Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-489
Kohtuasi
T.I hagi V.G ja Y. X vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: T.I (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja I: V.G (isikukood XXX) Kostja II: Y. X (endine perekonnanimi X, isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.04.2025 määrus ja saata asi tagasi Pärnu Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.I (hageja) esitas 10.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse V.G elatise väljamõistmiseks.
Hagiavaldusele kohaselt on hageja erieestkostjaks Tartu Maakohtu 14.02.2022 määruse alusel seatud C. Kostja I ja C on kokku leppinud, et hageja elab C juures kuni hageja täisealiseks saamiseni. C on kostja I tädi ning olnud hageja peamine hooldaja, vastutades tema hariduse, tervise ja varaliste õiguste kaitse eest. Kostja I ei ole täitnud oma vanemlikke
2-25-489 kohustusi, kuna ta ei toeta hagejat rahaliselt ega osale hageja elus. Hageja emal ehk Y. X-l (kostja II) on hooldusõigus peatatud narkootikumidega seotud probleemide tõttu.
2.Harju Maakohus saatis 14.01.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
3.Pärnu Maakohus määras 16.01.2025 määrusega hagejale riigi õigusabi korras esindaja ja kohustas esindajat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus.
4.Hageja esitas 04.02.2025 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt kostjad on hageja vanemad. Hagejale teadaolevalt on kostja II hooldusõigus lapse osas peatatud. Tartu Maakohus kinnitas 14.02.2022 määrusega kompromissi, millega jäi hageja C hooldada ja kasvatada; C on hageja kasuvanemaks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ühtlasi määras kohus C lapse suhtes erieestkostjaks otsustusõigusega lapse hariduse, tervise, sotsiaaltoetuste ning elu- ja viibimiskoha osas.
4.1.C ja kostja I vahel oli kokkulepe, et kostja I maksab hageja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Kostja I tasus hagejale elatist 200 eurot kuus, kuid mitte korrapäraselt. Kostja II ei ole hageja kasvatamises ega ülalpidamises osalenud. Kostja II on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes. Hagejal puudub igasugune suhtlus kostjaga II.
4.2.Kostja I on hagejale teadaolevalt Soomest Hispaaniasse ära kolinud ning tema kasutuses olnud telefoninumber enam ei tööta ning kontakt kostjaga I puudub.
4.3.Hageja palub algatada kohtul ka hagita menetlus hageja vanematelt, s.o kostjatelt I ja II hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Kumbki vanem lapse kasvatamises ega tema eest hoolitsemises ei osale ning lapse huvide kaitseks on vaja lapsevanematelt hooldusõigus ära võtta ning lapse õiguste kaitseks määrata eestkostja.
5.Maakohus jättis 20.02.2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus tõi esile, et hagiavalduses on kostjate elukoht ning sidevahendite andmed märkimata. Kostjate elukoht on vajalik, et hagimaterjalid kostjatele kätte toimetada. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus keeldus 09.04.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle esitajale. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi riigi kanda.
6.1.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiavalduses märgitud kostjate elukohta ega sidevahendite andmeid. Lisaks puudub TsMS § 338 lg 3 kohane info, mida hageja on teinud andmete teadasaamiseks. Elatise nõudes aga ei täida tagaseljaotsuse tegemine hagimaterjale isikliku kättetoimetamiseta nõude eesmärki. Kostjate elukoht on vajalik, et hagimaterjalid kostjatele kätte toimetada.
6.2.Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi vastavalt 16.01.2025 määrusele riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2-25-489
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
7.1.Hageja väitel tegi tema riigi õigusabi korras määratud esindaja päringu rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid esindaja pole päringule siiani vastust saanud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja määruskaebuse rahuldada ja hagiavaldus menetlusse võtta. Alaealine laps ei pea elatisest ilma jääma seetõttu, et tema vanematel õnnestub end kohtumenetluse eest varjata. Kostjate aadressiandmete puudumine ei ole hagiavalduse oluline vormiline viga TsMS § 379 lg 1 p 9 järgi. Kohtul on endal võimalik rahvastikuregistrisse päring teha kostjate aadressiandmete saamiseks. Hagejal endal see võimalus puudub.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Maakohus põhjendas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja on jätnud hagiavalduses märkimata kostjate elukohad ja sidevahendite andmed ning ei toonud esile, mida nende saamiseks on tehtud. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei olnud puudustega, mis välistaks avalduse menetlusse võtmise.
11.Põhimõtteliselt on õige, et TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik esitada hagi, ilma selles kostjat nimeliselt näitamata. Hagiavalduses kostja isiku tuvastataval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Samas ei õigusta igasuguse avalduses esineva puuduse kõrvaldamata jätmine avalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Hagi ja hagita menetluses esitatava avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendava loetelu sätestab TsMS § 371 (vt koos § 477 lg-ga 1). TsMS § 371 lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.
12.Siinsel juhul on kostjate kui menetlusosalise identifitseerimist võimaldavad andmed hagiavalduses esile toodud, s.o mõlema kostja nimed ja isikukoodid. Lisaks on hageja 04.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et kostja I on hagejale teadaolevalt Soomest Hispaaniasse ära kolinud ning tema kasutuses olnud telefoninumber enam ei tööta ning kontakt isaga puudub; kostja II on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes, hagejal puudub igasugune suhtlus emaga (dtl 58). Samuti oli hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja teinud päringu rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid ei olnud sealt vastust saanud (dtl 74). See, et hagejal puudub teave kostjate praeguste asukohtade ja kontaktandmete kohta, ei õigusta avalduse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 järgi. Seejuures on ka kohtul endal kohustus teha vajadusel järelepärimisi menetlusosalise kontaktandmete väljaselgitamiseks, et talle nt menetlusdokumente kätte toimetada. Siinsel juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, olemata teinud ühtegi toimingut kostjatega kontakti
2-25-489 saamiseks. TsMS § 306 lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda menetlusosalise kontaktandmeid ka riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt.
13.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kui ka asja uuel läbivaatamisel kostjatele menetlusdokumendi kättetoimetamine osutub võimatuks, kuna hageja ei ole selleks vajalikke andmeid esitanud ja ka kohus ei ole neid ise leidnud mõistliku tähtaja jooksul, tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.
14.Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Seega ei saa käesoleval juhul ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.