Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-5000
Tsiviilasi
Lõunalaenud OÜ hagi Ivan Oltyani vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6581 eurot 49 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivan Oltyani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Ivan Oltyan (isikukood: XXXXXXX); esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja (hageja): Lõunalaenud OÜ (registrikood: 11232222); juhatuse liige Kalli Uibokand
esindajad
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Otsesõnu on kostja keeldunud oma kohustust täitmast maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet esitades 20. märtsil 2013. Nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Nõue muutus sissenõutavaks 23. jaanuaril 2010 ja aegumise tähtaeg algas uuesti 1. jaanuaril 2011. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 31. jaanuaril 2013.
Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ Betoneer teostas kostjale kokkulepitud töö, mille eest oli kostjal kohustus temale tasu maksta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule tasumata arve kostjale tehtud tööde eest, kostja ei ole põhjendanud, miks ta arve tasumata jättis, st miks ta oma kohustust ei täitnud. Kuigi leping poolte vahel oli suuline, ei ole kumbki pool vaielnud selle üle, et OÜ Betoneer tegi kostjale töid ja kostja kohustus selle eest temale maksma (VÕS § 635). VÕS § 637 lg 4 järgi, kui töö on vastu võetud, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel ka piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud põhjust arve tasumata jätta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mõistliku tähtaja jooksul esitanud OÜ-le Betoneer pretensioone tema poolt tehtud töö kvaliteedi või kvantiteedi osas. Kostja ei ole temale esitatud arvele vastu vaielnud. Kostja on saatnud küll AS-iga Eesti Post OÜ-le Betoneer kaks tähitud kirja 3. jaanuaril ja 29. jaanuaril 2011, kuid nende kirjade sisu kohta tõestatud informatsioon puudub. Maakohus leidis, et selleks ei saanud olla suulise töövõtulepingu ülesütlemine või pretensioonid tehtud töödele, kuna mõistlik tähtaeg pretensioonide esitamiseks või lepingu ülesütlemiseks oli jaanuaris 2011 möödunud. Arve esitati 23. novembril 2009, seega tööde teostamise aeg oli 2009. Kuna see ei olnud ettemaksuarve, saab järeldada, et tegemist oli arvega tehtud tööde eest, mille kostja tasus summas 100 000 Eesti krooni ning jättis 68 000 Eesti krooni tasumata. Teise töövõtja palkamine ei tähenda, et OÜ Betoneeri poolt just need tööd tegemata jäid või just neid töid parandada tuli, mille oli varem nõuetele mittevastavalt teinud OÜ Betoneer (tl 74–80). Kuna kostja ei ole dokumentaalselt tõendanud, et ta ei pidanud oma kohustust OÜ Betoneer ees täitma, kuna viimane ei täitnud kohustust tema ees, tuleb hagi rahuldada. Põhinõude rahuldamise tõttu on põhjendatud ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi. Pooled ei vaidle, et suulises töövõtulepingus oli lepitud kokku viivise määr 0,5% päevas. Arvestuslik viivis kostja poolt osaliselt täitmata kohustuse eest on 1244 viivitatud päeva eest 27 032 eurot 06 senti, kuid hageja vähendas seda summani 2172 eurot 50 senti. Maakohtu hinnangul on vähendatud viivisenõue mõistlik ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
aegumise peatumist, ei kohaldu olukorrale, kus uus võlausaldaja teatab võlgnikule nõude omandamisest ning annab tähtaja võla tasumiseks ilma, et võlgnik oleks seda palunud või nõuet tunnistanud. Seega ei ole asjakohane maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumine peatus
tõendamiskoormise jaotumist. Maakohus ei ole asjas eelmenetlust piisava põhjalikkusega läbi viinud ja see on tinginud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Viies eelmenetluse läbi puudulikult, jäi kostja ilma võimalusest tõendada oma vastuväiteid hagile. Maakohus on läbi viinud 6. oktoobril 2015 eelistungi, kus kohus keeldus kostja tõendite esitamise taotlust rahuldamast. Samas leidis maakohus otsuses, et kostja ei ole tõendanud, et OÜ Betoneer ei täitnud omapoolset kohustust, mis andis kostjale õiguse omalt poolt keelduda tasu maksmisest. Kohus peab andma menetlusosalisele võimaluse oma väidete tõendamiseks.
läbivaatamisel anda hagejale võimalus tõendite ja seisukoha esitamiseks. Alles seejärel lasub kostjal kohustus tõendada oma väidete, st tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ning lepingu ülesütlemise põhjendatust. Kostja on kohtule esitanud tõenditena dokumentaalse tõendina koopia arvest, millest nähtuvalt on kostja tellinud betoneerimistöid, kuna OÜ Betoneer töö osutus ebakvaliteetseks (tl 76 jj). Maakohus on ekslikult leidnud, et nimetatu ei tõenda, et OÜ Betoneer on jätnud tööd tegemata või teinud töid puudustega. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida kohus peab menetluses hindama. Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Maakohus ei ole eelkäsitletud tõendamiskoormust menetlusosalistele selgitanud ning on lähtunud valest arusaamast, et ennekõike kostja peab tõendama oma väidete põhjendatust. Seega leidis maakohus ekslikult, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mõistliku tähtaja jooksul esitanud OÜ-le Betoneer pretensioone tema poolt tehtud töö kvaliteedi või kvantiteedi osas, tuleb hagi rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nõude olemasolu.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.