I. Kinnitada T.M-i (T.V) hagi alaealise T.V (T.V) seadusliku esindaja L.H vahel 27. jaanuaril 2026 kohtuistungil kirjalikus vormis sõlmitud, tsiviilasjades nr 2-22-133742 ja nr 2-25-3649 tehtud jõustunud kohtulahendeid muutev järgmine kompromiss:
1.T.V elukorraldus I.1. Alates 02.02.2026 rakendub 2+2-nädalane vahelduv elukorraldus. I.2. Esimene periood kestab 02.02.2026–15.02.2026 (k.a), mil laps viibib isa juures. I.3. Järgmine periood kestab 16.02.2026–01.03.2026 (k.a), mil laps viibib ema juures. I.4. Edaspidi jätkub elukorraldus samal põhimõttel vaheldumisi kahe nädala kaupa, järgides punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud tsüklit. I.5. Vanemad kohustuvad tagama lapsele stabiilse, prognoositava ja lapse huvidest lähtuva ajagraafiku. I.6. Kõik lapse elukorralduse graafiku muudatused tuleb eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Graafikut ei ole lubatud ühepoolselt muuta ega sellest kõrvale kalduda enne, kui muudatus on kirjalikult kinnitatud (e-kiri, sõnum või muu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm). Kirjaliku kokkuleppe puudumisel kehtib viimane kehtiv ja kinnitatud graafik. I.7. Lapse üleandmise kord I.7.1. Lapse elukorralduse vahetus toimub esmaspäeva jooksul, arvestades lapse kooli- ja päevakava. I.7.2. Kui laps liigub iseseisvalt, korraldab laps ise oma liikumise vanemate vahel kokkulepitud ajal ja viisil. I.7.3. Kui lapse enda või lapse asjade transport on vajalik, korraldab transpordi see vanem, kelle juurest laps ära liigub. I.7.4. Transpordiga seotud kulud hüvitatakse vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.
2.1.Alates 01.02.2026 toimub lapse ülalpidamine kulude võrdse jagamise (50/50) alusel.
2.2.Käesoleva kompromissilepingu kohtu poolt kinnitamisel lõpeb T.M-i elatise maksmise kohustus senisel kujul.
2.3.Pooled loobuvad vastastikku kõikidest varasemate perioodide rahalistest nõuetest seoses lapse ülalpidamisega, sh elatise tagasinõuded ja ettemaksete ümberarvestused.
3.Lapse kulude arvelduskonto
3.1.Ühine arvelduskonto Lapse kulude katmiseks kasutatakse eraldi arvelduskontot: - Pank: SEB Pank - Arvelduskonto xxxxxxxxxx - Konto omanik: X T.V
3.2.läbipaistvus Kontol on vaatamisõigus ja ülekannete tegemise õigus mõlemal vanemal.
3.3.Ühise konto kaudu kaetavad kulud - Haridus- ja arenduskulud - Tervisega seotud kulud - Riided ja isiklikud esemed - Vaba aeg ja sotsiaalne areng
3.4.Ühise konto kaudu mitte kaetavad kulud - Lapse toit - Lapse elamiskulud ja igapäevased majapidamiskulud - Perekondlikud kulutused Eeltoodud kulud kannab vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
3.5.Kulude põhjendatus Ühise konto kaudu tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja vastama lapse huvidele ja vajadustele.
4.Minimaalne igakuine sissemakse ja maksete arvestus
4.1.Minimaalne sissemakse Arvestades, et 2026. aasta on lapse põhikooli lõpetamise aasta, teevad pooled lapse kulude arvelduskontole sissemakse järgmiselt: -
veebruarist 2026 kuni juunini 2026 (k.a): kumbki vanem 150 eurot kuus;
-
alates juulist 2026: kumbki vanem minimaalselt 100 eurot kuus, kuni pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti.
4.2.Püsikulu arvestamine Isa tasub hetkel lapsega seotud püsikulu (mobiilsed teenused vastavalt arvele) oma pangakontolt, mille suurus on muutuv, kuid keskmiselt ligikaudu 15 eurot kuus. Selle püsikulu võrra suurendab ema oma igakuist sissemakset lapse kulude arvelduskontole. Kui püsikulu tegelik summa on suurem või väiksem, korrigeeritakse ema vastava kuu sissemakset vastavalt tegelikule kulule. Kõik ülejäänud lapsega seotud kulud tasutakse üksnes ühise lapse kulude konto kaudu. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-13029 Lapsega seotud püsikulusid ei tasuta vanemate isiklikelt arvelduskontodelt, välja arvatud käesolevas punktis sätestatud erand.
