2-14-60858/60 - Ühinguõigus - Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja osanik ja oli hageja juhatuse liige. Aastatel 2009-2010 kasutas kostja juhatuse liikmena hageja vara oma huvides, tehes hageja kontolt väljamakseid endale ja kolmandatele isikutele. Hageja majandustegevusega seondumatute väljamaksete kogusumma oli 7081,83 eurot. Kostja väidab, et kasutas raha koostööpartneri külastamisega seonduvate lähetuskulude katmiseks ning hageja majanduskulude tasumiseks. Hageja aga ei pea eluliselt usutavaks, et kulutused oleks tehtud hageja majandustegevusega seoses, kuna: (a) hageja ainsa koostööpartneri XXXXkinnituse kohaselt ei ole kostja XXXXkordagi külastanud ja (b) väljavõetud sularaha ja kolmandatele isikutele tehtud maksete seotus äriühingu majandustegevusega ei ole tuvastatav. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab äriühingule kahju põhjustanud juhatuse liige põhjustatud kahju hüvitama ning hageja hinnangul on kostja lojaalsuskohustuse rikkumisega põhjustanud kahju äriühingule. Hageja leiab, et on tõendanud, et kostja tegi hageja vahendite arvelt kulutusi summas vähemalt 7081,83 eurot ning kostjal on kohustus tõendada, et kõik maksed on tehtud hageja majandustegevuse huvides ning esitada selle kinnituseks vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja hagiavalduse nimetatud kahju sissenõudmiseks summas 7081,83 eurot ning lisaks nõuab hageja viiviseid. Hageja selgitab, et 21.02.2011 esitas ta kostja suhtes kuriteoteate, mille alusel algatati kriminaalmenetlus omastamise paragrahvi järgi ja 31.08.2012 ka tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse venimise tõttu pidas hageja vajalikuks esitada hagi ka tsiviilkohtumenetluses. Seoses kostja 16.05.2016 vastuväidetega hagile märgib hageja, et need on asjakohatud, kuivõrd kostja poolt esitatud süüdistused teise juhatuse liikme tegevuse kohta ei muuda olematuks kostja poolt toime pandud kahju tekitamist. Samuti leiab hageja, et kostja poolt esitatud tõendid äriühingu tegevuskulude kohta ei puuduta hageja poolt hagis esile toodud summasid ega tõenda väljamaksete seotust hageja majandustegevusega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et hageja initsiatiivil alustatud kriminaalmenetlus äriühingu vara omastamise osas on lõpetatud ja sellega on tema süü puudumine tõendatud. Täiendavalt märgib kostja, et XXXXOÜ loodi XXXX(Vene Föderatsioonis registreeritud äriühing) esindamiseks Euroopa Liidus. XXXXOÜ-l oli kaks juhatuse liiget – kostja ja XXXX. Kostja selgitab, et tema ja XXXXi vahel tekkisid erimeelsused 2010. a, kuivõrd XXXX ei esitanud XXXXOÜ rahaliste vahendite kasutamise kohta kuludokumente ning ei teinud koostööd kostjaga ettevõtte raamatupidamise korraldamisel. Kostja leiab, et hageja väited kostja kohta seoses ettevõtte raha isiklikes huvides kasutamisega on alusetud ning

tegelikkuses kasutas kostja välja võetud raha XXXXOÜ äritegevuse raames. Kostja esitab oma väidete tõendamiseks 20.03.2009 ja 06.05.2009 Sankt-Peterburis sõlmitud lepingud, 06.09.2011 ütlused kriminaalmenetluses, tegevuskulude väljavõte 2008-2011 ja väljavõte raha laekumiste kohta 2008-2011, 05.10.2009 ja 03.11.2009 e-kirjavahetus Sankt-Peterburis käimise kohta. Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult tema vastu. Muu hulgas leiab kostja, et 20.03.2009 ja 06.05.2009 lepingutest tulenevalt kuulub antud juhul kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus ja kohtualluvuse järgi ei kuulu antud vaidlus lahendamisele Eesti Vabariigi kohtutes. Menetluse käik Kohus rahuldas 13.01.2016 tagaseljaotsusega XXXXOÜ hagi XXXXvastu kahju hüvitamise nõudes. XXXXesitas 13.02.2016 tagaseljaotsusele kaja. Kohus rahuldas 15.06.2016 määrusega kaja ja taastas tsiviilasjas menetluse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja esitas hagi kostja kui oma endise juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis tuleneb sellest, et kostja hageja juhatuse liikmena on teinud alusetuid väljamakseid endale ja kolmandatele isikutele kasutades äriühingu raha selle majandustegevusega mitteseonduvalt. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena rikkunud lojaalsuskohustust. Kohus märgib, et vastava nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt ja juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Analoogne regulatsioon on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimeses lauses. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05 p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10 p 10). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust

tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10 p 11). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Kohus selgitab, et kokkuvõttes on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused järgmised (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-15): • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14). Pooled vaidlevad selle üle, kas perioodil 02.03.2009-24.06.2010 kostja poolt juhatuse liikmena kasutatud XXXXOÜ rahalised vahendid kokku summas 7081,83 eurot, kasutati XXXXOÜ majandustegevuse raames või mitte. Hageja nõue puudutab järgmiste kuupäevadega makseid: 2.03.2009 (kaks makset), 17.03.2009, 24.05.2009, 4.06.2009, 7.06.2009, 13.07.2009, 20.07.2009, 27.07.2009, 18.08.2009 (kolm makset), 24.09.2009, 27.08.2009, 5.09.2009, 12.09.2009, 10.09.2009, 24.09.2009, 22.10.2009, 17.02.2009, 15.06.2009, 15.06.2009, 23.11.2009, 22.12.2009, 22.01.2010, 20.02.2010, 24.02.2010, 22.03.2010, 23.03.2010, 24.04.2010, 8.05.2010, 22.05.2010, 26.05.2010, 24.06.2010. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt näidatud perioodil on vastavad summad välja makstud või välja võetud kostja poolt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud perioodil tehtud väljamaksed jagunesid järgmiselt: 1) sularaha väljamaksed 1172,99 eurot, 2) kaarditehingud 101,56 eurot, 3) ülekanded kostjale 3 308,29 eurot, 4) Tele 2 ja XXXXa arved 773,79 eurot, 5) muud maksed 1725,20 eurot; kõik kokku 7081,83 eurot. Kostja on seisukohal, et on kasutanud vastavaid summasid XXXXOÜ majandustegevuse raames. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hagiavalduses märgitud summad on kostja poolt välja makstud, kuivõrd kostja pole vastu vaielnud sellele. Kohus on seisukohal, et kui kostja on vastavad summad kasutanud XXXXOÜ majandustegevuses, siis peab kostja tõendama, et need summad on kasutatud XXXXOÜ majandustegevusega seonduvalt. Kohus selgitab, et hageja kohustus pole tõendada negatiivseid asjaolusid. Kostja on üldsõnaliselt hagi vastuses märkinud, et esindas XXXXOÜ-d nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis, sh tegi koostööd XXXXOÜ koostööpartneriga Venemaal XXXXning

vastavad kulud on tekkinud seoses ettevõtte esindamisega. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 20.03.2009 ja 06.05.2009 Sankt-Peterburis sõlmitud lepingud, 06.09.2011 ütlused kriminaalmenetluses, tegevuskulude väljavõtte 2008-2011 ja väljavõtte raha laekumiste kohta 2008-2011, 05.10.2009 ja 03.11.2009 e-kirjavahetuse Sankt-Peterburis käimise kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-13 asunud seisukohale, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Antud juhul on hageja esile toonud kuupäevaliselt tehtud tehingud, mille seotus XXXXOÜ majandustegevusega on hageja hinnangul tõendamata. Kostja on üldsõnaliselt viidanud enda poolt esitatud tõenditele ja pole konkreetselt seostanud ega tõendanud, millise kuupäeva tehingut tema poolt esitatud tõendid puudutavad. Kohtu hinnangul ei tõenda üldsõnaline viide 20.03.2009 ja 06.05.2009 lepingutele, et vaidlusalused maksed on seotud XXXXOÜ majandustegevusega. Samuti ei tõenda seda paljasõnaline viide 06.09.2011 antud ütlustele kriminaalmenetluses. Kostja poolt esitatud tegevuskulude väljavõttest 2008-2011 ja väljavõttest raha laekumiste kohta 2008-2011 ei nähtu, kuidas vaidlusalused maksed on seotud ettevõtte majandustegevusega, kuivõrd need tabelid ei kajasta üksikuid tehinguid ning pole seostatavad hageja poolt esile toodud üksikute tehingutega. Samuti pole kostja esitanud täpsustavaid selgitusi tabelites sisalduvate andmete kohta ega kuludokumente, st arveid jms. Kohus leiab, et hageja poolt 24.08.2016 avaldatud seisukoht, et tegemist pole usaldusväärsete ja kontrollitavate andmetega, on põhjendatud (II köide, tlk 53-54). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud üldised andmed XXXXOÜ väidetavate rahaliste vahendite liikumise kohta ei tõenda seda, et vaidlusalused konkreetsed maksed on seotud XXXXOÜ majandustegevusega. Kohus on seisukohal, et ainuüksi fakt, et kostja on käinud Sankt-Peterburis ja väidetavalt sõlminud seal kaks lepingut, ei tõenda, et vaidlusalused maksed olid seotud XXXXOÜ majandustegevusega. Kostja pole seostanud ühtki konkreetset vaidlusalust makset esitatud tõenditega. 24.08.2016 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et XXXXOÜ-l puudusid lepingud XXXX Aktsiaseltsiga ja AS-ga XXXX. Kostja pole vastuväiteid sellele esitanud. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et vastavad lepingud puudusid ning kostja poolt tasutud väljamaksed seoses XXXX Aktsiaseltsile ja AS-le XXXX ei olnud seotud XXXXOÜ majandustegevusega. Kohus selgitab vaidlusaluste maksetega seoses läbi viidud kriminaalmenetlusega seonduvalt, et kriminaalasjas antud karistusõiguslik hinnang kostja tegevusele ei mõjuta ega keela antud juhul tsiviilasjas kahju hüvitamise nõude esitamist, sest kahju tekkimine pole seotud isiku tegevusele antud karistusõigusliku hinnanguga. Kahju võib olla tekkinud ka juhul, kui isiku tegevuses ei tuvastata kuriteo toimepanemist. Kohus järeldab eeltoodust, et vaidlusaluste maksete seotus XXXXOÜ majandustegevusega ei ole tõendatud. Lojaalsuskohustusest tulenevalt peab juhatuse liige ümber käima ettevõtte rahaliste vahenditega kooskõlas äriühingu huvide ja majandustegevusega. Kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust, sest pole kasutanud äriühingu vara summas 7081,83 eesmärgipäraselt selle majandustegevuseks ning on selliselt tekitanud vastavas summas varalise kahju äriühingule. Antud juhul esineb põhjuslik seos lojaalsuskohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Samuti vastutab kostja kui juhatuse liige oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kohus on seisukohal, et korraliku ettevõtja hoolsusstandardi kohaselt peab juhatuse liige olema suuteline andma äriühingu rahaliste vahendite kasutamise kohta konkreetsed selgitused

ja olema suuteline tõendama raha kasutamist äriühingu majandustegevusega seonduvalt. Kostja pole seda suutnud teha. Kohus on seisukohal, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on antud juhul tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd kostja pole suutnud tõendada ühegi vaidlusaluse makse seotust äriühingu majandustegevusega. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 2159,77 eurot ja jooksvaid viiviseid alates 15.11.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viiviseid on arvestatud seadusjärgse määra alusel ning hageja on hakanud arvestama neid alates kuriteoteate esitamisest 21.02.2011. Kohus leidis, et hageja põhinõue on tõendatud, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka viiviste väljamõistmine. Kostja pole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viiviste arvestusele. Kohus rahuldab hageja viiviste nõude summas 2159,77 eurot ja mõistab alates 15.11.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras välja viivised põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja on avaldanud seisukoha, et antud vaidlus tuleks 20.03.2009 ja 06.05.2009 lepingutest tulenevalt lahendada Vene Föderatsiooni õiguse kohaselt ja kohtualluvuse järgi ei kuulu antud vaidlus lahendamisele Eesti kohtutes. Kohus märgib, et 20.03.2009 leping puudutab XXXX kaubamärgi registreerimist ja sellega seotud toiminguid. 06.05.2009 leping puudutab XXXX ja XXXXOÜ vahelisi kaubatarneid. Kahju hüvitamise nõue tuleneb antud juhul kostja kui juhatuse liikme poolt üldisest lojaalsuskohustuse rikkumisest XXXXOÜ ees. Seega ei tulene kahju hüvitamine antud juhul 20.03.2009 ja 06.05.2009 lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisest ning nende lepingutes määratletud vaidluste lahendamise kokkulepped ei kohaldu käesoleval juhul. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 24.08.2016. Hageja palus 24.08.2016 toimunud istungil määrata 1 h kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud ajaks ja kohtuistungil osalemise ajaks 0,5 h. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 24.08.2016 kohtuistung 0,5 h (II kd, tlk 53-54). Hageja 24.08.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusteenust 29,7 h, tunnihinna määraga 140 eurot. Sellele lisandub 1 h kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg ja 0,5 h kohtuistungil osalemise aeg 0,5 h. Seega on kokku lepinguline esindaja osutanud õigusteenust 31,2 h ja hageja palub määrata lepingulise esindaja kuluks kokku 4368 eurot. Lisaks palub hageja menetluskuludena välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 550 eurot, materjalide vene keelde tõlkimise kulud summas 550,50 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 2 eurot, rahvastikuregistri väljavõtte kulu 1,33 eurot. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on kohtule 24.08.2016 avaldustes kinnitanud, et ta ei soovi menetluskulude käibemaksu väljamõistmist kostjalt. Kostja pole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et lepingulise esindaja toimingud, välja arvatud 31.12.2015 toimingute osas, on põhjendatud ja vajalikud. 31.12.2015 toimingute kirjeldus on järgmine: „Kohtu nõude saamine, spetsifikatsiooni vormistamine, menetluskulude taotluse koostamine, lisade komplekteerimine“ ning ajakuluks on märgitud 1,5 h. Kohus märgib, et vastavad toimingud puudutavad menetluskulude nimekirja esitamist ning Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus 31.12.2015 toimingud menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata. Seega loeb kohus lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks 29,7 h. Ühtlasi on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot on kohtu hinnangul asja keerukust ja mahtu arvestades liiga suur. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu leiab kohus, et põhjendatud tunnitasu määr antud juhul on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 32-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus luges õigusabiteenuse osutamisel põhjendatud ajakuluks 29,7 h, seega on lepingulise esindaja põhjendatud kulu õigusabi toimingute eest 3564 eurot (120x29,7). Muud avalduses näidatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb ülejäänud osas rahuldada. Kohus määrab eeltoodu alusel hageja menetluskulude suuruseks 4667,83 eurot ja mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja.