2-24-19216 X.E hagi N.T vastu täisealise isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes
Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised, esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
1458,90 eurot Hageja X.E (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kostja N.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja XXX Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, volitatud esindaja Koidu Allvee 12.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Vabastada X.E N.T ülalpidamiskohustusest. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata kindlaks X.E-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 2944,75 eurot.
5.Välja mõista X.E X.E kasuks menetluskulud 2944,75 eurot.
6.Kohustada N.T tasuma väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud, hageja nõue
1.X.E esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule hagi N.T vastu täisealise isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on X.E (edaspidi nimetatud hageja) N.T (edaspidi nimetatud kostja) ja Y.Y poeg. Hageja sündis 23. mail 1971. Hageja esimestel elukuudel viibis kostja hagejale teadaolevalt vanglas, kuna oli pannud toime isikuvastase kuriteo. Hagejat ja tema venda M X.E kasvatas ning nende eest hoolitses ema. Kostja tarbis regulaarselt alkoholi ning viibis sageli kodust eemal. Hageja ja tema venna vastu kostja huvi ei tundnud ja nendega ei tegelenud. Kostjat ei huvitanud laste käekäik ega see, kas lastel on neile vajalik olemas. Kui kostja oli alkoholijoobes, oli tema käitumine ettearvamatu. Seejuures oli kostja korduvalt vägivaldne. Kostja tõstis hageja ema ka korduvalt kodust välja. Ajal, mil kostja viibis kodus, ei olnud hagejal, tema emal ja vennal kodus turvaline olla. Nad tundsid kostja tõttu hirmu. 1978. a sügisel kolis hageja ema Y.Y koos lastega oma õe juurde elama. Ajal, mil Y.Y elas x juures, esines juhtum, kui kostja, olles alkoholijoobes, tungis Y.Y elukohta ning lõi M X.E õde nii, et viimasel purunes lõualuu. Kostja ja Y.Y abielu lahutati 15. veebruaril 1979 (lisa 1). Pärast hageja ema ja kostja abielu lõppemist kostja hageja elus ei osalenud. 1994. a märtsis tappis kostja A.P. 21. septembril 1994 tegi Võru Maakohus otsuse, milles on märgitud, et on tõendatud, et A.P tappis eriti julmal ja piinaval viisil kostja (lisa 2). Otsuses on kirjas, et „statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 56 nähtub, et X.E põeb kroonilist vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat ja ema tapmise eriti julmal viisil pani toime haiguslikus seisundis luululistel motiividel ning teda tuleb pidada süüdimatuks. Eksperdid on asunud seisukohale, et X.E on ohtlik endale ja ümbritsevale ning ta vajab sundravi tugevdatud režiimiga psühhiaatria osakonnas.“ Kohus lõpetas kriminaalasja N.T suhtes ja kohaldas tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid paigutades ta tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Võru Maakohtu 21. septembri 1994 otsuses on esile toodud, et kostjat on varasemalt karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Alates 1. juulist 2020 viibib kostja üldhooldusteenusel SA-s H S v. Tema eestkostjaks on määratud XXX (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu). 10. septembril 2024 andis Saaremaa Vallavalitsus korralduse esitada perioodil 1. august 2024 kuni 31. jaanuar 2025 hagejale arved omaosalusest puudujäävas osas käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks. Vastav summa on 243,15 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et arvestades kostja käitumist hageja enda ja tema lähedaste (ema, õde, vanaema) suhtes, on hagejalt kostja ülalpidamiskohustuse nõudmine äärmiselt ebaõiglane. Hageja nõuab seetõttu enda vabastamist kostja ülalpidamiskohustuste täitmisest. Hageja on seisukohal, et temalt kostja ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja on sünnist saadik olnud ema kasvatada. Kostja ei ole
tundnud huvi hageja arengu ega heaolu vastu. Kostja ei ole täitnud kohustust hagejat kasvata ja tema eest hoolitseda. Samuti ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on olnud füüsiliselt vägivaldne hageja ema ja tädi vastu. Kostja alkoholi tarbimise ja vägivaldsuse tõttu pidi hageja tundma lapsepõlves hirmu ja elama keskkonnas, mis ei olnud talle turvaline. Kostja on pidanud üle elama oma vanaema kaotuse kõige jubedamal võimalikul moel. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tema suhtes vanemakohustusi määral, mis toob kaasa hageja kui lapse ülalpidamiskohustuse äralangemise oma kostja kui vanema suhtes PKS § 103 lg 1 p 1 alusel. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt (kokkuvõtvalt) viibib alates 1. juulist 2020. a. üldhooldusteenusel SA-s H S V põhjusel, et tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei olnud võimalik ning toimetulekut ei olnud võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Kohalik omavalitsus hindab üldhooldusteenuse puhul nii teenuse saaja kui ka tema ülalpidajate majanduslikku olukorda. Kostja taotluse menetlemisel üldhooldusteenuse saamiseks pöördus Saaremaa Vallavalitsus kui taotlust menetlev omavalitsus hageja poole palvega tõendada, kas ja kui suures ulatuses on ülalpidamiskohustust omaval isikul võimalik kostja ülalpidamises osaleda. Hageja ei esitanud kohalikule omavalitsusele dokumente, mille alusel oleks omavalitsusel olnud võimalik hinnata kostja alanejate sugulaste majanduslikku olukorda või kas keegi vabaneb ülalpidamiskohustuse täitmisest osaliselt või täielikult esimese järgu alanejate olemasolu tõttu. Ka käesolevas menetluses ei tugine hageja asjaolule, et neil ei ole majanduslikult võimalik kostjat üleval pidada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alates 15.02.1979 perekonnaseisult lahutatud. Kostjal on kaks poega, kes on sündinud kooselust hageja emaga. Lähtuvalt kostja tervislikust seisundist, ei ole kostja võimeline andma adekvaatseid vastuseid enda mineviku kohta, kuna tal on esinenud luulumõtted kuulmismeelepetetega seoses skisofreeniasse haigestumisega. Kostja vaimsest seisundist tulenevalt ei suuda ta oma tegudest ja nende tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimalik kostjalt küsida kas ja millises ulatuses võtab ta õigeks hagejate poolt esitatud asjaolud. Kostjat ei ole võimalik vande all ära kuulata. Kostja eestkostja esindaja Koidu Allvee vestles 11.02.2025 kostjaga tema asukohas H S Vs. Kostja teadis ütelda, et elas poegade ja abikaasaga Võrus oma ema korteris kuni nad lahku läksid. Kooselu ajal ta toetas peret, kuid pärast lahkuminekut enam mitte. Et ta oleks olnud vägivaldne pereliikmete vastu, kostja eitas. Poegi on ta viimati näinud S hooldekodus elamise ajal ja on neid ka rahaliselt toetanud. S K elas kostja alates 14.08.2000 (lisa 8). Kostja pangakonto väljavõtetelt on näha, et kostja on hagejale teinud rahalisi ülekandeid: 06.04.2010 20000 krooni, 23.07.2010 20000 krooni, 23.05.2011 1000 eurot (lisa 10). 25.04.2012 on hageja emale Y.Y-le kostja teinud ülekande 1000 eurot (lisa 11). Kostja esindaja on seisukohal, et PKS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ei ole hagi rahuldamiseks piisav, sest kostja abivajadus ei ole selgelt ja mööndusteta mõistetavalt tekkinud kostja enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kostja vanuses inimesed on eas, mille puhul abivajadust saab eeldada. Terviseandmete kohaselt on kostja abivajaduse üheks aluseks skisofreenia. Kostja poolt regulaarne alkoholi tarvitamine ei ole vastuvaidlematult ainsaks käesoleva olukorra, st kostja abivajaduse tekkepõhjuseks. Maakohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kostja N.T laps (dtl 14). Kostja eestkostjaks on alates 19.10.2020 Saaremaa Vallavalitsus, kes paigutas kostja hoolekandeasutusse, kus ta viibib alates 1.07.2020. Hoolekandeasutuse kohamaks tasutakse N.T pensionist ja puudujääv osa on kaetud valla eelarvest. Saaremaa Vallavalitsus andis 10.09.2024 korralduse esitada perioodil 1.08. 2024 kuni 31.01.2025 hagejale arved omaosalusest puudujäävas osas käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks. Vastav summa on 243,15 eurot kuus (vt dtl 9, 41).
6.PKS § 96 esimese lause ja PKS § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 103 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja vabastamiseks kostja ülalpidamiskohustusest PKS § 103 lg 1 alusel põhjusel, et hagejalt kostja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane tulenevalt kostja käitumisest hageja ja hageja lähikondsete vastu. Hageja on seisukohal, et eeldused tema vabastamiseks kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest on täidetud ainuüksi seetõttu, et kostja rikkus jämedalt hageja ülalpidamiskohustust (PKS § 103 lg 1 p 2). Hagejalt kostja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine oleks ebaõiglane ka kostja käitumist arvestades. Tulenevalt PKS § 103 lg 1 p 3 on kohustatud isiku lähikondse vastu tahtliku kuriteo toimepanemine üks alustest, mille esinemisel saab isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada.
8.Kostja leiab, et PKS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ei ole hagi rahuldamiseks piisav, sest kostja abivajadus ei ole selgelt ja mööndusteta mõistetavalt tekkinud kostja enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.
9.Asjas ei ole vaidluse all kostja ülalpidamisvajadus ega hageja majanduslik võimekus anda kostjale ülalpidamist.
10.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja sündis 23.05.1971. Hageja esimestel elukuudel viibis kostja hagejale teadaolevalt vanglas, kuna oli pannud toime isikuvastase kuriteo. Hagejat ja tema venda M X.E kasvatas ning nende eest hoolitses ema Y.Y. Kostja tarbis regulaarselt alkoholi ning viibis sageli kodust eemal. Hageja ja tema venna vastu kostja huvi ei tundnud ja nendega ei tegelenud. Kostjat ei huvitanud laste käekäik ega see, kas lastel on neile vajalik olemas. Kui kostja oli alkoholijoobes, oli tema käitumine ettearvamatu. Seejuures oli kostja korduvalt hageja ema suhtes vägivaldne. Kostja tõstis hageja ema korduvalt ka kodust välja. Ajal mil kostja viibis kodus, ei olnud hagejal, tema emal ja vennal kodus turvaline olla. Nad tundsid kostja tõttu hirmu. 1978 sügisel kolis ema koos lastega oma õe juurde elama. Ajal, mil Y.Y elas õe juures, esines juhtum, kui kostja, olles alkoholijoobes, tungis Y.Y õe elukohta ning lõi M
X.E õde nii, et viimasel purunes lõualuu. Kostja ja Y.Y abielu lahutati 15. veebruaril 1979 (dtl 6). Pärast hageja ema ja kostja abielu lõppemist kostja hageja elus ei osalenud. 1994. a märtsis tappis kostja A.P. Kohtuistungil (vt protokoll dtl 186 jj) hageja selgitas, et kostja ei ole tema elus osalenud ja tal ei ole mingeid häid mälestusi isast. On meeles vaid hirmuõhkkond kodus. Ta on püüdnud eelnevat elu unustada. Kõik suved veetis ta vanavanemate juures, kus tal on väga head mälestused, kuid oma kodust mitte ühtegi.
11.Võru Rajooni Rahvakohtu 29.06.1971 otsusest nähtub (dtl 142), et 31.05.1971 lõi joobnud olekus N.T Võru linna pargis rusikaga näkku A.K. Kannatanu seletuse kohaselt tülitas N.T teda põhjuseta, käskis endale lapse puhul õnne soovida ja seejärel lõi rusikaga näkku. Osutatud kohtuotsuses on esile toodud, et 24. juunil 1970, so aasta varem, oli N.T samuti taolise teo toime pannud ja tema suhtes oli 24. juunil 1970 kohaldatud 15 päeva aresti. Võru Rajooni Rahvakohtu 29.06.1971 otsusega karistati N.T 6-kuulise vabadusekaotusega. Eelnevast nähtub, et kuivõrd N.T sündis 23.05.1971, siis eelnimetatud isikuvastase kuriteo pani kostja toime nädal pärast hageja sündi. Vahi all viibis kostja alates 1. juunist 1971. Tunnistaja Y.Y (hageja ema) ütluste kohaselt (vt protokoll dtl 186 jj) oli N.T-l juba nende kooselu alguses probleem alkoholi ja vägivaldsusega. Ta oli vägivaldne ka Y.Y-ga. Tänu Y.Y vanematele ei olnud peres nälga, maal elavad vanemad varustasid pere kogu aeg söögiga ja ka küttepuudega. Y.Y ei mäleta, et kostja oleks kunagi laste sünnipäevadel kodus olnud või nendega tegelenud, kui siis väga vähe. Tal ei ole kostjaga kunagi ühist raha olnud. Y.Y teenis enda sõnul tol ajal normaalselt palka ja sai lastele lubada riideid ja kandis kõik kulud, ostis vajaliku söögi ja maksis lasteaiamaksud. Kostja sissetulek kulus peamiselt alkoholile. Kui elu muutus kostjaga väljakannatamatuks läks Y.Y poegadega õe juurde elama. Lapsed pidid kodus ju kõike seda karjumist, sõimamist ja vägivaldsust pealt nägema ja kuulma. Peale seda ühel ajal 1979.a. tuli kostja õhtul hilja purjus peaga õe juurde: ta ise põgenes õue, kuid õel lõi kostja lõualuu