Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

kostjate

kanda.

Käesolevas

tsiviilasjas

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja menetluse käik

Hageja hinnangul ei ole kostjal I piisavalt lahusvara hageja nõuete täielikuks rahuldamiseks. Kostja I nimel on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud viis sõidukit, millele on kohtutäiturite poolt kehtestatud piirangud (keelumärked). Hagejale ei ole teada sõidukite seisukord. Võttes arvesse sõidukite esmast registreerimist ning ka asjaolu, et enamus sõidukeid ei ole kasutuses (registrikanded peatatud), saab järeldada, et sõidukid erilist väärtust ei oma. Äriregistri andmetel omab kostja I kolmes äriühingus osalust, millele on kohtutäitur poolt seatud keelumärge. Äriühingute majandustegevus on kehv (sh maksuvõlg). Hagejale teadaolevalt puudub kosjal I sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

Kostja I ja kostja II (Y) on abielus alates 03.08.2011. Abielu ei ole lahutatud. Abieluvararegistri andmetel abikaasade vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kostjad on 27.05.2020 kantud kinnistusraamatusse kinnisasja XXX (registriosa numbriga xxxxx) ühisomanikena. 11.05.2022 on kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks, mis keelab kostjal I ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise Maksu- ja Tolliameti (registrikood 70000349) kasuks. Kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud Hageja leiab, et täitemenetluse käigus kinnisasja jagamise ja kostjale I kuuluva osa realiseerimise korral on võimalik osaliselt rahuldada nõuded kostja I vastu. Seega taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel. Hagejal ei ole kostja II nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale. Samuti ei ole kostja II täitedokumentide adressaat. Nimelt on hagejal üksnes kostjat I kohustavad täitedokumendid, mis on käsitletavad täitedokumentidena TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes, millest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

5) lugeda Y ja X nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxx müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks Y ja X vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; 6) lugeda Y ́i ja X ́i nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt, kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus ühisvara jagamise nõuet. Hageja on soovinud lõpetada ühisomand kostjate ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel võõrandamise teel ning müügist saadud rahaliste vahendite kostjate vahel võrdselt jagamist. See tähendab, et ühisomandis olevat kinnisasja ei võõrandata enampakkumisel võõrandamise teel mitte sissenõude pööramiseks, vaid ühisvara jagamiseks. Seetõttu ei vaja kohtutäitur enampakkumisel kinnisasja võõrandamiseks võlgnikust abikaasa nõusolekut. Kohus selgitab, et TMS § 14 lg 2 mõte on, et ühisvara jagamisel TMS § 14 lg 2 kohaselt saab sissenõude pöörata (sh arestida) ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele. Antud juhul seega kostja II rahalistele vahenditele, mis ta saab ühisvara jagamise tulemusel. Kohus selgitab ka seda, et mittevõlgnikust abikaasa nõusolek oleks vajalik olukorras, kus sissenõudja eelnevalt ühisvara jagada ei soovi ning sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale. Hageja ei vaja nõusolekut ka lugeda Yi ja Xi nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega, sest enampakkumisel müüdud asjale tekib omand asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1). Hagejal taotlus oleks õigustatud, kui hageja oleks taotlenud ühisvara jagamist selliselt, et kinnisasi jääb ühe abikaasa lahusvaraks. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.