4.3.Sissemakse tähtaeg ja selgitus Igakuine sissemakse tehakse iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Makse selgitus: „T.V – [kuu ja aasta]“
4.4.Juurde maksed Kui ühise konto vahendid ei ole piisavad lapse vältimatute kulude (sh huviringid, treeningud, tervisekulud jms) katmiseks, teevad pooled vajaliku täiendava sissemakse võrdselt.
4.5.Ajutine suurem sissemakse ja tagasimakse Kui ühel vanemal puudub ajutiselt rahaline võimalus teha käesolevas lepingus ettenähtud sissemakse või juurdumaks ning teine vanem katab lapse vältimatud kulud suuremas ulatuses, ei loeta seda vabatahtlikuks kuluks. Sellisel juhul on suurema sissemakse teinud vanemal õigus nõuda, et teine vanem teeb talle tagasimakse 50% ulatuses, kandes vastava summa suurema sissemakse teinud vanema arvelduskontole. Tagasimakse aluseks on kirjalik tõend, millest on nähtav suurema sissemakse või kulu tegemine ning selle seos lapse kuludega. Kirjaliku tõendina käsitatakse mh lapse kulude arvelduskonto väljavõtet, suurema sissemakse teinud vanema arvelduskonto väljavõtet, makse selgitust, arvet või tšekki.
4.6.Kulude tõendamine lapse isikliku konto kaudu Kui lapse kulude arvelduskontolt tehakse ülekanne lapse isiklikule kontole, ei ole eraldi kuludokumentide esitamine kohustuslik, kui: -
lapse kontoväljavõttest on nähtav raha laekumine ja kasutamine; makse selgituses on märgitud raha otstarve.
Lapse kontoväljavõtet käsitatakse piisava ja ammendava tõendina.
4.7.Konto jääk pärast lapse täisealiseks saamist Kui laps saab 18-aastaseks ja kontole jääb kasutamata raha, kasutatakse see vanemate kokkuleppel lapse gümnaasiumi lõpetamise ja õpingute jätkamisega seotud kulude katmiseks.
5.Püsikulud
5.1.Püsikuludeks loetakse mh mobiiliarve, regulaarne transport, huviringide ja treeningute kuutasud ning kooli- ja tervisega seotud korduvad kulud. Püsikulud jagatakse 50/50.
6.Suuremad ja erakorralised kulud
6.1.Kõik üle 75 euro suurused üksikkulud tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada.
6.2.Kooskõlastust ei nõuta vältimatu ja edasilükkamatu kulu korral, mis on seotud lapse tervise, ohutuse või haridusega. Teavitamine toimub esimesel võimalusel.
6.3.Suuremad ja erakorralised kulud (sh koolireisid, kooli lõpetamine, spordivarustus) jagatakse 50/50.
6.4.Kulutamise tasakaalu reegel Ühe vanema poolt lapse kulude arvelduskontolt tehtud kulutused ei vabasta kumbagi vanemat tulevaste kuude sissemaksekohustusest. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-13029
6.5.Kuupõhine kululimiit Ilma teise vanema eelneva kirjaliku kooskõlastuseta tohib ühe kalendrikuu jooksul teha kulutusi kuni 250 euro ulatuses, välja arvatud vältimatud ja edasilükkamatud kulud.
7.Transport
7.1.Kui üks vanem korraldab lapse transpordi ka teise vanema eest, hüvitatakse transpordikulu 0,50 eurot/km.
7.2.Arvestus toimub edasi-tagasi sõidu alusel.
7.3.Asendustranspordi korral on vanemal õigus vähendada järgmise kuu sissemakset; see on erand igakuise miinimum sissemakse vähendamiseks.
8.Toetused
8.1.Isa arvele laekuv igakuine lapsetoetus kasutatakse lapse taskurahaks.
8.2.Kasutamata osa kantakse lapse kulude ühisele kontole.
9.Kulude vaidlustamine
9.1.Kulutused loetakse heaks kiidetuks, kui 3 kuu jooksul ei esitata kirjalikku vastuväidet.
9.2.Hilisemaid vaidlusi ei arvestata.
10.Lepingu rikkumine Kui vanem rikub lepingu punktis 4.1 sätestatud raha sissemaksmise kohustust, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda kohustuse täitmist sundkorras.
11.Õiguslik mõju
11.1.Lepingu kohtu poolt kinnitamisel kaotavad kehtivuse varasemad kohtulahendid.
11.2.Leping on pooltele siduv ja täitmisele pööratav. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-13029. III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 kohaselt ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on T.M-i 11. augustil 2025 esitatud hagi alaealise kostja T.V (kostja seaduslik esindaja L.H) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-133742 mõisteti T.M-ilt T.V kasuks välja elatis alates 31. augustist 2022 kuni T.V täisealiseks saamiseni elatis 225,64 eurot kuus. T.V elab Pärnu Maakohtu 29. mail 2025 kohtumäärusega (jõustus 18. juunil 2025) tsiviilasjas 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra alusel võrdselt mõlema vanemaga. Seega on pärast Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2022. a maksekäsu kohtumäärust tsiviilasjas 2-22-133742 muutunud elatise maksmise kohtumääruse aluseks olnud elulised asjaolud sedavõrd, et hagejal on alus nõuda kostjalt temale elatise maksmise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja annab kostjale vahetult ülalpidamist võrdselt teise vanemaga ning palub vähendada väljamõistetud elatise 0 euroni. Hageja asus alates 1. novembrist 2025 püsivalt Eestisse ega naase 2026.a enam Inglismaale.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tsiviilasjas 2-25-3649 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskord ei loo automaatselt 50/50 elumustrit, tegemist on üleminekuperioodiga. Tegelikkuses viibis laps 2025.a isa juures 199 päeva (54,5%) ja ema juures 166 päeva (45,5%), faktiliselt elas laps enamuse ajast isa juures. Alates 2025.a augustist (vastuse 15. detsembril 2025 esitamise seisuga) on laps isa juures olnud 95 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-13029 päeva (62%) ja ema juures 58 päeva (38%), millest isa järeldab, et alates augustist kujunes stabiilne elumuster, mille kohaselt oli lapse peamine elukoht isa juures. Elatise muutmise alus saab tekkida alles siis, kui: 2+2 nädalat elukorraldus on reaalselt rakendunud, mitte planeeritud; ja vanemate vahel on sõlmitud kirjalik 50/50 kulude jagamise kokkulepe. Elatise vähendamine 0 eurole ei vastaks lapse huvidele ega PKS § 100 sisule, kuna kogu lapse ülalpidamise koormus jääks täielikult isa kanda. Ema ei ole kokkuleppeid järjepidevalt täitnud ega lapse ülalpidamises sisuliselt osalenud. Lapse elukorraldus ei ole olnud ega ole ka vaidlusalusel perioodil võrdselt jagatud, isa panus lapse hoolduses ja ülalpidamises on olnud selgelt suurem ning lapse kulud ei ole vähenenud. Lapse jõudmine teismeikka ja gümnaasiumiastmesse toob kaasa kasvavad ülalpidamiskulud. Seetõttu puudub alus elatise vähendamiseks või ümberhindamiseks enne, kui elukorraldus ja kulude tegelik jagunemine on reaalselt ja püsivalt võrdsed.
3.17. detsembril 2025 esitas hageja (lapse ema) kohtule tema poolt digitaalselt allkirjastatud kostja seadusliku esindaja koostatud kompromissi ettepaneku. Kostja seaduslik esindaja ettepanekut ei allkirjastanud, kuid saatis 19. jaanuaril 2026 kohtule oluliselt täiendatud ja kostja seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud uue kompromisslepingu.
4.27. jaanuaril 2026 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, vastavalt pooltega arutatule kohus täiendas ja parandas kostja esindaja 19. jaanuari 2026 kokkuleppe teksti, pooled allkirjastasid kokkuleppe paberil kolmes eksemplaris, millest üks esitati kohtule kinnitamiseks. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled jäid kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
6.Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled leppisid kokku tsiviilasjas nr 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra muutmises selliselt, et alates 2026.a veebruarist hakkab T.V elama võrdselt mõlema vanema juures, vaheldumisi 2 nädala kaupa, ema annab lapsele ülalpidamist vahetult, lapse muude kulude katmiseks hakkavad vanemad tegema võrdseid sissemakseid L.H nimel avatud ühisele kontole, millele mõlemal vanemal on juurdepääs ja õigus sellelt lapse huvides ülekandeid teha kokkuleppes märgitud kulude katteks, sellega seoses loetakse tsiviilasjas nr 2-22133742 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohustus lõppenuks. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.
7.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Ühisele kontole sissemaksete tegemise kohustuse osas on kohtumäärus täitedokumendiks, seega jõustub määrus pooltele kättetoimetamisest.
8.Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruse resolutsioonis kinnitatud vaidluse sisu puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kompromisslepingus eraldi punktidena esitatud poolte andmed ja sissejuhatav tekst kohtulikku kinnitamist ei vaja. Vastavalt kohus muutis kokkuleppe punktide numeratsiooni ja tekstisiseseid viiteid kokkuleppe punktidele. Kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna rahaliselt kindlaksmääratavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-13029 Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.