2-25-17515/22 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kostja pole koos elanud alates 2024. aasta märtsist. Kostja elab ja töötab välismaal (elab xxx ning töötab xxx) ning poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja palub lahutada V P ja A Si vahel xxx sõlmitud abielu ning jätta menetluskulud A Si kanda. 20.10.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 02.12.2025 sai kostja kohtumaterjalid kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel kätte, mistõttu oli kostjal hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 05.01.2026. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. 06.01.2026 edastas kohus pooltele kirja, milles selgitas kohtualluvust ja kohaldatavat õigust. 09.01.2026 teatas hageja kohtule, et ta elab aadressil xxx alates märtsist 2024. Seega allub käesolev asi Eesti kohtule Euroopa Liidu määruse nr 2019/1111 (uuesti sõnastatud) artikli 3 lõike a punkti v alusel. Lisaks teatasid pooled kohtule 09.01.2026, et nad on nõus Eesti õiguse kohaldamisega. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 12.02.2026. Kohtuistungil selgitas kohus täiendavalt üle, et Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus saab käesolevat hagi lahendada Eesti õiguse alusel. Pooltele oli eeltoodud kohtu selgitus arusaadav. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 17.10.2025 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr xxx. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.