Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Harju Maakohus menetleb A, B hagi Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad elatist summas 300 eurot kuus kummalegi hagejale alates 01.11.2025. Hagi on kohtule esitatud 08.12.2025. A on nimetanud oma vajaduste loeteluna: eluasemekulud 96 eurot, toidukulud 150 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulutused riietele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 245 eurot. Hageja B on nimetanud oma kuludena eluasemekulud 96 eurot, toidukulud 150 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulutused riietele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 200 eurot.

Harju Maakohus võttis hagi 02.01.2026 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostjale on materjalid kätte toimetatud 13.01.2026 isiklikult väljastusteate vastu. Vastamise tähtaeg saabus 28.01.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: A (sünd. xx.xx.xxxx) ja B (sünd xx.xx.xxxx) on X ja Y alaealised lapsed, lapsed elavad koos emaga (hageja seaduslik esindaja). Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: 

Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7)

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Hageja on avaldanud, et lapse eest saab lapsetoetust summas 80 eurot kummalegi lapsele hagejate seaduslik esindaja. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale I 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Hageja nõuab kostjalt elatist summas 300 eurot kuus hagejale I ja 300 eurot hagejale II. Kohtu hinnangul on käesolevalt miinimumelatis hageja I puhul 301,74 eurot ja hageja II puhul 256,48 eurot. Hageja II ei ole hagiavalduses selgitanud ega tõendanud oma vajadusi, mis oleks miinimumist suuremad. Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja I kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja II kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 258,48 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2025-07.12.2025 eest. Kohus on palunud hagejal selgitada tagasiulatuva elatise välja mõistmise aluseid. Hageja ei ole selgitanud, millisest ajast ei ela lapsed koos kostjaga või millisest ajast kostja lapsi ei toeta. Kohus on hagejale selgitanud 16.12.2025 kohtumääruses, milline on see summa, mida soovib kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ja millise perioodi eest. Samuti palus kohus hagejate esindajal selgitada, miks ta soovib elatist alates 01.11.2025. Hagejad ei ole kohtu palutud täpsustusi esitanud. PKS § 77 lg 2 sätestab, et kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist. Hagejad ei ole välja toonud, millisel põhjusel nõutakse elatist alates 01.11.2025 ning millises summas. Kohus jätab hagejate nõude tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta laste ema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.