lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-56193/39

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 21.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-14-56193/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1682
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-56193

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Määruse avalikult

21.august 2017 Võru kohtumaja

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-14-56193

Tsiviilasi

I. O. hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks E. O. pankrotimenetluses hagi läbivaatamata jätmine

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja I. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja adv. Kalju Kutsar, epost: [email protected])); kostja Nauvitsman OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tüki Tõrvandi alevik Ülenurme vald Tartumaa; seaduslik esindaja Marko Kutman, e-post: [email protected])

Kohtuistungi aeg

19.juulil 2017.a.

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata I. O. pankrotimenetluses.

hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks E. O.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja I. O. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD

JÄRELDUSED

I. O. esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 03.märtsi 2014.a. määrusega I. O. avalduse alusel välja füüsilise isiku E. O. pankrot. I. O. esitas pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude 250 000 euro ulatuses. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas I. O. nõudele täies ulatuses vastuväite Nauvitsman OÜ leides, et I. O. ja E. O. vahel sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise leping on vastuolus heade kommetega ning seega tühine algusest peale. Osaliselt, s.o. 13 000 euro ulatuses, esitas I. O. nõudele vastuväite ka pankrotihaldur. Eeltoodust tulenevalt jättis võlausaldajate üldkoosolek I. O. nõude täies ulatuses tunnustamata. Pankrotihaldur väljastas nõuete kaitsmise koosoleku protokolli e-kirjaga 25.juulil 2014.a ning nimetatud dokumendist sai I. O. teada, et tema nõuet tervikuna ei tunnustatud. I. O. ei vaidlusta pankrotihalduri vastuväidet I. O. nõudele 13 000 euro ulatuses, kuid ta ei nõustu sellega, et tema nõue on tervikuna alusetu. Eeltoodut arvestades on I. O. sunnitud esitama oma õiguste kaitseks hagi Nauvitsman OÜ vastu ning taotlema oma nõude tunnistamist 237 000 euro ulatuses. I. O. nõue põhines 24.oktoobril 2012.a. I. O. ja E. O. vahel sõlmitud ühisvara osalise jagamise lepingul, millega E. O. kohustus tasuma I. O. enam saadud ühisvara eest hüvitist kokku 250 000 eurot kolme aasta jooksul. Sellest summast pidi E. Oltjan tasuma 100 000 eurot hiljemalt 24.oktoobriks 2013.a. Hageja leiab, et Nauvitsman OÜ nõue on sisuliselt motiveerimata ning seega põhjendamatu. Arvestades I. O. ja E. O. ühisvara hulka ja väärtust ei saa asuda seisukohale, et leping oleks sõlmitud E. O. äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et E. Oltjan ei ole kunagi nimetatud tehingut vaidlustanud. Eeltoodut arvestades ning juhindudes Pankrotiseaduse § 106 palub hageja tunnustada I. O. nõuet E. O. pankrotimenetluses II järgu nõudena 237 000 euro ulatuses. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 106 lg 1 võib nõude tunnustamiseks hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Kuna nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.07.2014, siis algas tähtaja kulgemine järgmisest päevast so. 18.07.2014. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvestatava tähtaja tähtpäev viimase kuu vastaval päeval – seega mitte hiljem kui 18.08.2014 (esmaspäev). Hageja on esitanud hagi 21.08.2014. Kuna õigustlõpetava tähtaja möödalaskmist kontrollib kohus ning käesoleval juhul on kohus asja menetlusse võtnud, siis taotleb kostja aegumise kohaldamist. Kuna kostja meelest on hagiavaldus esitatud tähtajast hiljem, siis on hageja õigus hagi esitada aegunud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul teha asjas vaheotsus, millega otsustada nõude esitamise tähtajalisus (aegumine); jätta kostja menetluskulud hageja kanda; jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Maakohtu 11.detsembril 2015.a. tehtud vaheotsusega rahuldati OÜ Nauvitsman taotlus aegumise kohaldamiseks ja jäeti I. O. hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks E. O. pankrotimenetluses rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 30.novembri 2016..a. otsusega tühistati Tartu Maakohtu 11.detsembri 2015.a. otsus ja saadeti asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus aegumist ekslikult, kuna PankrS § 106 lg 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada ja Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.novembril 2014.a. pööramata tähelepanu kohtuse pöördumise tähtajale. Nauvitsman OÜ esitas 07.02.2017 ja järgnevalt taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks (tl 112-

