Otsuse avalikult teatavaks tegemise 17.02.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-25-15635
Tsiviilasi
R Gi (G), G Gi (G) ja A Gi (G) hagi O Gi (G) vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind hageja I nõude 1208,16 eurot puhul Tsiviilasja hind hageja II nõude 851,40 eurot puhul Tsiviilasja hind hageja III nõude 774,90 eurot puhul Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja I R G (isikukood xxx) Hageja II G G (isikukood xxx) Hageja III A G (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja I G (isikukood xxx), lepinguline esindaja O V-K Kostja O G (isikukood xxx) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 O Gilt R Gi kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista O Gilt välja R Gi kasuks R Gi ülalpidamiseks elatis alates 21.09.2025 summas 264,24 eurot kuus kuni R Gi täisealiseks saamiseni xxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (s.o 8,333 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest).
3.Muuta Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 O Gilt G Gi kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista O Gilt välja G Gi kasuks G Gi ülalpidamiseks elatis alates 21.09.2025 summas 224,60 eurot kuus kuni G Gi täisealiseks saamiseni xxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (s.o 8,333 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 39,64 eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.
4.Muuta Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 O Gilt A Gi kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista O Gilt välja A Gi kasuks A Gi ülalpidamiseks elatis alates 21.09.2025 summas 216,10 eurot kuus kuni A Gi täisealiseks saamiseni xxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (s.o 8,333 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 50 eurot (50 % lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 38,14 eurot) PKS § 101 lg 7 kohaselt.
5.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.-4. märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust
6.Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on O G kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.-4. nimetatud elatise maksma iga kuu 15. kuupäevaks I Gi (G) arveldusarvele nr xxx, märkides makse selgituses „laste elatis“.
7.Elatise maksmisel võtta arvesse O Gi poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused
1.R G (hageja I), G G (hageja II) ja A G (hageja III) esitasid 21.09.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse O Gi (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 kohustatud kostjat tasuma R Gile, G Gile ja A Gile elatist 130 eurot kuus igale lapsele alates 01.11.2029 kuni laste täisealiseks saamiseni (R xxx, G xxx, A xxx). Lahendi tegemise ajal oli ema just lastega turvakodust tulnud ja elu sisse seadmas. Sel ajal ei olnud veel püsivat elukorraldust ega võimalusi laste huviringideks. Täna on kostja töötasu kasvanud. Muutunud on laste leibkonna olukord- kasvanud on eluasemekulud ning lisandunud on suuremad kulud toidule, huviringidele ja erinevatele teenustele. Lapsed elavad emaga endiselt üüripinnal, kuna laste isa ei nõustu müüma ühisvara ega maksma laste emale kuuluvat osa. Pere elab eraldi alates 2019. aasta suvest. Kohtus
tehtud kompromiss ei osutunud toimivaks ning kohtutäitur on leidnud, et vara müük on ebaõnnestunud. Oksjonid on samuti luhtunud. Läbirääkimised kostjaga ei ole tulemusi andnud ja kompromiss tuleb kohtus vaidlustada. Üürileandja on teatanud, et soovib hinda tõsta 730 euroni. 2024. aasta septembris pöördus laste ema kostja poole palvega maksta suuremat elatist. Kostja vastas, et 500 eurot 3 lapse peale kuus on tema jaoks maksimaalne summa ning maksis seda mõnda aega vabatahtlikult, kuid osa makseid on ta jätnud tegemata ja viimastel kuudel ei ole enam tasunud rohkem kui kohtus kokkulepitud 390 eurot, mille laekumist jälgib kohtutäitur. Kostja põhjendas suurema summa maksmise võimatust autoremondi- ja parkimiskuludega. Viimase kuu maksmata jätmise põhjust ei ole ta selgitanud. Laste ema töötasu on 2500 eurot (bruto). Lisandub 3 lapse toetus summas 710 eurot ning laste isa poolt makstav elatis 390 eurot kuus kohtuotsuse alusel. Mõnda aega maksis ta eelneva kirjaliku kokkuleppe järgi 500 eurot kuus. Hageja 1 (R) igakuised keskmised vajadused on järgmised: eluasemekulud 215,81 eurot, kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot, tervishoiule 20,24 eurot, koolikohustus 57,50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 31,51 eurot, muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 40,09 eurot, kodune internet 6,86 eurot ja juuksur 15 eurot, kokku 581,25 eurot/2 vanemat= 290,62 eurot. Hageja 2 (G) igakuised keskmised vajadused on järgmised: eluasemekulud 215,81 eurot, kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot, tervishoiule 25,99 eurot, koolikohustus 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 31,61 eurot, muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 20 eurot, kodune internet 6,86 eurot ja juuksur 10 eurot, kokku 524,51 eurot/2 vanemat= 262,25 eurot. Hageja 3 (A) igakuised keskmised vajadused on järgmised: eluasemekulud 215,81 eurot, kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot, tervishoiule 3,57 eurot, koolikohustus 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 31,51 eurot, muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 30 eurot, kodune internet 6,86 eurot, juuksur 23 eurot ja trenn 128,33 eurot, kokku 658,32 eurot/2 vanemat= 329,16 eurot. Osa kulusid ei ole tabelis kajastatud, näiteks vanima tütre matemaatika ja inglise keele eratunnid. Mõnikord on paratamatud ka taksosõidud. Näiteks kui tuli lapsele kooli järgi minna tervisliku seisundi tõttu või kui kooliüritus lõppes hilja õhtul ja bussi oodates oleks tulnud pimedas veeta ligi tund aega. Kuna perel puudub võimalus autot osta, liigutakse igapäevaselt bussidega, kuid kriitilistes olukordades on xxx taksoteenus osutunud asendamatuks. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 kostjalt välja mõistetud elatise suurust, kohustades kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks alates 15.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatist miinimumsumma muutuvas suuruses kooskõlas PKS § 101 sätestatuga. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt maksis ta lastele varasema kohtulahendi alusel elatist summas 390 eurot kuus. Hiljem nõustus kostja vabatahtlikult suurendama elatist 500 euroni kuus. Kostja kinnitab, et ta tegi makseid regulaarselt, välja arvatud mõned kuud, mil maksis taas 390 eurot kuus, kuna majanduslik olukord ei võimaldanud suuremat summat. Puuduva osa (110 eurot kuus) kavatseb kostja tasuda hiljem, kui saab tagasi lastega seotud vahendid, mis on hetkel täituri xxx käes. Tsiviilasjas nr 2-24-5508 tegi Tallinna Ringkonnakohus lahendi kostja kasuks. Kohus leidis, et kostja kaebus oli põhjendatud ning täitur oli eksinud mitme täiteasja menetlemisel. Kostja esitab kohtule pangaväljavõtted 2024. ja 2025. aasta kohta, mis näitavad, et täitemenetluse tõttu jäi kostjale elamiseks alla 360 euro kuus, mis on
alla riikliku toimetulekupiiri. Kostja palub kohtul arvestada enda majanduslikku olukorda, olemasolevaid kulusid ning senist panust laste kasvatamisse. Kostja selgitab, et tema sissetulek ei ole oluliselt suurenenud ning elatise suurendamine ei ole praegu realistlik. Menetluse käik
3.28.10.2025 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele hagejate vanemate varalise seisundi hindamiseks.
4.13.11.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 27.11.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu selgitusi, hiljemalt 04.12.2025.
5.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Hagejad esitasid 13.11.2025 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha 27.11.2025 ja kostja 01.12.2025.
6.12.01.2026 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 12.01.2026.
7.23.01.2026 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 30.01.2026 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 06.02.2026. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 17.02.2026. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
9.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:
− hagejate R Gi (dtl 8), G Gi (dtl 7) ja A Gi (dtl 6) vanemateks on I G ja kostja O G. − Harju Maakohus kinnitas 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromissi selliselt, et kostja kohustus tasuma igale hagejale alates 01.11.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ülalpidamiseks igakuist elatist 130 eurot kuus (dtl 9-11). − Hagejate eest tasutakse hagejate ema kontole peretoetust 710 eurot kuus (dtl 430-431).
10.Hagejad paluvad muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatise PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 21.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 27.11.2025 menetlusdokumendis on hagejad esitanud nõude täpsustuse, mille kohaselt on hagejate igakuise elatise nõude suuruseks R Gi osas 254,24 eurot, G Gi osas 224,60 eurot ja A Gi osas 264,24 eurot. Kohus märgib, et elatiskalkulaatori kohaselt on igakuise elatise miinimumsuurus alates 01.04.2025 hageja I (R G) osas 264,24 eurot, hageja II (G G) osas 224,60 eurot ja hageja III (A G) osas 216,10 eurot, arvestades sh hagejate emale laekuvat lapsetoetusi 80 eurot, 80 eurot ja 100 eurot ning lasterikka pere toetust 450 eurot (kokku 710 eurot) ja ka mastaabisäästu.
11.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostja majanduslik seisund on halb.
12.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p-is 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kohus leiab, et TsMS §-is 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 20.11.2019 määruse jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lastele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.
13.Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud
kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Hageja I igakuised vajadused on kokku 581,25 eurot järgmiselt (dtl 132-186): − eluasemekulud 215,81 eurot (dtl 12-14; dtl 15-18; dtl 125-127; dtl 128-131), − kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot (dtl 49-51; dtl 69-71; dtl 106110; dtl 111-115), − kulutused tervishoiule 20,24 eurot (dtl 45-46), − kulutused koolikohustuse täitmiseks 57,50 eurot (dtl 72; dtl 75-76; dtl 77-78; dtl 79; dtl 116118), − kulutused riietele ja jalanõudele 31,51 eurot (dtl 19-35; dtl 36-38; dtl 39-41; dtl 42-44; dtl 5253; dtl 54-56; dtl 80-96; dtl 97-99; dtl 100-102; dtl 103-105), − muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 40,09 eurot (dtl 73-74), − kulutused kodusele internetile 6,86 eurot ja − kulutused juuksurile 15 eurot. Hageja II igakuised vajadused on kokku 524,51 eurot järgmiselt (dtl 132-186): − eluasemekulud 215,81 eurot (dtl 12-14; dtl 15-18; dtl 125-127; dtl 128-131), − kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot (dtl 49-51; dtl 69-71; dtl 106110; dtl 111-115), − kulutused tervishoiule 25,99 eurot (dtl 45-46; dtl 57-58), − kulutused koolikohustusele 20 eurot, − kulutused riietele ja jalanõudele 31,61 eurot (dtl 19-35; dtl 36-38; dtl 39-41; dtl 42-44; dtl 5253; dtl 54-56; dtl 80-96; dtl 97-99; dtl 100-102; dtl 103-105), − muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 20 eurot, − kulutused kodusele internetile 6,86 eurot ja − kulutused juuksurile 10 eurot. Hageja III igakuised vajadused on kokku 653,32 eurot järgmiselt (dtl 132-186): − eluasemekulud 215,81 eurot (dtl 12-14; dtl 15-18; dtl 125-127; dtl 128-131), − kulutused toidule, hügieenitarbed, kodukeemia 194,24 eurot (dtl 49-5; dtl 69-71; dtl 106-110; dtl 111-115), − kulutused tervishoiule 3,57 eurot (dtl 45-46), − kulutused koolikohustusele 20 eurot, − kulutused riietele ja jalanõudele 31,51 eurot (dtl 19-35; dtl 36-38; dtl 39-41; dtl 42-44; dtl 5253; dtl 54-56; dtl 59-60; dtl 67-68; dtl 80-96; dtl 97-99; dtl 100-102; dtl 103-105), − muud vältimatud püsikulutused (rahakogumised koolis, reisid, kingitused jm) 30 eurot (dtl 4748; dtl 61-62; dtl 63-64; dtl 65-66), − kulutused kodusele internetile 6,86 eurot, − kulutused juuksurile 23 eurot ja − kulutused trennile 128,33 eurot (dtl 119-121; dtl 122-124). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 p-is 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Niisamuti ei ole vaja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini elatise suurendamisel tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, ei ole neil kohustust kulude suurust tõendada. Kohus märgib, et laste põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas laste vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas lapsed elavad seadusliku esindaja (s.o hageja ema) üüritud, liisitud või seaduslikule esindajale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib seaduslik esindaja olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab seaduslik esindaja ka laste eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Mis puudutab kostja 01.12.2025 menetlusdokumendis toodud väidet, et ta sai oktoobris poja käest teada, et nad ei ela enam xxx, vaid elavad xxx, mistõttu hagejate poolt esile toodud üüri nendel enam ei ole, ei väära eeltoodud kohtu seisukohta, et lastel peab kasvamiseks ja arenemiseks olema eluruum. Ka xxx elades kaasnevad sellega kulud, mida hagejate ema katma peab. Hagejad ei pea miinimummääras elatise nõudmisel oma kulusid tõendama. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja II ja hageja III on kasvueas lapsed. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Lisaks tegeleb hageja III erinevate trennidega. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused hageja III huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate poolt hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud. Eeltoodud kulude hulka on arvestatud ka kulud koolikohustuse täitmiseks, meelelahutusele ja muud jooksvad kulud. Kohus loeb hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 581,25 eurot kuus, hageja II kasuks 524,51 eurot ja hageja III kasuks 653,32 eurot (PKS § 99).
14.Kuna hagejad ei viibi kostja juures, ei kohaldu PKS § 101 lg 6. Hagejate II ja III puhul tuleb arvestada mastaabisäästu (PKS § 101 lg 7), kuivõrd nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.
15.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 1 kohaselt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Riik maksab hagejate emale peretoetust 710 eurot kuus (lapsetoetus hageja I osas 80 eurot, hageja II osas 80 eurot ja hageja III osas 100 eurot ning lasterikka pere toetust 450 eurot). Lastele makstava lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada.
16.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta võimeline lastele miinimummääras ülalpidamist andma, kuna tal puuduvad selleks varalised võimalused. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab pooltele, et lisaks PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt PKS § 101 sätestatud suuruses. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13). Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagi kohaselt on hagejate ema sissetulek palk 2500 eurot (bruto) ja peretoetus 710 eurot. Kostja 14.10.2025 hagivastuses oma sissetulekute suurust märkinud ei ole. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtted aastast 2024 (dtl 199-232) ja 2025 (dtl 233-280), soovides eeltooduga tõendada oma halba majanduslikku olukorda. Kohus selgitab, et hagejad on esitanud elatise suuruse muutmise nõude alates 21.09.2025. Seega varasem periood ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja 2025. aasta pangakonto väljavõte on esitatud seisuga 13.10.2025, millest nähtuvalt on lõppsaldo suuruseks 1501,21 eurot. 28.10.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele hagejate vanemate varalise seisundi hindamiseks. Hagejate ema igakuiseks sissetulekuks on töötasu xxx kuni juuni 2025 ja alates septembrist 2025 xxx ca 2500 eurot (bruto; dtl 426; dtl 298) ja peretoetused 710 eurot Sotsiaalkindlustusametilt (dtl 430431). Hagejate emale kuulub AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxx, mis on hagejate ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad töötasu ja peretoetuste laekumised, igapäeva vajaduste katmine (üüri tasumine, erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, kulutused meelelahutusele ja spordiklubile jne) ning ülekanded 3. isikutelt vahemikus 9,70-1500 eurot (dtl 336-385). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 29.10.2025 seisuga oli 1455,07 eurot (dtl 383). Lisaks kuulub hagejate emale AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxx, mis ei ole hagejate ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad ülekanded seoses kinnisvaraga (dtl 386-389). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 29.10.2025 seisuga oli 1858,52 eurot (dtl 387). Hagejate emale kuulub 4 kinnisasja xxx, mis on kaasomandis kostjaga; xxx, mis on ühisomandis 3. isikutega ja on ka pere elukohaks; xxx (äripind), mis on kaasomandis 3. isikutega ja xxx (dtl 300-301). Sõidukeid ega väärtpabereid hagejate emale ei kuulu (dtl 302-303). Kuivõrd hagejate ema ei ole selgitanud 3. isikutelt laekunud ülekandeid,
arvestab kohus need hagejate ema sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on hagejate ema igakuisteks sissetulekuallikateks töötasu, peretoetused ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded. Kostja igakuine sissetulek on töötasu xxx keskmiselt 2500 eurot (bruto; dtl 292; dtl 424). Kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mis on kostja igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad töötasu laekumised ja igapäeva vajaduste katmine (erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, sideteenuse eest tasumine, erinevate laenukohustuste täitmine jne) (dtl 395-417). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk 29.10.2025 seisuga oli 272,91 eurot (dtl 415). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga xxx, mis on ühisomandis hagejate emaga ja rahvastikuregistrist nähtuvalt kostja elukohaks (dtl 294). Lisaks kuuluvad kostjale sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx) ja sõiduk xxx (registreerimismärk xxx) (dtl 296-297). Kohtule nähtuvalt on kostja arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikaks laekumised xxx (töötasu). 13.11.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise väljamõistmine alla PKS § 101 sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märkis, et kostjal tuleb selgitada kohtule, milles seisneb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud miinimumsumma. Kohus lisab juurde, et kohtu üldiste veendumuste kohaselt ei vabasta üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kohus märgib, et kostjal peale hagejate teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei ole kostja töötuna arvel (dtl 327-328). Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Vastavalt 13.11.2025 kohtunõudele ei ole kostja esitanud kohtule andmeid oma hariduse ega senise töökogemise kohta ega esitanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud miinimumsumma. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kostjal on sissetulek töötasu näol olemas. Käesoleval ajal on hagejate elukoht ema (s.o hagejate seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut ülalpidamist hagejatele antud juhul hagejate ema ja kostja, kes ei ela hagejatega koos, peab andma hagejatele ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealistele hagejatele miinimummääras jätta elatis välja mõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad hagejatele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 27.11.2025 menetlusdokumendis on hagejad esitanud nõude täpsustuse, mille kohaselt on hagejate igakuise elatise nõude suuruseks R Gi osas 254,24 eurot, G Gi osas 224,60 eurot ja A Gi osas 264,24 eurot. Elatiskalkulaatori kohaselt on igakuise elatise miinimumsuurus alates 01.04.2025 hageja I (R G) osas 264,24 eurot, hageja II (G G) osas 224,60 eurot ja hageja III (A G) osas 216,10 eurot, arvestades sh hagejate emale laekuvat lapsetoetusi 80 eurot, 80 eurot ja 100 eurot ning lasterikka pere toetust 450 eurot (kokku 710 eurot) ja ka mastaabisäästu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et muuta tuleb Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatis miinimumsumma muutuvas suuruses kooskõlas PKS § 101 sätestatuga alates 21.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
17.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele. Kohus selgitab, et kohus on resolutsiooni (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2-7) sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 antud selgitustest.
18.Kohus selgitab hagejate emale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Harju Maakohtu 20.11.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-117904 kohaselt peab kostjat tasuma R Gile, G Gile ja A Gile elatist 130 eurot kuus igale lapsele. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 20.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-117904 kostjalt välja mõistetud elatise suurust, kohustades kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks alates 21.09.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatist miinimumsumma muutuvas suuruses kooskõlas PKS § 101 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja I nõude puhul 1208,16 eurot [(264,24 – 130) x 9 kuud], hageja II nõude puhul 851,40 eurot [(224,60 – 130) x 9 kuud] ja hageja III nõude puhul 774,90 eurot [(216,10 – 130) x 9 kuud]. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.