katki, peale mida läks kostja järjekordselt vangi. Peale lahutust 1979 aastal ei ole Y.Y kostjaga suhelnud ega temaga kontakti otsinud. X.E-l olid kõnehäired kui ta kooli läks, tänu sellele julmale ja jubedale elule. Õnneks kadusid need ära. Kostja pole perele kordagi abi pakkunud, ei raha riiete ega söögi ostmiseks. Peale lahutust maksis kostja mingi aeg lastele alimente aeg ajalt, kuid see oli ebaregulaarne ja summad olid igakord erinevad, see ilmselt sõltus sissetulekust. Võru Rajooni Rahvakohtu 18.09.1979 otsusega tunnistati kostja süüdi KrK § 108 lg 1 ja § 113 alusel (dtl 128 jj). Otsuse kohaselt lõi kostja K.M 13. mail 1979 rusikaga näkku, tekitades talle raske kehavigastuse – alalõualuu parema poole kahekordse murru. Samuti peksis kostja Y.Y näkku ja selga, põhjustades talle füüsilist valu. Kõnealuste tegude toimepanemise ajal oli N.T alkoholijoobes. Otsuses on märgitud, et N.T on krooniline alkohoolik. Samuti on otsuses esile toodud, et lisaks sellele, et N.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud on teda korduvalt karistatud joobnud olekus avaliku korra rikkumise eest administratiivkorras. Võru Rajooni Rahvakohtu 18. septembri 1979 otsusega mõisteti N.T-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust. Kõnealuses otsuses kajastatud N.T seletuse kohaselt läks ta lastega hüvasti jätma, olles mitu päeva tarvitanud alkohoolseid jooke. Y.Y seletuse kohaselt elas ta lastega K.M juures. Eelnevast nähtub mh, et kuritegude toimepanemise ajal ei elanud hageja, tema vend ja Y.Y enam kostjaga koos ning kostja on mõistetud süüdi tahtlikus isikuvastases kuriteos
hageja lähikondsete, so hageja ema ja hageja tädi, suhtes. Tulenevalt PKS § 103 lg 1 p 3 on kohustatud isiku lähikondse vastu tahtliku kuriteo toimepanemine üks alustest, mille esinemisel saab isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada. Võru Rajooni Rahvakohtu 28.03.1986 otsuse kohaselt (dtl 135) tungis kostja 11. märtsil 1985 alkoholijoobes kallale A.T, kellega ta oli alates 1981 kuni 3. märtsini 1985 elanud vabaabielu. Kostja peksis A.T rusikatega näo ja pea piirkonda, kägistas kõrist, lohistas maas, tõmbas juustest, muljus rindkerele, lõi kukla ja seljaga vastu majaseina. Samuti lõi kostja E.L rusikaga näkku. Selles otsuses on märgitud, et kostja on tunnistatud krooniliseks alkohoolikuks; töökoha iseloomustuse kohaselt esinesid kostja esinevad töödistsipliini rikkumised seoses alkoholi tarvitamisega; et Võru Rajooni Rahvakohtu 18.09.1979 otsusega määratud karistuse kandmisest vabanes kostja 18.03.1981. Kõnealuse otsusega määrati kostjale karistuseks 6 kuud range režiimiga parandusliku töö koloonias ning otsustati allutada ta alkoholismivastasele sundravile. Kohus otsustas võtta kostja alates 28. märtsist 1986 vahi alla. Lisaks eelnevale nähtub Võru Maakohtu 21.09.1994 määrusest, et 1994. a märtsis tappis kostja A.P, eriti julmal ja piinaval viisil (dtl 7). Otsuse kohaselt nähtub statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist, et X.E põeb kroonilist vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat ja ema tapmise eriti julmal viisil pani toime haiguslikus seisundis luululistel motiividel ning teda tuleb pidada süüdimatuks. Eksperdid on asunud seisukohale, et X.E on ohtlik endale ja ümbritsevale ning ta vajab sundravi tugevdatud režiimiga psühhiaatria osakonnas. Kohus lõpetas kriminaalasja N.T suhtes ja kohaldas tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid paigutades ta tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.
