Kui võlgnevusi ei ole likvideeritud korteri müügitehingu sõlmimise ajaks, on kostjal õigus likvideerida täitemenetluses olevad hageja võlgnevused hagejale makstava hüvitise summa arvelt.
1.2.Kõik Nordic Hypo AS-iga kostja poolt sõlmitud laenulepingust nr 20171025-720 tulenevad laenukohustused ja mistahes võimalikud nõuded on kostja poolt käesoleva kompromissi sõlmimise ajaks tasutud. Juhul, kui kostja poolt esitatud kinnitus pole selles osas tõene, siis vastutab kostja igal juhul nimetatud kohustuste tasumise eest täielikult ainuisikuliselt ega oma mistahes pretensioone ega nõudeid hageja vastu.
1.3.Poolte ühisvara hulka kuuluv kinnistu aadressil YYY (registriosa number yyyyy) jääb ühisvara jagamise tulemusena kuuluma ainuisikuliselt kostjale. Pooled paluvad kustutada kinnistusraamatu teises jaos kinnistu aadressil YYY (registriosa number yyyyy) kehtivad omanikukanded ja kanda Y kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna. Edastada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus omanikukande muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
1.4.Poolte ühisvara hulka kuulunud kinnisasi aadressil WWW, Soome (kinnisvaratunnus wwwww) on täitemenetluse käigus võõrandatud. Pooled on kokku leppinud, et saadavate rahaliste vahendite eest tasutakse esmalt kõik täitemenetluse ja kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel kõik Keski - Uudenmaan Osuuspankki laenulepingust nr 506203-81274871 FI66 5062 0381 2748 71 tulenevad rahalised kohustused. Kuna eramu müügist saadav summa oli laenujäägist väiksem, siis on pooled kokku leppinud, et laenujääk koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega kuulub poolte poolt tasumisele põhimõttel, et 50 % tasub kostja ja 50 % hageja.
1.5.Kõik ülejäänud kohustused jäävad ainult selle poole kohustuseks, kes on vastava lepingu sõlminud ja/või vastava kohustuse võtnud (sh laenulepingutest, järelmaksu lepingutest või krediitkaardi jääkidest tulenevad kohustused). Hageja ei vastuta ühegi kostja nimel võetud kohustuste täitmise eest ja kostja ei vastuta ühegi hageja nimel võetud kohustuse täitmise eest.
1.6.Pooltel ei ole teineteise vastu mistahes täiendavaid rahalisi pretensioone ega nõudeid, välja arvatud kostja vastutus punktis 1.1. nimetatud varal (XXX korter, registriosa number xxxxx) esineda võivate mistahes puuduste eest juhul, kui korteriomandi ostja peaks vastava nõude esitama. 3(6)
2-22-4223
1.7.Poolte vallasvara jääb selle poole omandisse, kelle valduses vallasvara kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamise aja seisuga on. Poolte arvelduskontodel olevad rahalised vahendid jäävad selle poole omandisse, kelle arveldusarvel need abielu lõppemise seisuga olid. Poolte õigusabikulud jäävad nende endi kanda.
1.8.Pooled kinnitavad, et nad ei ole neil teineteise vastu olla võivad mistahes pretensioone ega nõudeid enne käesoleva kompromissi sõlmimist ühelegi isikule loovutanud ja on õigustatud kõiki võimalikke pretensioone ja nõudeid täielikult käsutama.
1.9.Kompromissi sõlmimisega saavad kõik poolte vahelised erimeelsused täielikult ja lõplikult lahendatud ning pooltel pole teineteise vastu mistahes muid pretensioone ega nõudeid. Isegi kui vastavad pretensioonid või nõuded oleksid olemas, siis loetakse pooled käesolevas kompromissi nimetamata nõuetest ja pretensioonidest kompromissi sõlmimisega täielikult ja lõplikult loobunuks (välja arvatud kostja vastutus punktis 1.1. nimetatud varal esineda võivate mistahes puuduste eest juhul kui korteriomandi ostja peaks vastava nõude esitama).
1.10.Käesoleva kokkuleppe p-des 1.1 a.-f., h., j. ja k. nimetatud poole kohustuse rikkumise korral kohustub kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi 50 eurot päevas kuni rikkumise kõrvaldamiseni.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-4223 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtul saata kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
5.Tagastada:
5.1.Xle pool hagi esitamisel 4. märtsil 2022 tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot tema pangakontole nr XXXXXXXX;
5.2.Xle pool hagi täiendava nõude esitamisel 2. veebruaril 2023 tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot tema pangakontole nr XXXXXXXX;
5.3.Yle pool vastuhagi esitamisel 20. märtsil 2023 tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot tema pangakontole nr XXXXXXXX.
6.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ja rahalised nõuded ning Y vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Pooled on omavahel peetud läbirääkimiste tulemusena jõudnud kokkuleppele ning esitanud 5. septembril 2025 kohtule kompromissi, mida paluvad kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja taotleb kompromissi kinnitamise järgselt tagastada tema arvelduskontole pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ja pool täiendava nõude esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. Kostja palub tagastada tema arvelduskontole pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420
4(6)
2-22-4223 eurot. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss pärast kohtule maksekorralduse ja/või konto väljavõtte esitamist, mis kinnitab hagejale kompromissis toodud tingimustele vastavate maksete teostamist. Hageja esindaja teatas 4. veebruaril 2026 kohtule, et notari tehing korteri müügiks toimus 2. veebruaril 2026 ja hagejale on kompromissis kokku lepitud hüvitis 50 000 eurot koos viivistega 1550 eurot tasutud.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
5.Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
6.Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellisest jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
7.Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku edastada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus omanikukande muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel kokku leppinud, et nad võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Viimase osas märgib kohus, et pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui seda nii mõeldi, siis on tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt edastab kohus üksnes hagi tagamise määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid. Seega kui tegemist on taotlusega, jätab kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid, siis muidugi pooled võivad alati ise määruse registripidajale edastada.
8.Hageja taotleb hagi ja hagi täiendava nõude esitamisel tasutud riigilõivust poole endale tagastamist. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 4. märtsil 2022
5(6)
2-22-4223 riigilõivu 420 eurot ning hagi täiendava nõude esitamisel 2. veebruaril 2023 riigilõivu 1400 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ühisvara jagamise nõude esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot ning hagi täiendava nõude esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja pangakontole.
9.Kostja taotleb vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust poole endale tagastamist. Kohus tuvastas, et kostja on vastuhagi esitamisel tasunud 20. märtsil 2023 riigilõivu 840 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 420 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada kostja pangakontole.
10.Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning menetlusosaliste kokkuleppele lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. TsMS § 150 lg 8 kohaselt riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.