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

113, 124-125, 133-134), viidates sellele, et Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt tuleb hagi tunnustamiseks esitada ühe kuu jooksul päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Kuna võlausaldajate üldkoosolek toimus 17.juulil 2014.a, siis tulnuks hagi esitada hiljemalt 18.augustil 2014.a. I. Oltyan esitas aga hagi 21.augustil 2014.a. Kohus on hagi valesti menetlusse võtnud, sest ühekuuline menetlustähtaeg sellise hagi esitamise ajaks oli möödunud. Hageja ei ole menetluse jooksul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tähtaja jooksul menetlusabi taotlenud või teinud taotlust tähtaja ennistamiseks. Menetlusabitaotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitati alles koos hagiga. Isegi kui hageja soovib esitada taotlust tähtaja ennistamiseks, on ta selleks hiljaks jäänud, kuna TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja leiab, et asjas TsMS § 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid ei esine (tl 118). Kohtu eelistungil leiab hageja esindaja, et ennistamist siin nõuda ei ole võimalik (tl 126). TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 67 lg 1,2 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Hageja on esitanud kostja taotlusele vastuväite, leides et hagi on esitatud tähtaegselt. I. O. on tunnistatud 80 % ulatuses töövõimetuks nii liikumis- kui ka vaimse funktsiooni kõrvalekallete tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud I. O. võimeline ennast ise kohtus esindama ega ka tasuma lepingulisele esindajale hagiavalduse koostamise eest. 29.juulil 2014.a esitas I. O. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning saatis selle Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Kuna I. Oltyani majanduslik olukord vastab riigi õigusabi saamise tingimustele (talle on määratud riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-5000 ning menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisena käesolevas tsiviilasjas), siis peatus taotluse esitamisega hagi esitamise tähtaeg. Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas 30.novembri 2016.a. otsuses asunud seisukohale, et kuna antud juhul on tegu menetlustähtajaga, puudub vajadus analüüsida aegumist ja selle peatumist (tl 106). Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Maakohtu 03.märtsi 2014.a määrusega kuulutati I. O. avalduse alusel välja füüsilise isiku E. O. pankrot. I. O. esitas pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude 250 000 euro ulatuses. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas I. O. nõudele täies ulatuses vastuväite Nauvitsman OÜ leides, et I. O. ja E. O. vahel sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise leping on vastuolus heade kommetega ning seega tühine algusest peale.

Osaliselt, s.o. 13 000 euro ulatuses, esitas I. O. nõudele vastuväite ka pankrotihaldur. Eeltoodust tulenevalt jättis võlausaldajate üldkoosolek 17.07.2014.a. I. O. nõude täies ulatuses tunnustamata (tl 10). 21.augustil 2015.a esitas I. O. hagiavalduse Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses (tl 1-2). Hageja on esitanud hagi pärast PankrS § 106 lg 1sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud selle tähtaja ennistamist. Kui ka hageja esitatud asjaoludest järeldada tähtaja ennistamise tahet, ei ole hageja tõendanud hilinemiseks mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu ei saanud hageja järgida PankrS § 106 lg 1 sätestatud tähtaega. Riigikohus on 24.jaanuari 2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Asjaolu, et hageja on 29.juulil 2014.a. allkirjastanud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (tl 81-82), ei tõenda tema poolt käesolevas asjas hagi esitamiseks riigipoolse menetlusabi taotlemist. Kohus nõustub kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas asjas hageja hagi esitamiseks riigipoolset menetlusabi taotlenud, vaid on taotlenud alles 21.augustil 2014.a. enda vabastamist riigilõivu tasumisest ning talle ei ole ka käesolevas asjas riigi õigusabi korras esindajat määratud. Käesolevas asjas ei esine ka menetlemiseks TsMS §331 lg 1 sätestatud juhte. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi ka muul seaduses nimetatud juhul läbi vaatamata. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna hageja esitas hagi pärast seaduses sätestatud tähtaega, kohus ei ole ennistanud hageja jaoks sätestatud menetlustähtaega ja hageja seda tegelikult otseselt ei olegi taotlenud, pidades hagi esitatuks tähtaegselt, algatas kohus 10.novembril 2014.a. ekslikult menetluse ja hagi tuleb TsMS §-de 423 lg 3 ja 66 alusel jätta läbi vaatamata. Neil asjaoludel leiab kohus, et I. O. hagi Nauvitsman OÜ vastu nõude tunnustamiseks E. O. pankrotimenetluses tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja oli Tartu Maakohtu 4.novembri 2014.a. määrusega vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab, et arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja puudega isik, kelle sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, on põhjendatud ta vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. TsMS § 177 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtumääruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtumääruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja