Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-129615
Kohtuasi
D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
D. T. (ik XXX)
Hageja seaduslik K. T. (ik XXX; elukoht: XXX) esindaja: Kostja:
A. T. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja K. T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on pooled pärast hagiavalduse esitamist elatise küsimuse kohtuväliselt lahendanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse
2-25-129615 esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja ning kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3). Kohtutoimikust nähtub, et asjas ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata, mistõttu ei edastanud kohus hageja 20. veebruari 2026 avaldust ka kostjale seisukoha võtmiseks. Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks põhjusel, et pooled on saavutanud kokkuleppe, tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3). Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna hageja on hagist loobunud, kuna pooled on saavutanud kokkuleppe ning reeglina jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus menetluskulud käesolevas tsiviilasjas poolte endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 433 järgi menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.