Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-120673 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

kuni

täitmiseni

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-15-120673 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 28.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX 1 910.91 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.11.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 30.11.2015 määrusega hagi käiguta ja kohustas osaühingut Aktiva Finants esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendava riigilõivu. Hageja osaühing Aktiva Finants esitas 15.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ja AS XXXXvahel 24.01.2007 ja 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingutest nr XXXX, 13.09.2011 sõlmitud juurdeostulepingust nr XXXX ja 24.10.2012 sõlmitud seadme kasutamise lepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 1 910.91 euro väljamõistmiseks, sh põhinõue 955.48 eurot ja 28.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 955.43 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on XXXXile üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressil XXXX, Tallinn, kuid menetlusdokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti on XXXXile 02.10.2015 saadetud teavitus e-posti aadressidele XXXX, mis on kehtetu ja XXXX, millelt puudub vastus. Aadressil XXXX, Tallinn asuva korteri omanik kinnitas, et XXXX tõsteti sellest korterist välja politseiga. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna järelepärimisele vastanud, et Politsei- ja Piirivalveametile on teadmata XXXX viibimis- või elukoht. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal ei ole õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada.

2-15-120673 Kohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid aadressile XXXX, kuid menetlusdokumendid tagastati märkega, et tegemist on vale aadressiga, isiku asukoht teadmata. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressile XXXX, kuid menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus on kostjale saatnud teavituse e-posti aadressile XXXX ja XXXX 28.04.2016, mis mõlemad on kehtetud. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 03.05.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja AS XXXXvahel 24.01.2007 ja 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingutest nr XXXX, 13.09.2011 sõlmitud juurdeostulepingust nr XXXX ja 24.10.2012 sõlmitud seadme kasutamise lepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 896.85 euro nõudes, sh põhinõue 755.12 euro ja 28.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 141.73 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 200.36 euro nõudes (arve nr XXXX, võlgnevuse sissenõudmine, tl 48-49) ja sissenõutavaks muutunud viivise 813.70 euro nõudes, kuna need on põhistamata. Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXX ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXXX osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS XXXX ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXXX poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il XXXX on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26,40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 18.06.2013 – 28.09.2015 eest määraga 0,15% päevas põhinõudelt summas 955.48 eurolt. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna rahuldatud põhivõla summalt 755.12 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

2-15-120673 loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXX Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punkti 6.13.2 kohaselt arvestatakse viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 54,75% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Riigikohus on 10.05.2016 tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 avaldanud seisukoha, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus on 14.06.2005 tsiviilasja nr 3-2-1-66-05 lahendi p-s 24 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas, st 2013. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemiku 18. juunist 2013 kuni 30. juunini 2013, s.o 13 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2.35 eurot (755.12 × 0,0875 / 365 × 13). Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,5% aastas, st 2013. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,5 + 8 = 8,5% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, s.o 184 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 32.35 eurot (755.12 × 0,085 / 365 × 13). Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 1 jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 181 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 30.89 eurot (755.12 × 0,0825 / 365 × 13). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 31.02 eurot (755.12 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 30.14 eurot (755.12 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 28. septembrini 2015, s.o 90 päeva eest on 755.12 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 14.98 eurot (348.95 × 0,0805 / 365 × 106). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 28.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 141.73 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1 910.91 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 896.85 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (1 910.91 / 896.85) 47% ulatuses kostja kanda ja 53% ulatuses hageja kanda.

2-15-120673 Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 167.67 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 57.33 eurot ja õigusabikulu 511.29 euro, kokku 736.29 euro väljamõistmiseks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub esindustasu võlglase XXXX kohtumenetluses 511.29 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (167.67+57.33+90) 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (47% x 315) 148.05 eurot ning menetluskuludelt (148.05 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-120673 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.