12.Kohus asub asjas esitatu põhjal kogumis seisukohale, et hagejalt kostja ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda on äärmiselt ebaõiglane. Eelnevate tõenditest nähtub, et kostja pani ajal, mil hageja oli lapseealine, korduvalt toime isikuvastaseid kuritegusid, sh pani ta neid toime hageja lähikondsete suhtes. Kostja oli krooniline alkohoolik ja ta oli vägivaldne ning agressiivne oma lähikondsete suhtes ka ajal kui nad hagejaga koos elasid. Hageja pidi lapsepõlves kostja suhtes ka hirmu tundma ning tänu sellele olid kooli minnes ema sõnul tal kõnehäired. Ainuüksi korduvalt karistuste kandmise tõttu ei osalenud kostja hageja kasvatamisel, tema eest hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Hageja ema lahkus koos lastega kodust, kus nad koos kostjaga elasid, 1978.a sügisel ning hageja vanemate abielu lahutati 15.02.1979 (dtl 6). Hageja jäi 7.aastasena koos vennaga ema kasvatada ning igasugune kontakt hagejal isaga puudus. Kostja ei osalenud ka peale vanemate lahutust isana hageja kasvatamisel, ei tundnud huvi tema arengu vastu ning ei täitnud oma kohustust poja eest hoolitseda ja tagada lapsele teadmine, et vanem on lapse jaoks olemas. Kostja on hagivastuses ise kinnitanud, et peale lahkuminekut ei ole ta peret toetanud. Nende vanema kohustuste rikkumist ei korva asjaolu, et kostja maksis aeg-ajalt sissetuleku olemasolul elatisraha laste ülalpidamiseks. Vabatahtlikku osalemist hageja ülalpidamisel ei ole asjas tuvastatud.
13.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on teinud hagejale 6.04.2010 ülekande summas 20 000 krooni, 23.07.2010 ülekande summas 20 000 krooni ja 23.05.2011 ülekande summas 1000 eurot (dtl 78 jj), ei saa samastada vanemakohustuse täitmisena hageja suhtes. Nende ülekannete ajal oli hageja juba ammu täisealine. Samuti ei ole vabandatav kostja haigestumine. Asja materjalidest nähtuvalt haigestus kostja skisofreeniasse 1993.aastal (dtl 46), mil hageja oli juba täisealine (22 a) ega elanud enam kostjaga koos. Kuigi kostja
tugineb enda vastuväidetes ka N.T poolt töötasu saamisele (kuna tal on vanaduspensioni saamiseks piisav tööstaaž), mida ta sai kasutada ühisesse majapidamisse, ei ole kostja esitanud asjas ühtegi tõendit N.T töökohtade ja sissetulekute kohta perioodil, mil kostja elas perega koos. Kostja on esitanud ka väite, et lähtuvalt kostja tervislikust seisundist, ei ole ta võimeline andma adekvaatseid vastuseid enda mineviku kohta, teda ei ole võimalik ka vande all ära kuulata. Samas ei ole kostja väitnud ega põhistanud, et ta soovib muid asjakohaseid tõendeid esitada või koguda (sh otsinud tunnistajaid, kes suhtlesid X.E perega hageja lapsepõlves (N: naabrid jt)). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 203) kohaselt on hageja menetluskuludeks: lepingulise esindaja tasu (õigusabikulud) 2664,75 eurot ja menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot, kulud kokku 2944,75 eurot. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta oma seisukohta ega menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §- s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 183 eurot (sh km 22 %) 10,75 tundi ja tunnihinnaga 186 eurot (sh km 24 %) 3,75 tundi. Esindaja on teinud õigusabi osutamisel järgmiseid toiminguid: materjalidega tutvumine, hagi koostamine ja kohtule esitamine – 3 h; kostja vastusega tutvumine, infovahetus kliendiga, kohtupraktika analüüs, 7.03.2025 seisukoha koostamine kostja vastusele - 3,5 h; kohtunõudega tutvumine, infovahetus kliendiga, 13.05.2025 vastuse kohtunõudele koostamine - 0,75 h; kohtuotsustega tutvumine, 25.06.2025 vastuse kohtunõudele koostamine - 2,5 h; kohtuistungiks ettevalmistamine - 2 h; esindamine 12.11.2025 kohtuistungil - 1,5 h; menetluskulude nimekirja koostamine - 0,25 h. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja mahtu ja keerukust saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud ning ka ajakulu neile toimingutele vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada ka hageja esindaja tasumäära tunnitasuga 183 – 186 eurot koos käibemaksuga. Tasumäär sellises ulatuses vastab kehtivale kohtupraktikale. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 2664,75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Riigilõiv summas 280 eurot on vajalik kohtukulu (TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1, § 147). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2944,75 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel tuleb väljamõistetud
menetluskuludelt kostjal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.