Tsiviilasi nr 2-24-7418
Õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 3. veebruar 2026, Narva 2-24-7418 A K hagi V L, A L vastu isaduse vaidlustamiseks ja elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks Vincent Lehmani suhtes 3500 eurot + 2628 eurot Amelina Lehmani suhtes 3500 eurot + 2628 eurot Hagimenetlus Kirjalik menetlus Hageja A K (isikukood XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja I V L (isikukood XXX) Kostja II A L (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja J L (isikukood XXX)
Rahuldada A K hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Lugeda tuvastatuks, et V L (isikukood XXX) ei põlvne A K (isikukood XXX). Lugeda tuvastatuks, et A L (isikukood XXX) ei põlvne A K (isikukood XXX). Tuvastada, et A K ei ole kohustust tasuda V L ja A L elatist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati 1(4)
Tsiviilasi nr 2-24-7418
Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A K esitas 10.05.2024 Viru Maakohtule hagi V L, A L vastu isaduse vaidlustamiseks ja elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt A K (hageja) ja J L (kostjate ema ja seaduslik esindaja) kooselust sündis XXX laps V L ja XXX laps A L. A K võttis laste isaduse omaks. Hagejale sai teatavaks asjaolu, et kostja I põlvnemine hagejast on küsitav, kuna uuringuakti nr 21TGL0041 kohaselt on V L isaks 99,9999997% tõenäosusega I J. Hagejal on seetõttu kahtlus, et ka kostja II ei põlvne hagejast. Viru Maakohus tegi 28.06.2021 otsuse, millega rahuldas kostjate elatise nõudmise hagi hageja vastu ja kohustas hagejat tasuma mõlemale kostjale igakuiselt elatist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Hageja taotleb DNA-ekspertiisi määramist selleks, et tuvastada, et kostjad ei põlvne hagejast. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjad ei põlvne hagejast ning lugeda kohtuotsus rahvastikuregistris vastava muudatuse tegemise aluseks. Kui kohus tuvastab, et kostjad ei põlvne hagejast, palub hageja ühtlasi tuvastada, et hagejal puudub kostjatele elatise maksmise kohustus. Kohus arutas asja 29. oktoobri 2025 toimunud kohtuistungil. Hageja toetas DNA-ekspertiisi määramise taotlust kummagi kostja suhtes. Kostja esindaja ei näe mõtet teha ekspertiis. Viru Maakohus 03.11.2025 määras DNA ekspertiisi kostja II suhtes. Määruse alusel tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut DNA ekspertiisi. 22.12.2025 ekspertiisi aktist nr 25EGL00141-01 nähtub, et A K ei saa olla A L bioloogiline isa. Kohus ei määranud DNA ekspertiisi kostja I suhtes. Kohus selgitas, et hagiavaldusele on lisatud Eesti Kohtute Ekspertiisi Instituudi (EKEI) 01.07.2021 uuringuakt nr 21T-GL0041 (uuringuakt), mille tulemuse kohaselt saab I J 99,9999997% tõenäosusega olla V L bioloogiline isa. Kohus leidis, et tsiviilmenetluses esitati tõend, millest nähtuvalt põlvneb kostja I teisest mehest, mitte hagejast. Sellekohane asjaolu ei ole vaidlusalune. Kostjate seaduslik esindaja esitas 29.01.2026 kohtule taotluse, milles võtab hagi õigeks. Kostjad tunnistavad hagi esitatud nõuded ning soovivad, et kohus teeks õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldab hagi.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-24-7418
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Tsiviilasja menetlus jätkub elatise nõude osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Kohus leiab, et hagejal, kes on kantud laste isana laste sünniakti on õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. Samuti on hagi esitatud õigeaegselt, sest kostja I suhtes tehtud isadustesti tulemusest on hageja saanud teada sügisel 2023 ning hagi on esitatud 10.05.2024 Kostjad võtsid kohtule 29.01.2026 esitatud avalduses hagi õigeks. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi seotud põlvemisasjas hagi õigeksvõtuga. Siiski tugineb kohus TsMS § 231 lg 2, mille järgi hindab kohus põlvnemisasjas omaksvõttu koos muude tõenditega. Hageja esitas kohtule EKEI 01.07.2021 uuringuakti nr 21T-GL0041, mille tulemuse kohaselt saab I J 99,9999997% tõenäosusega olla V L bioloogiline isa. Kohus loeb tuvastatuks, et uuringuakti tulemuste põhjal on välistatud kostja I põlvnemine hagejast. Kostja II mittepõlvnemine hagejast on tuvastatud tsiviilasjas määratud DNA ekspertiisi kaudu. EKEI 22.12.2025 ekspertiisi aktiga nr 25E-GL00141-01 on tuvastatud, et A K ei saa olla A L bioloogiline isa. Ekspertiiside tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole. Selliselt leiab kohus, et tõendatud on, et hageja ei saa olla kostjate isa. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjad ei põlvne hagejast. Kohus selgitab, et jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks kostjate sünniaktis ja registriandmetes. Viru Maakohtu 28.07.2021 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-21-8128, mõisteti A K välja A L ja V L kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 20. maist 2021 hagejate täiealisteks saamiseni. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostja I ja kostja II ei põlvne hagejast, siis on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine ka elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-24-7418
Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot iga kostja kohta. Elatise maksmise kohustuse puudumise nõude hinnaks on iga kostja puhul 2628 eurot (292 eurot x 9 kuud) TsMS § 129 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.