Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on P.X (hageja) hagi P.D (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus elatise välja mõista perekonnaseaduse §-is 101 sätestatud alustel muutuva suurusena (alammääras) alates hagiavalduse esitamisest 21. aprillist 2026. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi veebruar – aprill 2026 eest summas 365,88 eurot. Kostja vaidles 19. juuni 2026 vastuses hagiavaldusele vastu osaliselt. Kostja on valmis elatist tasuma, kuid palub selle summat vähendada oma halva majandusliku seisundi tõttu. Kostja esitas vastuhagina pealkirjastatud nõude, mille kohaselt palub ta mõista S.I lt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi august 2025 kuni jaanuar 2026 eest summas 1810,44 eurot. Kohtuistungil 21. juulil 2026 sõlmisid pooled kompromissilepingu, milles leppisid kokku kostja poolt hagejale tasutava elatise ja elatise võla suuruses ja tasumise korras. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Kostja ei soovinud vastuhagi menetlemist ja võttis selle tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja esitas 19. juunil 2026 kohtule vastuhagina pealkirjastatud nõude, mille kohaselt palub ta mõista S.I lt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi august 2025 kuni jaanuar 2026 eest summas 1810,44 eurot. Kohus selgitas kohtuistungil, et kohtul ei ole võimalik seda nõuet käesolevas menetluses vastuhagina lahendada, kuni hageja ja vastuhageja isik langevad kokku ning nõue on suunatud praeguse hageja seadusliku esindaja vastu. Kostja ei soovinud nõude menetlemist ning võttis selle tagasi. Arvestades, et kohus ei ole nõuet menetlusse võtnud, ei saa seda tagasivõtmise tõttu läbivaatamata jätta, vaid tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus lõpetab kompromissi kinnitamise tõttu TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooltel on võimalik elatise suuruse muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda siis, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Poolte kokkuleppel võib TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrusele ei saa seega määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.