Vastuväite lahendamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
X (ik XXX), lepinguline esindaja Maksim Tšurkin
Kostja:
Y (ik XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Asja läbivaatamine
19.veebruari 2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X 19. detsembri 2025 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Kinnitada X ja Y vahel 19. veebruaril 2026 istungil sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
2.1.X ja Y lepivad kokku, et ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx) lõpetatakse selliselt, et eelmainitud korteriomand jääb X ainuomandisse.
Y annab järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 tähenduses:
2.2.1.Y annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega Y lepib X-iga kokku selles, et korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx) omandiõigus läheb üle X-ile;
2.2.2.Y annab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatus registriosa nr xxxxx kohta teises jaos oleva kande kustutamiseks ja nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on selle kinnisasja omanik X (isikukood XXX).
2.3.X annab järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 tähenduses:
2.3.1.X annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega Y lepib X-iga kokku selles, et korteriomand, mille kinnistusraamatu registriosa numbriks on xxxxx, omandiõigus läheb üle X-ile;
2.3.2.X annab KRS § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatus registriosa nr xxxxx kohta teises jaos oleva kande kustutamiseks ja nõusoleku viidatud
2-24-18171 registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on selle kinnisasja omanik X (isikukood XXX).
2.4.Sõidukid Honda CR-V (registreerimismärgiga XXX) ja sõiduk Honda Civic, (registreerimismärgiga YYY) jäävad Y ainuomandisse.
2.5.X kohustub tasuma Y-le enamsaadud ühisvara eest hüvitist suuruses 28 541 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada nelikümmend üks) eurot 90 kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Y arvelduskontole nr XXXXXX Swedbank AS-is. Punktis 2.2 nimetatud tahteavaldused loetakse Y poolt antuks ja omandiõigus korteriomandile läheb X-ile üle käesolevas punktis märgitud summa tasumise tingimusel.
2.6.Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi täitmisega loetakse kogu poolte ühisvara jagatuks. Mistahes muid nõudeid ühisvaraga seoses pooltel ei ole.
3.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-18171 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada X-ile pool hagi esitamisel 29. novembril 2024 tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot X pangakontole nr XXXXXX Swedbank AS-is.
6.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte pooltele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Vastuväite lahendamise osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks.
2.Hageja esitas 19. detsembri 2025 vastuväite kohtu tegevusele. Eelkõige heidab hageja kohtule ette, et kohus jättis tegemata otsuse kostja poolt esitatud menetlustähtaja ennistamise taotluse kohta enne menetluse edasist korraldamist. Hageja hinnangul oleks kohus pidanud esmalt lahendama tähtaja ennistamise küsimuse määrusega, kuna sellest sõltus edasine menetluskäik ja tagaseljaotsuse tegemise võimalus. Samuti leidis hageja, et kohus jätkas menetlust ja planeeris istungi, kuigi menetluslik olukord oli ebaselge ning kostja taotlus jäi pikaks ajaks lahendamata.
3.Pooled avaldasid 19. veebruaril 2026 toimunud istungil soovi lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissiga ning esitasid samal päeval kompromissi, mida paluvad kinnitada. Pooled otsustasid kompromissis jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotleb kompromissi kinnitamise järgselt tagastada tema arvelduskontole pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot.
4.Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Kohus arvestab vastuväite lahendamisel asjaolu, et pooled sõlmisid 19. veebruari 2026 kohtuistungil kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi sõlmimisega väljendasid pooled oma ühist tahet vaidlus lõplikult lõpetada ning loobusid sisuliselt edasisest vaidluse pidamisest kohtumenetluses. Seetõttu puudub käesoleval juhul menetluslik vajadus hinnata varasemaid menetlustoiminguid ulatuses, mis ei mõjuta
2(3)
2-24-18171 kompromissi kehtivust ega selle kinnitamise eeldusi. Vastuväites viidatud väidetavad menetluslikud rikkumised ei takistanud pooltel kompromissi sõlmimist ega mõjutanud nende menetlusõiguste tegelikku teostamist.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
7.Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
8.Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellisest jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
9.Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole endale tagastamist. Kohus tuvastas, et hageja on avalduse esitamisel tasunud 29. novembril 2024 riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ühisvara jagamise nõude esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja pangakontole.
10.Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning menetlusosaliste kokkuleppele lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.